[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aas|-jürilill
bot lillakasvalgete õitega jürilill (Cardamine pratensis)

aas|kannike
bot kirjude õitega kannike, käoorvik (Viola tricolor)

aas|-karukell
bot longus õitega karukell (Pulsatilla pratensis)

aas|-seahernes
bot kollaste õitega seahernes (Lathyrus pratensis)

adoonis ‹-e 4› ‹s›
bot kollaste v. punaste õitega stepirohttaim, meil ilutaim (sisaldab südametegevust ergutavaid glükosiide) (Adonis)
▷ Liitsõnad: kevadadoonis.

aka|kapsas
bot hrl. siniste õitega huulõieline rohttaim, ka ilutaim (Ajuga)

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

aru|jumikas
bot lillade v. roosade õitega jumikas (Centaurea jacea)

asalea ‹14› ‹s›
punaste, roosade v. valgete õitega väikeste lehtedega potilill, Simsi rododendron (Rhododendron simsii). Punased, valged asalead.

aspar|hernes
bot suurte kollaste õitega ja sinakasroheliste lehtedega liblikõieline rohttaim (Tetragonolobus)

aukuuba ‹6› ‹s›
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

eba|jasmiin
bot lõhnavate valgete õitega ilupõõsas (Philadelphus)

ema|juur
bot enamasti siniste lehterjate õitega rohttaim (Gentiana)

enelas ‹-la, -lat 2› ‹s›
bot roosõieline (hrl. valgete v. roosade õitega) ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)
▷ Liitsõnad: kitse|enelas, pihl|enelas, põisenelas.

esparsett ‹-seti 21› ‹s›
bot hrl. punakate õitega liblikõieline põuakindel sööda- ja meetaim (Onobrychis)

forsüütia ‹1› ‹s›
bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega ilupõõsas (Forsythia)

freesia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Aafrikast pärinev kitsaslehterjate lõhnavate paljudes värvitoonides õitega mugultaim, mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena (Freesia)

fuksia ‹1› ‹s›
bot troopilisest Ameerikast pärinev eredate rippuvate õitega taim, meil toa- ja aialill (Fuchsia)

gardeenia ‹1› ‹s›
bot igihaljas (sub)troopikapõõsas, mille mõned suurte lõhnavate õitega liigid on parasvöötmes kasvuhoone-ilutaimed (Gardenia)

gesneeria ‹1› ‹s›
bot troopikast pärinev erepunaste õitega toataim (Gesneria)

gladiool ‹-i 21› ‹s›
bot mõõkjate lehtede ja mitmesuguses värvuses lehterjate õitega (ilu)taim, kuremõõk (Gladiolus). Valged, roosad, punased, lillad gladioolid.

guajaki|puu
bot paarissulgjate lehtede ja lõhnavate dekoratiivsete õitega troopikapuu Kesk-Ameerikas (Guaiacum)

haisu|puu
bot halvasti lõhnavate õitega suur troopikapuu (Sterculia)

hammas|juur
bot Põhja- ja Lääne-Eesti salumetsades kasvav heleroosade õitega jürilill (Cardamine bulbifera)

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

helmik|pööris
bot kellukjate õitega ilutaim (Heuchera)

hibisk ‹-i 21› ‹s›
bot suurte õitega troopikapõõsas, meil ilutaim (Hibiscus)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

humal|lutsern
bot kuivades kohtades kasvav väikeste kollaste õitega lamav rohttaim (Medicago lupulina)

hundi|tubakas
bot parasvöötmes, eriti Euroopas sagedane, hrl. kollakate õitega mitmeaastane rohttaim (Hieracium)

huul|õielised ‹s› pl
bot sugukond peaaegu kogu maakeral kasvavaid enamasti kahehuuleliste õitega taimi (Labiatae)

hüatsint1 ‹-sindi 21› ‹s›
bot siniste, valgete vm. värvi healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)

ida|magun
bot suurte tulipunaste õitega ilutaim (Papaver orientale)

igi|hali ‹-halja 31› ‹s›
bot hrl. siniste õitega igihaljaste vartega poolpõõsas v. rohttaim, meil ilutaim (Vinca)

ilang|-ilang
bot Kagu-Aasias kasvav väga aromaatsete õitega puu, ilang (Cananga odorata); selle puu õitest valmistatud eeterlik õli, mida kasut. parfümeerias ja aroomteraapias

ime|kannike
bot kevadiste lõhnavate ning ilusate (kuid viljatute) ja suviste märkamatute (kuid vilju andvate) õitega kannike (Viola mirabilis)

ime|lill

1. imeline lill. Muinasjutud imelilledest.
2. bot teatav valgustundlike õitega ilutaim (Mirabilis jalapa)

imikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot lillade v. siniste õitega rohttaim (Anchusa)

jooksja|rohi
bot kolmetiste lehtede ja roosade õitega mitmeaastane liblikõieline taim (Ononis)

juuda|puu
bot varakevadel rikkalikult õitsev roosade v. violetsete õitega lõunamaine puu v. põõsas (Cercis)

jõulu|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav lillakaspunaste õitega lülikaktus (Zygocactus truncatus)

kadak|kaer
bot valgete õitega karvane rohttaim (Cerastium)

kade|rohi
bot rohekate õitega madal rohttaim (Scleranthus). Hall kaderohi.

kamaras ‹-ra, -rat 2› ‹s›
bot punakate õitega süstjaleheline poolparasiitne rohttaim (Odontites)
▷ Liitsõnad: randkamaras.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kanarbik ‹-biku, -bikku 30› ‹s›
ka bot väikeste roosakaslillade õitega igihaljas liiva- ja rabaalade kääbuspõõsas (Calluna vulgaris). Kanarbik õitseb. Kanarbik on hea meetaim. | (kasvuala v. kogumi kohta). Jalgrada lookles läbi kanarbiku. *.. tunni aja pärast istusime mändide all tahedal kanarbikul ja vitsutasime konserve. J. Peegel.