[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üksteise ‹üksteist, üksteisesse e. üksteise 5 ‹sg. nom. puudub›› ‹pron›
vastastikune asesõna
1. näitab, et tegevus v. vahekord mitme v. kahe olendi, asja v. nähtuse vahel on vastastikune. a. ‹verbi laiendina›. Inimesed, armastage üksteist! Vastased vahtisid üksteist ähvardavalt. Sageli sama trepikoja inimesed ei tunnegi üksteist. Õiged sõbrad üksteist ei reeda. Matkal tuleb üksteist abistada. Vaatasime üksteisele otsa ja hakkasime naerma. Tüdrukud jutustasid üksteisele oma suvistest seiklustest. Neil oli üksteiselt palju küsida. Koosolek oli äge: karjuti üksteisest üle. Kaklejad lahutati üksteisest. Poisid said üksteisega hästi läbi. Nad seisavad kindlalt üksteise eest. Külas kiresid üksteise võidu kuked. Majad sel kaldaribal on tihedalt üksteise vastu surutud. Temas mässasid üksteisele vastukäivad tunded. *Varjud kõikusid mu silmade ees, võnkusid üksteisest läbi ja üle. A. Üprus. b. ‹substantiivi laiendina›. Nad aimavad üksteise mõtteid lausa lennult. Tänapäeva inimestel pole aega üksteise murede jaoks. Selles perekonnas arvestatakse alati üksteise soovidega. Üksteise üle naermine ainult tugevdas nende sõprust.
2. osutab, et mitu v. kaks olendit, asja v. nähtust on omavahel järjestikuses seoses. Mehed lõpetasid töö ja hakkasid üksteise järel koju minema. Rutati üksteise kannul linna poole. Põrsad jooksevad üksteise sabas perenaise juurde. Pani oma kolm tütart üksteise järel mehele. Küünlad kustusid üksteise järel. Purgid on tihedalt üksteise kõrval reas. Raamatud on üksteise otsa kuhjatud. Päevad möödusid üksteise järel. Siis kostis metsast üksteise järel mitu pauku. *Vahel aga, kui midagi on korrast ära, kargab ta hing täis ja siis loobib sarvilisi üksteise otsa. I. Sikemäe.