[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahel|laul
folkl jätkuvärsile ülesehitatud regivärsiline laul, kus mõttekäik liigub värss-värsilt edasi ühelt objektilt teisele

arkaad|käik
ehit käik, mida ühelt v. mõlemalt poolt piirab kaaristu, kaarkäik. Tallinna raekoja arkaadkäik.

atsetüül|koliin
keem füsiol üks aineist, mis vahendab närviimpulsside edasikandumist ühelt neuronilt teisele

brakteaat ‹-aadi 21› ‹s›
aj ainult ühelt poolt vermitud õhuke münt. Skandinaavia brakteaadid.

frotee ‹15› ‹s›
ühelt v. mõlemalt poolt aasalise pinnaga puuvillane v. linane riie

galett ‹-leti 21› ‹s›
kok
1. kandiline (nisujahu)taignast kuivik, mida kasutatakse leiva asemel (eriti sõjaväes, ekspeditsioonidel jm.)
2. magus mandli- v. pähkliküpsis
3. nisu-, riisi- v. tatrajahutaignast õhuke pannkook, mida küpsetatakse rasvata kuumal pliidil ühelt poolt ja süüakse soolase täidisega

glissando ‹6› ‹s›
muus libisemine ühelt helilt teisele mitme vaheastme kaudu. Glissando üles, alla. Laulja tegi omavolilisi glissandosid.

