[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ääres

1. ‹postp› [gen] millegi vahetus läheduses, millegi juures v. kõrval. Laev randus kai ääres. Jaanitule ääres lauldi ja tantsiti. Raudtee ääres kasvab mets. Elab Pärnu maantee ääres. Peolised pikutasid aia ääres. Raamatud seisid seina ääres hunnikus. Seisis akna ääres ja vaatas õue. Istuti laua ääres. Võtsime haigevoodi ääres istet. Pesin kaevu ääres jalad puhtaks. Jalutuskäik Pirita jõe ääres. Suvila on järve, mere ääres. Saagu teid palju nagu liiva mere ääres. Kõrva ääres vingus kuul. || linnanimede koosseisus osutab jõele, mille kaldal linn paikneb. Frankfurt Maini ääres. Rostov Doni ääres. | piltl. Tal surm juba suu ääres (kellegi kohta, kes hakkab surema).
2. ‹adv› (ääre) küljes. Roosidega rätil on rasked narmad ääres.
vrd äär