[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

öö ‹illat öösse e. öhe 15› ‹s›
õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl. magamise aeg; päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik. Tähine, selge, tähitu, pilkane, pilvine öö. Kottpime, kuuvalge öö. Valged ööd. Suvine öö on lühike. Ööd on hakanud pikenema, pikemaks minema. Troopikas saabub öö järsku. Terve öö, öö läbi sadas. Öö hakul. Eelmisel, möödunud ööl. Õnnetus juhtus ööl vastu laupäeva. Töötas hilise, hilja ööni. Pidu kestis poole ööni. Võõras kadus öhe. Jõudis koju vastu ööd. Jäi koristamisega öö peale. Kojusõit jäi öö peale. Saatis külalise peale poolt ööd ära. Olin öö otsa tööl. Veetis öö sõbra pool, lageda taeva all. Oli, magas ema juures ööd. Jäi minu juurde ööd 'ööseks'. Uinus alles hommiku poole, hommiku poolt ööd. Halvasti magatud öö. Unetu öö. Keset ööd läks uni ära. Olin kogu öö üleval. Tänane öö 'tänaöine uni' jäi lühikeseks. Head ööd soovima (magamaminekul). Töötas päevad läbi ja võttis öödestki, öödeltki lisa. Mis päeval ehitati, aeti ööga, öö jooksul laiali. Naabrid ei anna rahu ööl ega päeval. Kartulivõtmise aegu polnud enam ööl ja päeval vahet. Rügati ööd ja päevad (läbi) 'vahetpidamata, lakkamatult'. Unistab reisist ööd kui päevad (läbi) 'kogu aeg, lakkamatult'. Temalt pole mõtet küsida, ta ei tea ööst ega ilmast 'ei tea midagi'. Õde ja vend erinevad nagu öö ja päev. Tänavu tuli kevad üle öö 'järsku, kiiresti'. Sai ühe ööga 'järsku, kiiresti' kuulsaks. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada (ius primae noctis). Walpurgi öö 'volbriöö'. Öö on varga vari. *Pean ostma püssi ja hakkama ööd-päevad [kartulikuhje] valvama ... V. Saar. | piltl. Aegade öhe kadunud rahvad. Hingele langes meeleheite öö. Keegi ei teadnud, et öö [= surm] talle nii lähedal on.
▷ Liitsõnad: hilis|öö, kesk|öö, südaöö; kevad|öö, suve|öö, sügis|öö, talveöö; augusti|öö, juuni|öö, maiöö; jaani|öö, jõulu|öö, jüri|öö, nääri|öö, uusaasta|öö, vana-aastaöö; halla|öö, tormi|öö, tuisu|öö, äikeseöö; polaaröö; pulmaöö; orjaöö.

(ei) ööd ega päeva, ööd-ilma, (ei) ööd ega ilma
‹eitusega› mitte midagi, mitte kõige vähematki. Sellest tööst ei tea ma ööd ega päeva. Mees on purjus ega tea ööd-ilma. *Sa ei jaga ju ööd ega ilma. A. Viirlaid.