[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üli|kool [-i]

1. õppe- ja teadusasutus, kus omandatakse akadeemiline kõrgharidus ja akadeemiline kraad. Tartu, Helsingi, Peterburi ülikool. Vana, kuulus ülikool. Ülikooli rektor, professorid, õppejõud. Ülikooli peahoone, auditooriumid, ühiselamud. Ülikooli lõpetanud. Astus pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli. Õppis ülikoolis matemaatikat, keeli, arstiteadust. Ta on paar aastat ülikoolis käinud. Lõpetas kevadel ülikooli. Töötab ülikoolis dotsendina. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, ülikooli pooleli jätma. Asutati, rajati uus ülikool. Linnas on mitu ülikooli. || selle peahoone v. hoonete kompleks. Rongkäik möödus ülikooli eest. Sõja ajal ülikool põles. || piltl miski ülimal määral koolitajana, elukogemuste andjana. Darwinile sai tõeliseks ülikooliks ümbermaailmareis purjekal „Beagle”.
▷ Liitsõnad: era|ülikool, rahvus|ülikool, riigiülikool; kunsti|ülikool, põllumajandus|ülikool, tehnikaülikool.
2. esineb mõne muu haridusasutuse v. -ürituse nimetuse osana. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata'.
▷ Liitsõnad: kultuuri|ülikool, rahva|ülikool, suve|ülikool, terviseülikool.