[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üle|jäänu ‹1› ‹s›
see, kes v. mis on eelmainitule lisaks. Vargajõugust saadi kätte üks, ülejäänutel õnnestus kaduda. Haavatutest üks suri, ülejäänute kohta puuduvad andmed. Praegu saan tasuda osa summast, ülejäänu jään võlgu. Ta suutis meenutada vaid paari fraasi, ülejäänu oli ununenud.