[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üheksa ‹1›

1. ‹num› põhiarv 9. Üheksaga korrutama, jagama. Kolm korda kolm on üheksa. Üheksa ja pool. Null koma üheksa. Kakskümmend üheksa. Üheksa tuhat. Üheksa kümnendikku. | (kellaaja kohta). Kell on pool üheksa, saab viie minuti pärast üheksa. Kell on üheksa ja kaksteist minutit. See juhtus vähe enne (kella) üheksat, umbes (kella) üheksa paiku. Jõudsime (kella) üheksaks pärale. Olin õhtul (kella) üheksani tööl. || hulgalt, koguselt 9. Üheksa aastat vana. Linnamüür oli üheksa kilomeetrit pikk. Kott võis kaaluda kaheksa-üheksa kilo. Sügisesel ööl on üheksa poega. Üheksa ametit, kümnes nälg. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv üheksa 'üheksas paragrahv'. Sinna tuleb sõita bussiga number üheksa, buss üheksaga. Korter 9 on kolmandal korrusel.
2. ‹s›. a. number 9. Rooma, araabia üheksa. b. (muid juhte). Esimene kuul läks üheksasse. Ärtu üheksa.