[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 sobivat artiklit.

madumao 27› ‹s

1. pika rulja jalutu kehaga siueldes liikuv soomuseline roomaja. Mürgised, mürgita maod. Madu sisises hoiatavalt, salvas, hammustas, nõelas poissi jalga. Mättal oli end rõngasse kerinud madu. Meil esinevad madudest rästik ja nastik. Muinasjutud räägivad lendavatest madudest, sajapäistest madudest jm. koletistest. Maona looklev järjekord.
▷ Liitsõnad: boa|madu, korall|madu, lõgis|madu, meri|madu, mürk|madu, nool|madu, prillmadu; lend|madu, lohemadu.
2. piltl (salakavala, õela, alatu inimese kohta, ka sõimusõnana). Sa igavene madu! Ah sa madu, või minu peale kaebama! *Ja miks ma's ei peaks istuma [maas], kui naine mind just praegu tappa tahtis ... Näe, see madu sääl. A. Jakobson. *„Sa, madu, ära vigurda – kui virutan sulle!” läks Orlov vihaseks. O. Samma (tlk).

rästik-u 2› ‹s

1. zool suhteliselt lühikese ja jämeda keha ning lameda kolmnurkse peaga mürkmadu (Vipera). Harilik, armeenia, kaukaasia rästik. Rästik oli kännul rõngasse tõmbunud. Sisisev rästik. Suur rästik vingerdas üle tee. Rästik nõelas, hammustas last. ||liitsõna järelosanaesineb mitme teise mürkmao nimetuses, näit. puurästik
▷ Liitsõnad: liiva|rästik, stepirästik; kärn|rästik, sarvikrästik.
2. piltl (õela, vaenuliku inimese kohta, ka sõimusõnana). *Vasta, rästik, kus on kambamees? V. Pant.

sala|uss
piltl (salaliku õela inimese kohta). Raske on taluda niisugust salaussi, kes närib teise inimese hinge.

siugsiu, siugu 21› ‹s
uss, madu. Siug soojendas end päiksepaistel. Mättal vilksatab väike kirju siug. Siug salvas jalga. Kinnipüütud siud pandi kaanega korvi. Luuraja roomas kui siug põõsastesse. Teerada lookleb siuna allapoole. Leegid keerlevad tuliste siugudena. *Käsper Leht roninud.. otse valgetele nina alla, andnud tuld ja kadunud samas siu osavusel. K. Saaber. || piltl (salakavala, õela, alatu inimese kohta). Ah sa siug, või keelt kandma! See siug tahab mind vaenlaste kätte mängida!

terav|keelne
terava, õela ütlemisega, teravasõnaline. Klatšihimulised ja teravkeelsed naised. Teravkeelne kriitik tegi lavastuse maatasa.

