[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üha ‹adv›
järjest, aina, ühtelugu, kogu aeg. Mindi, sammuti üha edasi. Inimesi tuli üha juurde. Mootorimürin üha lähenes. Väljas üha sajab. Tuul üha tõusis. Huvi asja vastu üha kasvas. Aktsiad langesid üha. Tervis halvenes üha. Üha süvenev rahulolematus. Lugesin seda raamatut üha uuesti ja uuesti. Aeg läks edasi, aga mina püsisin üha ärkvel. *Elu möödub kiiresti, kui pead üha töötama ja rassima. A. Kalmus. || ‹koos komparatiiviga› rõhutab võrdlust v. muutust. Vestlus läks üha huvitavamaks. Vaidlused läksid üha ägedamaks. Rada, käik muutus üha kitsamaks. Ilmad lähevad üha soojemaks, külmemaks. Ta nihkus mulle üha lähemale. Lained käisid üha kõrgemalt. Linnad kasvavad üha kiiremini. Kohtusime üha sagedamini. Hääled kostsid üha valjemini, tasemini. Üha rohkem ja rohkem rahvast valgub maalt linnadesse. Kevad astus iga päevaga üha enam oma õigustesse.