[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

äärde

1. ‹postp› [gen] millegi vahetusse lähedusse, millegi juurde v. kõrvale. Esimesed asulad ehitati vee äärde. Laev jõudis kai äärde. Istuti lõkke äärde. Tee äärde jäi mitu söögikohta. Kivid laoti tee äärde ritta. Vankrid aeti aia äärde. Toolid lükati seina äärde. Kaup sai otsa enne, kui ostja leti äärde jõudis. Lapsed läksid mere, jõe äärde. Lõi käe kõrva äärde ja andis au. Istus laua äärde sööma. *Kuulsin söögilaua äärde, kuidas isa tagatoas kõndis ja kolistas .. V. Luik. | (piltlikes väljendites). Reeturid pandi seina äärde.
2. ‹adv› ääre poole; ääre ligi. Keskele istutati punased lilled, äärde kollased. Parv ei saanud päris äärde minna, sest servas oli jää.
vrd äär