halssima ‹halsin 42›
mer ühelt halsilt (2. täh.) teisele siirduma

hing1 ‹-e 22› ‹s›

1. hingamine, hingetõmme; hingeõhk, sisse- v. väljahingatav õhk. Köhahoog, tolm, tuisk matab hinge. Haigel matab jälle hinge. Kuumus, leil, suits, lehk lõi, pani, võttis hinge kinni. Rõõmust, põnevusest, hirmust, ärritusest jäi mul hing (rindu) kinni. Jooksin, köhisin nii et hing (rinnus) kinni. Põgenesin toast, hing ehmatusest kurgus. Tõmbasin sügavalt, kergendatult hinge. Mees tühjendas õllekapa ühe hingega. Ujun juba viis meetrit ühe hingega. Ta pidas vee all mitu minutit hinge kinni. *Vanamees vedas vilinal hinge ja ärgitas uuesti. A. Maripuu. | piltl. Kell seinal tõmbas kähisedes hinge ja lõi raginal kuus pauku. || (vähestes ühendites:) õhk, gaas. Õlu tuleb ankrusse hinge alla 'õhutihedalt kinni' panna. Õlu on vaadis hinge all. Kork ei pea hinge. *Jannsen kahmas oreli sõrmiste järele, et alustada laulu... Kuid orelil polnud hinge sees.. E. Särgava.
2. elu, eluvõime; elujõud, eluvaim. Hinge kallale kippuma. Sul ainult tühipaljas hing, ei muud midagi. Jookse, kui sul hing armas. Mehele jäi hing vaevalt sisse. Surijal on veel hing sees. Tal on hing väljas, välja minemas. Köhib, nutab kas või hinge seest. Ega ta enam hinge tõuse. Keegi ei jäänud, kedagi ei jäetud hinge. Uppunu saadi hinge. Sain, pääsesin hingega tulema. Palgast jätkus ainult selleks, et perel kuidagi hinge sees hoida, pidada. Süüa sai parajasti niipalju, et hing sees seisis. Ussil on visa hing. Pühadeks võeti seal hing välja. Kalamees peab kassi ikka hinges. Ei tulnud peole enam endist hinge sisse.
3. sisemaailm, eelkõige tundmuste ja tahte ala; ka nende kujuteldav asu- ja lähtekoht (sageli mitmesugustes piltlikes väljendites). Hinge ilu, suurus, ülevus. Ta on uhke, alandliku, nurjatu hingega. Otsiva, rahutu, õilsa, ülla hingega inimene. Fantaasiarikka, ilutseva hingega luuletaja. Hing kisendab kellegi, millegi järele. Hing igatseb midagi kaunist. Hing väriseb, on hirmul, ärevil. Mu hing aimab halba. Tema hing ei teadnud pettusest midagi. Jäta, jätke mu hing rahule! Hing jääb millegagi rahule, on millegagi rahul. Sõi ja jõi, mida hing himustas. Hing keeb vihast, raevust. Hinges keeb, käärib viha. Kartus, tusk poeb, jääb hinge. Nukrus, igatsus tükib hinge. Need sõnad läksid hinge, hakkasid hinge (kinni). Teiste naer ja pilge lõikas küürakale hinge. Hinge kogunes sappi, vimma. Pilkest jäi okas hinge. Kes teise hinge näeb. Venna surm jättis ta hinge sügava jälje. Poisi hinges tõusis trots. Hingelt noor, vana. Hingelt haige, muserdatud inimene. Oma hingelt on ta väikekodanlane. Ta hinges valitses rõõm ja rahu. Oma hinge põhjas uskus ta, et kõik pöördub veel heaks. Kahetsen juhtunut hinge põhjast '(üli)väga'. Olin hinge põhjani '(üli)väga' liigutatud, vapustatud. Kurbus, mure ahistab, rõhub, täidab hinge. Kadedus näris ta hinge. See vihje pani hinge kipitama, kripeldama, pakitsema. See jutt kosutas mu hinge. Kirjanik kirjutab sellest, mis hingel (kibeleb). Silmad on hinge peegel. Eidekesel on tüdimatu hing, temast jätkub kõikjale. Mitte igaühel pole sellist kanget hinge 'sellist tugevat tahtejõudu v. iseloomu'. Sel noormehel pole õiget ehitaja hinge. Maainimese hing igatseb põldude ja heinamaade järele. Ise noor tütarlaps, aga kasaka hing rinnus. Võõras ei mõista teise rahva hinge. *Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. F. Tuglas. || (südametunnistusest; moraalse vastutuse ja kõlbeliste tõekspidamistega seotud tundemaailmast). Minu hing on sellest puhas, ei tea sellest midagi. Eksimus piinas, koormas, vaevas hinge. See kuritegu lasus tema hingel. Neid patte, seda süüd minu hingel, hinge peal pole. Varastamise pattu ta oma hingele, hinge peale ei võta. Keeldumise korral jääb selle inimese elu teie hingele, hinge peale. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Paadunud hingega inimene. *Pealegi polnud tema teada Külasoo naistel midagi niisugust hinge taga, mida nad praegu kartma peaksid. A. Hint. || (kirglikust kaasaelamisest; innust, sisemisest põlemisest, (tegevus)õhinast). Näitleja mängus polnud hinge. Laulab, mängib, töötab hingega. Andus täie hingega oma tööle, uuele harrastusele. Ta teeb kõike hingega. Elu ilma elamusteta on hall ja hingeta. Mees juba üle viiekümne, kuid energiat ja hinge nagu noortel. || (kõrvutatuna v. vastandatuna ühelt poolt kehale, füüsilisele, välisele; teiselt poolt kainele mõistusele, vaimule). Reis tuli kasuks ihule ja hingele. Ise vastutan nii oma ihu kui ka hinge eest. Välise asjalikkuse all peitus hell hing. See mees on ju lausa robot: tal pole raasugi hinge. Mõõk tapab ihu, kuid sõna surmab hinge. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. || piltl (millelegi elutule tema iseloomulikku ilmet andvast eripärast). Igal linnal on oma hing. See omapärane muusika kajastab rohtlate hinge.
4. (filosoofias, religioonis, mütoloogias:) mittemateriaalne surematu ja elustav alge, mis võib eksisteerida ka kehast sõltumatult. a. Hinge surematus. Hingede rändamine, ümberkehastumine. Surmaga arvati hinge kehast lahkuvat. On usutud, nagu võiksid surnute hinged oma endist kodu külastada. b. (ristiusuga seotud kujutlustes). Sul on patune hing. Hing läheb taevasse, põrgusse. Hing saab, läheb hukka. Ära saada oma hinge hukatusse. Kurat püüab, võrgutab hingi. Vanakuri, saatan päris tema hinge. c. (loomade, loodusesemete hingestatusest). Muistne inimene arvas, et igal loomal, linnul, puul, kivil, metsal, veel jne. on oma hing.
5. elusolend, hingeline, hrl. inimene. Ta on kuldne, truu, lihtsameelne, romantiline hing. See rahutu, väsimatu hing ei püsi kusagil paigal. Sa oled õnnetu, kadunud hing. See on üks müüdav, nurjatu, vilets, äraostetav hing. Liina, hea hing, on siin kõik korda seadnud. Tema, vaene hing, ei aimanud midagi. Pastor hurjutas jutluses koguduse eksinud, patuseid hingi. Siin ei tunne meid ükski, mitte ainus hing. Mitte kusagil ainustki elavat hinge. Õues ei olnud (inimese) hingegi. Oleks ta seal ainsatki meesterahva, naisterahva hinge kohanud. Lauda- ja majauksed pärani, aga õues mitte hingegi, välja arvatud koer. Ära räägi sellest ühelegi hingele. Surnud hinged 'mingi organisatsiooni, seltsi passiivsed, töös mitteosalevad liikmed'. || retoorilistes hüüatustes ja küsimustes kõneleja enda kohta, samuti familiaarses, kurjustavas v. retoorilises pöördumises kellegi teise poole. Mis sa hing ütled, kostad! Mis sa hing teed, ette võtad, peale hakkad! Söö, joo, maga niipalju kui soovid – mis sa hing veel tahad! Kuhu sa hing lähed? Kui kaua sa hing ikka kannatad! Kuidas ma, vaene hing, õpin, kui vaikust ei ole? Kuidas sa, armas hing, välja näed! Kus te, saatana hinged, logelesite? *„Armas hing, kuidas sa oma õpetajahärraga räägid!” hüüdis pastor. A. H. Tammsaare. || (hrl. inimeste arvu, hulga väljendamisel). Sissid tapsid majas viimse kui hinge. Tal oli seitse hinge peret. Perekonnas oli kuus hinge. Meid on siin koos mõnikümmend hinge. Mõisnikul oli mitusada hinge talupoegi. Teolisi oli vähemalt poolsada hinge. Vallamaksu võeti kaks ja pool rubla igalt hingelt. *Ja sõrajalgseid, neid lehmi, neid kah mõni mitu-setukümmend hinge... A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: inim|hing, mees|hing, naishing; kaunis|hing, õilishing; kuradi|hing, saatana|hing, vaenlasehing.
6. piltl (kellestki, millestki olulisest, põhilisest, kesksest). a. mingi kollektiivi, organisatsiooni, ettevõtte, ürituse vms. innustaja, eestvedaja, juhtiv isiksus. Ta on seltsi, näiteringi, ettevõtte, ürituse, matka hing. Laudkonna, seltskonna hingeks näib olevat noor neiu. Meie kodu hing on hakkaja ja energiline vanaema. b. lemmikharrastus, -tegevus, huviala, millega tegelemine on kujunenud vajaduseks. Sport ja muusika – need on poisi hing. Aed ja peenrad on eide hing. *Korvpalli oli tal hea mängida ja see oligi ta hing. V. Saar. c. millegi elustav tuum, põhiolemus. Kunsti sisu ja hing on peidetud ta sügavustesse. *Et lühidus on vaimukuse hing, /../ teen lühidalt.. G. Meri (tlk).

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

infrapuna|kiirgus
füüs ühelt poolt nähtava valgusega, teiselt poolt raadiolainetega piirnev elektromagnetiline kiirgus

järsak ‹-u 2› ‹s›
järsk üleminekukoht ühelt kõrgusastmelt teisele, järsk kallak. Toompea järsak. Järsakust rabises liiva alla. Tee kulges püstloodse järsaku serval.
▷ Liitsõnad: kalda|järsak, kalju|järsak, mäe|järsak, rannajärsak; kivi|järsak, liivajärsak.

üle kandma

1. üle viima, siirma. a. (ühest paigast teise). Elektrienergiat üle kandma. Sõna poolitamisel ei saa üksikut tähte teisele reale üle kanda. Suurtükituli kanti vaenlase kaitse sügavusse üle. b. (ühelt olendilt teisele). Verd üle kandma. Kiiritatud katseloomale kanti üle luuüdi. c. (ühelt asutuselt, isikult, kontolt teisele). Laskis palga panka üle kanda. *Või kannad krundi ja maja üle firma Kadarik & Kansvei nimele vastavas omaväärtuses. K. Ristikivi. d. (ühest valdkonnast v. ühelt nähtuselt teisele). Õpetust looduslikust valikust ei saa bioloogiast inimühiskonnale üle kanda. Tõlkes on mitmed konstruktsioonid teisest keelest mehaaniliselt üle kantud. Autor on sündmustiku üle kandnud tunduvalt hilisemasse aega.
2. raadio v. televisiooni kaudu edasi andma. Televisioon kannab jalgpallivõistluse üle. Kontsert kanti raadios üle.

kanduma ‹37›

1. millestki kantuna, viiduna kuhugi liikuma. Paat kandus allavoolu. Jääpank merehädalistega hakkas avamere poole kanduma. Plankton kandub edasi hoovustega. Sädemed kandusid tuulega kaugele. Toitained kanduvad verega mööda keha laiali. Aiast kandub tuppa magusat lillelõhna.
2. ühest paigast (aegamööda) teise üle minema; ühelt objektilt teisele siirduma. Lahingud kandusid Eesti pinnale. Mäng kandus väljaku keskele, värava alla. Leegid kandusid köögist edasi tubadesse. Romaani sündmustik kandub Euroopast Ameerikasse. Traditsioonid kanduvad põlvest põlve. See reegel on kandunud grammatikast grammatikasse. Isa närvilisus kandus ka teistele perekonnaliikmetele. Külmatunne kandus kätest kogu kehasse laiali. Sõnavõttude raskuspunkt kandus olmeprobleemidele. Sõnum, uudis, teade kandus suust suhu. Tahes-tahtmata kandusid mõtted kodule. Kandume mõttes 100 aastat tagasi.
3. kostma; kuulda olema, kuulduma. Karjaste huiked kandusid kaugele. Kõrvu kandusid vaid katkendlikud laused. Aeg-ajalt kandus kiriku poolt kellahelinat. Kauge tänavamüra kandus meieni ebamäärase mühana.
4. teat. kauguseni ulatuma. Tema hüpped kandusid 92 ja 97 m kaugusele. Esimene heide kandus veidi üle 48 m.

üle kanduma
ühelt objektilt, nähtuselt, ühest valdkonnast, paigast teise üle minema, kanduma (2. täh.) Vanemate tõsine meeleolu kandus üle lastele. Vibratsioon kandub aparaadilt üle töölisele. Pidustused kandusid pealinnast üle maakohtadesse.

kantima ‹kandin 42›

1. üle kandi (1. täh.) lükates teisaldama v. üle kandi paiskuma. Kiviplaati kanditi küljelt küljele. Klaasesemeid sisaldavaid kaste ei tohi kantida. *Kast oli alt laiem, et see laeva õõtsumisel kantima ei hakkaks. R. Kurgo.
2. puitmaterjali kanti (1. täh.) töötlema. *.. Kirka, laiaõlgne mehejurakas, kantis aga kirvega palki. P. Mõtsküla (tlk). *.. lõikas saekaater laudu ja kantis palke. P. Vallak.
3. kandiga varustama, ääristama. Raamimisel kanditi piltide ääred tumeda paberiga. Nahaga kanditud mantel. Paelaga kanditud müts. Kanditud taskud, õmblused, nööpaugud. *Vaskplekiga kanditud trepituhvid valmistasid lõbu oma nagisemisega .. V. Gross.
4. kanti moodustama, kandina ääristama. Hommikumantli hõlmaservi ja varrukasuid kandib ühevärviline riie. *Peeglit kantis lai nikerdatud puuraam .. R. Vaidlo.
5. kõnek teise suunda keerama (hrl. tuule kohta). Tuul kipub kantima. Tuul kantis (end) loodesse, üle ida kirdesse. *Tuule oli öösel vähe lääne poole kantinud, puhus paraja nohinaga. H. Sergo.
6. piltl raha vm. vara ühelt asutuselt, isikult v. kontolt (ebaseaduslikult) teisele üle kandma. Kantisid riigi raha oma taskusse, erakapitaliks. Polikliiniku vara kanditi erafirma arvele.

kenkama ‹kengata 48›
murd
1. (haiget jalga) lonkama, lompama. *.. kenkab meilt mööda Silbe Tõnis, kepp käes, kark kaenla all ja naine järel. O. Luts. *.. põdes kodus oma hargi otsa astutud jalga ning pidi alles toas kenkama. R. Sirge.
2. (ühe jala peal, ühelt jalalt teisele) hüppama. *Mängijal köidetakse jalg kõverasse ja ta peab ühel jalal „kengates” (hüpates) maiustust suuga kinni haarama. A. Kalamees.

ringi kilama
kilades ühest kohast teise, ühelt objektilt teisele suunduma. Silmad kilasid neil ringi, otsides rahva hulgast tuttavaid.

kirsa ‹6› ‹s›

1. tiheda ja tugeva puuvillriide ühelt poolt kummiga katmisel saadud tehisnahk
2. kirsasäärik, kirsasaabas. Vanamehel olid kirsad jalas.

kleep|riba
hrl. ühelt poolelt liimiga kaetud kitsas paberi- v. plastriba kleepimiseks, teip. Aknapraod kleebiti kleepribaga kinni. Lappisin katkise raamatulehe kleepribaga kokku.

konvertima ‹konverdin 42›
info andmete esitust ühelt kujult teisele viima, muutmata andmete sisu, teisendama, konverteerima (3. täh.) Faile konvertima.

kopeer|paber
ühelt küljelt erilise värvikihiga kaetud õhuke paber ärakirjade valmistamiseks. Sinine, must kopeerpaber. Läbi kopeerpaberi, kopeerpaberi abil kirjutatud tekst.

krepp|satään
tekst ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline siidriie

krokodill ‹-i 21› ‹s›

1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur sisalikukujuline troopika ja lähistroopika mageveekogude ja soode roomaja (Crocodylus). Niiluse krokodill.
2. el hambuline juhtmeotsak || kõnek (ühelt akult teise aku laadimiseks kasutatava hambuliste otsakutega juhtmepaari kohta). Autot üritati käivitada krokodillide abil.

kumer|nõgus
ühelt poolt kumer, teiselt nõgus. Kumernõgus lääts.

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

ühe käega andma, teisega võtma
ühelt poolt millegagi nõus olema ja toetama, teiselt poolt samal ajal mingis suhtes vastu tegutsema. Ta pole sõnapidaja mees: mis ühe käega annab, seda teisega võtab.

käänlema ‹käänelda 49›

1. väänlema, korduvalt ühelt küljelt teisele pöörama, visklema. Käänleb ja väänleb unetult asemel, voodis. Käänleb ühelt küljelt teisele. Haige käänleb krampides. Küttide ees käänles maas haavatud kiskja. || rahutult nihelema, mitte paigal püsima. *..ta teeb närvilikke liigutusi, köhatab veelgi paar korda, käänleb siia ning sinna.. R. Roht.
2. looklema, käänakuid ja lookeid tegema, (väga) käänuline olema. Tee, oja käänleb kaljude vahel. Teerajad käänlevad mööda mäekülgi. Käänlev rannajoon.

käänu|punkt
mat tasandilise joone punkt, milles joon läheb ühelt selles punktis võetud puutujaga piiratud pooltasandilt üle teisele

külg ‹külje 22› ‹s›

1. inimese v. looma vasak- v. parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond. Parem, vasak külg. Laps surub end vastu ema külge. Küljes, külje sees pistab. Küljed valutasid kõvast asemest. Surus käe vastu külge. Istusime tihedalt, külg külje vastas, küljed vastamisi. Lööb, tonksab, müksab kaaslasele küünarnukiga külge. Panin palitu külje alla 'asemeks'. Tüdruk viskles voodis unetult küljelt küljele. Keeras enda teisele küljele. Sel ajal pööras ta alles teist külge 'magas'. Külg külje kõrval 'ligistikku, tihedas kokkupuutes' elama, töötama. Vasturünnak tuli küljelt 'külje suunast'. Pea, keha külg (näit. linnul). Lõi hobusele piitsaga vastu külge. Kass nühib oma külge vastu mu jalgu. Koer jookseb, külg ees. Lehm oli poolest küljest saadik ojas. | (riietusesemel). Kuub on külje pealt katki. || eseme v. ruumi vasak- v. parempoolne pind. Kapp koosneb kahest küljest, põhjast, laest, tagaseinast ja ustest. Tellisel nimetatakse külgedeks kõige laiemaid tahkusid. Laev kaldub vasakule küljele. Lained õõtsutavad paati küljelt küljele. Sõitis teisele autole külje pealt sisse. Kaeveõõne küljed.
▷ Liitsõnad: looma|külg, seakülg.
2. eset piirav välispind; eseme v. maastikuobjekti üks (väline) pool. Ülemine, alumine külg. Mäe külgedel kasvab mets. Kivi päikesepoolsel küljel ei kasva sammalt. Maasika üks külg oli juba punane. Koogi üks külg on kõrbenud. Medali teine külg on sile. Vorstidel keerati pannil teine külg. Mantlil pöörati teine külg 'sisemine, pahem pool välisküljeks'. Istusime põõsa tuulealusesse külge maha. *Õue lahtine külg avanes põhja, nii et päikest nähti siin vähe. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: ahju|külg, ala|külg, all|külg, esi|külg, mäe|külg, taga|külg, väliskülg.
3. lehekülg. Ajaleht pühendas sündmusele terve külje. Kuulutused on ajalehe viimasel küljel.
▷ Liitsõnad: kuulutuskülg.
4. piltl omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms.; vaatenurk. Trükise sisuline, tehniline külg. Kunstiteose esteetiline külg. Tutvuti linna muusikaelu organisatsioonilise küljega. Asja majanduslik, rahaline külg. Igal asjal on oma(d) head ja halvad küljed. See kõik oli asja väline külg. Püüdis end näidata paremast, tugevamast küljest. Näeb kõiki asju halvemast küljest. Küsimust arutati igast küljest. Kirjandus peab valgustama elu kõiki külgi. Nähtuse positiivsed, negatiivsed küljed. Siin on kirjeldatud protsessi üksikuid olulisemaid külgi. Joonistamine oli koolis tema kõige nõrgemaks küljeks. Kust küljest ka küsimusele läheneti, ikka oli asi halb. Lool ei puudunud ka oma naljakas, koomiline külg. || konstruktsioon (ühest küljest ...) teisest küljest vastandab kaht asjaolu, täh. 'ühes suhtes ... teises suhtes, ühelt poolt ... teiselt poolt'. Ühest küljest tuli see asjale kasuks, teisest küljest aga tegi kahju. *Seda tuleb kõike arvesse võtta. Teisest küljest ei tohi ka unustada materiaalset baasi.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: varju|külg, vormikülg.
5. suund, kant. Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega. Siit näeme eset samaaegselt kolmest küljest: pealt, eest ja kõrvalt. Tuul puhus pikemat aega ühest küljest. Kanad jooksid mitmesse külge laiali. Mindi laiali, igaüks ise külge. Meil pole ühine tee, mina lähen teise külge. Kuhu külge nad läksid? *Juba ammu horisondi lõunapoolsele küljele kerkinud pilv paisus silmanähtavalt.. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: alltuule|külg, ida|külg, lõuna|külg, lääne|külg, pealtuule|külg, põhja|külg, tuulekülg.
6. mat hulknurka piirav sirgjoone lõik. Ruudu neli külge. Kolmnurgal on kolm külge.
▷ Liitsõnad: lähis|külg, vastaskülg.

kütte|pind [-pinna]
tehn pind, mille kaudu soojus kandub ühelt keskkonnalt teisele. Katla küttepind.

lamee ‹15› ‹s›
tekst ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline atlass-sidusega (siid)riie

lateraal ‹-i 21› ‹s›
keel konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt v. mõlemalt poolt keelt, külghäälik

lentsima ‹42›

1. vantsima, lonkima. Lentsisime aeglaselt kodu poole, trepist üles. Lentsis vastumeelselt teiste juurde. Koer lentsis lõõtsutades karjase järel. *Ta lentsib linna kaugemates alevites .. sihita, söömata ja joomata. E. Vilde.
2. murd (tuule kohta:) pöörama, tihti suunda muutes kord ühelt, kord teiselt poolt puhuma. *Tuul lentsib .. Kargas põhjast läände, näe, nüüd puhub otse selga! J. Piik. *Lentsis [tuul] iilidega vahel mitu rumbi ühele ja teisele poole .. H. Sergo.
3. murd (pumba kohta:) tühjalt imema. *Pumpasin seni, kuni pump hakkas lentsima – heli, mis rõõmustab iga lekkival laeval sõitva meremehe südant. A. Tungal (tlk).

lest ‹-a 22› ‹s›

1. õhuke lai moodustis; kest. Lubi kukkus lestadena laest alla. Selles pähklis oli tuuma asemel kuivanud lest. Supiherned poetatud, viisin tühjad lestad küülikutele süüa. *Aga neid [= hernekaunu], mis päikese pool ei ole, neid ei tahaks raha eestki süüa ... Nii lestad alles .. A. Jakobson. | piltl. *.. lõbu nad [= kirjutised] ei paku, tuimad, kõhnad lestad, päris aganad kirjanduse salves. E. Vilde. || ujulest. Veelindudel on lestadega jalad, lestad varvaste vahel. *See [= linnutalitaja] kummardus parajasti ühe sinaka pardi kohal ja õiendas selle lesta kallal. F. Tuglas. || ujumislest. Akvalang, mask ja lestad kuuluvad akvalangisti varustusse. Lestadega ujumine.
▷ Liitsõnad: herne|lest, oalest; kõrvalest.
2. zool ovaalse ühelt küljelt paksema lapiku kehaga kala Euroopa rannavetes (Platichtys flesus). Lest ujub laperdades. Suitsutatud, kuivatatud, praetud lest. Lesta võiks rohkem müügil olla. || ‹liitsõna järelosana› paljude lestaliste seltsi kuuluvate kalade nimetustes
▷ Liitsõnad: prae|lest, suitsulest; hiid|lest, meri|lest, soomuslest.
3. zool ämblikulaadne lestaliste seltsist
▷ Liitsõnad: kõdu|lest, nugi|lest, pahk|lest, samet|lest, sarv|lest, sule|lest, sügelis|lest, süüdik|lest, vesi|lest, võrgendilest.

liist ‹-u 21› ‹s›

1. kitsas piklik, hrl. õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm. materjalist kinnitus- v. kaunistusriba. Liitekohad kaetakse liistudega, liitekohtadele lüüakse liistud peale. Dekoratiivsed liistud. Tõrvapapist katusepaanide servad kinnitatakse liistudega. Lauaplaat ääristatakse väärisvineerist liistuga. Kipsornamentidega liist seina ja lae piiril. || tekst tugevdav (ning kaunistav) riideriba. Liistuga tasku, kinnis.
▷ Liitsõnad: akna|liist, ehis|liist, katte|liist, metall-|liist, piki|liist, puu|liist, põik|liist, põranda|liist, tapeedi|liist, äärisliist; päisliist; kant|liist, nööbi|liist, taskuliist.
2. õhuke lõik, liistak. Lõikus kartulid, peedid liistudeks. Igale sööjale oli liist praetud soolaliha.
▷ Liitsõnad: kartuli|liist, leiva|liist, lihaliist.
3. jalatsite valmistamisel kasutatav puidust, plastmassist v. metallist vorm. Jalatsid tehakse liistu peal. Kitsas, lai, mugav liist. Pigistav king tuleks tõmmata liistu peale, kinga tuleks liistu peal venitada. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. || piltl (mingi mudeli, malli v. etaloni kohta). Koosolek käis harjunud liistu järgi. Tegelikkus ei lase end alati teooria liistule tõmmata.

link1 ‹lingi 21› ‹s›
ust v. väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide. Tõstab lingi üles ning lükkab ukse lahti. Link lõksatab, kolksatab. Uks langes linki, on lingis, jäi lingist lahti. || tänapäeval ukse suluse vajutuskäepide. Vajutab lingi alla ning avab ukse. Logistasin kärsitult linki, et uks rutem lahti tehtaks. Keegi katsus ust – link liikus. || tehn linki meenutav haakimis-, sulgemis- vms. seadis
▷ Liitsõnad: ukselink.

lohistus|tee
(veesõiduki lohistamiseks maad mööda ühelt jõelt teisele, üle maakitsuse v. kosest, kärestikust mööda). Muinasaegsed lohistusteed.

male|käik
reeglitele vastav malendi siirmine malelaua ühelt väljalt teisele. Õppis, sai juba poisikesena malekäigud selgeks. || piltl (kavala, sageli ootamatu teguviisi kohta). Poliitika, diplomaatia malekäigud.

mandrite|vaheline
mandrite (1. täh.) vahel toimuv, ühelt mandrilt teisele ulatuva tegevusega, kontinentidevaheline. Mandritevaheline lennuliiklus. Mandritevahelised ballistilised raketid.

mediaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füsiol närviimpulsside ühelt närvirakult teisele edasikandumist vahendav bioloogiline aine
2. jur vahendaja rahvusvahelistes tüliküsimustes
3. muus plektron, lipits

migratsioon ‹-i 21› ‹s›
rändamine, ränne. a. ka maj rahvastiku ränne, ümberasumine omal maal v. ühelt maalt teisele. Rahvusvaheline migratsioon ja sisemigratsioon. b. biol elutingimuste v. vajaduste muutumisest johtuv loomade ulatuslik liikumine. Aastaajaline, ööpäevane migratsioon. Loomade toitumis- ja talvitusränded, kalade kudemisränded jm. migratsioonid.

nõgus|kumer
füüs ühelt poolt nõgus, teiselt poolt kumer. Nõguskumer lääts.

opteerima ‹42›
pol kodakondsust valima (eriti territooriumi üleminekul ühelt riigilt teisele), kodumaaks peetavale maale asuma. *Tütar koos mehega olid Eestisse opteerinud. A. Paas.

pardi|kõnnak
(inimese kohta:) taaruv kõnnak, käies keha kallutamine ühelt küljelt teisele

parh ‹-i 21› ‹s›
tekst toimne ühelt poolelt karvastatud puuvillane riie. Pehme ja soe parhist kodukleit.

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

portamento
muus sujuvalt ühelt helilt teisele üle minnes

portamento ‹6› ‹s›
muus sujuv üleminek ühelt helilt teisele. Liuglevad, meisterlikud portamentod. Lauljanna ei valda portamentot.

põdra|trepp
kõnek koht, kust põdrad üle sihi ühelt langilt teisele käivad