tige-da 2

1.adj(loomu poolest) kuri, kiuslik, õel; seda väljendav. Tige nõid. Tige vanaeit, vanamees. Tige mõisnik, mõisavalitseja. Ta on tige ja salakaval inimene. Talus on väga tige perenaine. Minu ämm on üks tige naine. Ta on iseloomult tige, tigeda loomuga. Muinasjutt vaeslapsest ja tigedast võõrasemast. Purjus peaga muutub ta alati tigedaks. Mida vanemaks ta sai, seda tigedamaks läks. Tal on tige süda. Tige muie näol. Tüdruku silmis helgib tige rõõm. Libe keel, tige meel. *Peale selle on neil vanatüdrukust tütar. Tige kui kurivaim. L. Tigane. *„Härra Sagrits, kui te nii tigeda keelega olete, siis ei saa te küll kunagi naist,” ähvardas Emmi. K. Ristikivi. |substantiivselt›. Ei mõista tige tänada, õel ei anda aitüma. || (kellegi vastu suunatud pahatahtliku, õela jutu, kirjutise vms. kohta). Tige laim. Sinuga tehti tigedat nalja. Tige kriitika. Ajalehes ilmus tige artikkel. *.. ta on õel lõuamees. Tegi ta ju nii tigeda pilkelaulu meie vanast pastorist .. F. Tuglas (tlk). || (loomade kohta:) kallale, hammustama v. lööma kippuv. Tige pull. Tige kalkun. Suur ja tige isahani. Koer on sõbralik omade ja tige võõraste vastu. Ketikoerad lähevad tigedaks. Sääsed on täna õige tigedad. *Karjastel oli saanud harjumuseks oinaid tigedaks õpetada. E. Tarkpea.
2.adjvihane, kuri, (väga) pahane; seda väljendav. Isa sai poja peale tigedaks. Ilmaasjata oled tige. Olin kõigi, kogu maailma peale tige. Tüdruk on nii mossis ja tige, et ei võta teregi vastu. Naine on jälle tigedas tujus. Läksin asjatust ootamisest tigedaks. Mis sa siis kohe tigedaks saad! Ta sai kole tigedaks, kui asja lähemalt uurima hakkasin. Selline jutt teeks igaühe tigedaks. Käratas lapsele midagi tigeda häälega. Heitis teise poole altkulmu tigedaid pilke. *„Kuradit sa venid, lehm!” lõikas laeva põhjast üles Rutsi tige vanne [laevapoisile] nagu vorbiga piits. A. Hint.
3.adjpiltl hirmus, kole; tormine. Väljas oli tige ilm. Sügisene meri on rahutu ja tige. Ta on sõitnud maailma kõige tigedamatel meredel. *Aprill oli tänavu erakordselt pahur ja tige. K. Põldmaa.
4.adjpiltl (millegi tugevust, suurust, ägedust rõhutades). Väljas paugub tige pakane. Tige tuul puhus otse näkku. Veebruaris olid kõige tigedamad tuisud. Meresõitjaid tabas tige torm. Merel möllab tige laine. Pliidi all raksus tige tuli. Tige konkurents. Tige lahing. || (raskete, ohtlike, piinavate haiguste vms. kohta). Tige tõbi. Tige paistetus, paise. *.. tige tiisikus sind haarand – see ei naljata. V. Adams. *Jalg on põlvest nii tigedaks läinud, et võta otsast ja viska nurka. H. Raudsepp.
5.shrv kurat, sarvik, vanakuri
▷ Liitsõnad: vanatige.

tilkumatilgun 42

1. tilkadena, tilkhaaval langema. Räästast tilgub vett. Kallamisel tilkus piima lauale. Värv tilkus põrandale. Ninast tilgub verd. Silmist tilguvad pisarad. Suured pisarad tilkusid üle tüdruku põskede. Higi tilkus laubalt. Mehed töötavad nii et higi tilgub. Koera keelelt tilkus ila. Kasemahl tilgub mannergusse. Männist tilgub vaiku. Katuselt on tõrva tilkunud. Keelelt tilgub sappi (tigeda, õela ütlemise kohta). Väljas on suur sula, igal pool tilgub ja ladiseb. *Kaldakäärust tilkus vette lillakas õlinire. L. Vaher. || hrv pudenema, (hiljukesi) kukkuma. *Rippuvaist õletordest tilkus aga kuumaga alla mardikaid ja rukkiusse .. M. Jürna. || hrv ripnema, tilpnema, tilknema. Laest tilkusid alla ämblikuvõrgud.
2. endast (üksikuid) tilku eraldama, (midagi) tilkadena eritama; tilkuvalt märg olema. Jääpurikad, räästad tilguvad. Pärast paduvihma tilkusid kõik puud-põõsad. Vihmavari tilkus veel tugevast vihmast. Riided, juuksed tilguvad, nii et vääna välja. Habe tilgub õllest. Käsi tilgub verd. Kask tilgub mahla. Kuusk tilgub vaiku. Küünal tilgub. Rasvast tilkuv seakoot. Nohu on hakanud, nina tilgub. Silmad tilguvad vett (ka nutmise kohta). Suu tilgub vett 'on isu' hapukurgi järele. Kraan tilgub 'laseb vett läbi, ei pea'. *Toored puud visisesid poollagunenud ahjus, õled [parsil] tilkusid märga... V. Saar. *.. kolm asja ajavad majaisanda kodust mujale lõbu otsima – tilkuv [= läbi sadav] lagi, suitsev ahi ja riiakas naine. G. Helbemäe. || (lehma kohta:) (vähesel määral) piima andma. *Pugu, vana hea lehm, tilgub veel praegugi toopi poolteist supivalgeks .. A. Hint. *Päits oli .. umbaher ja ei tilkunud juba üle aasta. H. Sergo.
3.ka impers.sadama. Hakkas vihma tilkuma. Väljas tilgub vahetpidamata. Terve sügise muudkui tilkus.
4. nagu tilkadega kaetud olema, täis olema, nõretama, tilgendama. *Aias on viljapuud õielumes, marjapõõsad tilguvad õitest .. K. Põldmaa.
5. kõnek ühekaupa, vähehaaval tulema v. kogunema. a. (inimeste kohta). Pidulisi hakkas juba varakult kohale tilkuma. Inimesi tilkus platsile järjest juurde. Öömajalisi tilkus tulla varase hommikutunnini. *Kella kahe paiku hakkavad poelised ja palgalised poest tagasi tilkuma. O. Anton. *Puiestikku aga tilkus uudishimutsejaid õnnetuspaika vaatama .. P. Vallak. b. (esemete, nähtuste jms. kohta). Maalt tilkus aeg-ajalt toidupakke. Veidi raha on arvele tilkunud ka kodumaistelt annetajatelt. Viimaks hakkas kadunud mehe kohta üksikuid teateid tilkuma. *Uusi jalanõusid telliti temalt harva. Tööd tilkus enamasti paranduste näol .. M. Metsanurk. *Arvati, et Schrammi tengelpunga tilgub aastas 20 000 rubla puhaskasu .. H. Gustavson. || (millegi salajase kohta:) vähehaaval kuskilt välja imbuma, teatavaks saama, läbi tilkuma (2. täh.) Kuskilt tilkus kurjategijatele infot raha liikumise kohta. Teated meie avastusest on miskit moodi juba ajakirjandusse tilkunud.
6. kõnek kuskil ilma kindla sihita liikuma v. viibima, tolknema. Mis sa siin tilgud, mine koju! Turu juures tilkus kahtlast rahvast. Poiss tilgub niisama mööda tänavaid. Jõnglased tilkusid suurte poiste sabas. *Pooled päevad tilgub Vipsi Rihval ja käib Benital kannul nagu truu peni. A. Beekman.

õelus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as õel). Piiritu õelus. Inimlik õelus. Ta on õelust täis. Õeluseta inimene. Teda ajab taga tige õelus. Ütles seda puhtast õelusest. Sundis teisi õeluseni taga. Oh seda maailma õelust! || õel ütlus, märkus jne. Tüdrukud ütlevad poisile õelusi. Ta on osav õelusi välja mõtlema.
2. (eufemistlikult:) kurat, (vana)õel. Vana õelus teeb oma tööd enne kukelaulu.
3. (õela, kurja, kiusliku inimese v. looma kohta). Ta on laste vastu kuri, otse vana õelus ise. Oh sind, va õelust! Anna pall siia, sa igavene õelus! *Muudkui pirisevad kõrva ääres ... need õelused ... need sääsed ... I. Sikemäe.

õeluse|hunnik
piltl (väga õela inimese kohta). Klassijuhataja, vana õelusehunnik, näägutas ilmast ilma.

õeluse|uss
piltl (õeluse v. kellegi õela kohta). Mind närib õeluseuss. Ta on üks igavene õeluseuss.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur