[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 79 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aia|äär
taraäärne maariba, aiaäärne, aiaveer. Aiaääred peavad olema umbrohust puhtad.

all|äär
alumine äär. Seeliku alläär. Lehekülg oli allääreni täis kirjutatud.

alumine-se 5› ‹adj
all (v. kõige all), allpool, madalamal (v. kõige madalamal) olev, asetsev jne. (võrdlevalt vähemalt kahe objekti kohta); ant. ülemine. Alumine osa, külg, pool, serv, äär. Alumine huul. Alumised hambad. Alumised lehed, oksad. Meres on alumised veekihid soolasemad kui ülemised. Kirjutuslaua (kõige) alumine laegas. Redeli kaks alumist pulka. Uue elumaja alumisele korrusele tulevad kauplused. || alamjooksu pool asuv. Alumine lüüs. || astmelt, arvult, määralt (kõige) madalam, alam. Elutegevuseks vajaliku temperatuuri alumine piir. || helikõrguselt (kõige) madalam. Alumine do. Alumised registrid.

ees|äär
Laua, riiuli, pliidi eesäär. Peenra eesääres õitsesid madalad võõrasemad.

huul-e, -t 34› ‹s

1. inimese suu üks liikuv lihaseline äär. Alumine, ülemine huul. Kitsad, paksud, õhukesed, pruntis, mossis huuled. Kuivad, veretud, kahvatud, punased, pundunud, sinetavad huuled. Huuled on lõhki. Huuli niisutama, närima. Huuli mossitama, torru ajama, torutama, kokku suruma, paotama. Huuled tõmbusid muigele, naerule. Naeratus huulil. Ta suudles naist värvitud huultele. Huule peal oli vill. Värisevi, vabisevi huuli. Huuled kisuvad viltu (nutma hakkamise puhul). Huuli kirtsutama, kõverdama (hrl. põlastavalt). Huuli muigutama (sageli pilkavalt). (Endale) huulde hammustama, huult purema (hrl. end vaikima sundides; end taltsutades, oma tundeid, valu vms. varjata püüdes).
▷ Liitsõnad: ala|huul, ülahuul.
2. mingi huuletaoline moodustis v. eseme osa. Õiekrooni, õietupe huuled (huulõielistel). *Lambi huuled olid nõest mustad ja nende vahel värises punane tulekeel.. F. Tuglas.

kalda|äär
Jõgi kaldaäärtes on kõrkjaisse kasvanud.

kirkaminiadv
rohkem kirkalt. Taeva äär lõi järjest kirkamini helendama.

kleidi|äär
kleidi alumine ääreosa

koti|suu
koti ülemine, lahtine äär. Hoiab, teeb kotisuu lahti. *.. lund vajus nagu avatud kotisuust. O. Tooming.

kraatkraadi 21› ‹s
tehn detaili v. töödeldud metalli pinnast väljaulatuv (terav) äär

kraavi|äär
kraavi ääres olev maariba; kraaviperv. Taadid istuvad kraaviäärel. *Pajupõõsad piki kraaviäärt olid juba roostekarva, otsekui kõrvetatud. M. Traat.

kuld|äär
kullavärviline äär. Kuldäärega tass, taldrik.

laiuseltadv
(< laiune). Seina äär oli kahe meetri laiuselt raamatuid täis laotud. Emajõgi ujutas luhad kuni kilomeetri laiuselt üle.

ligi
I.adv
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II.postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III.postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV.prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

linna|äär
linnaserv. Südalinna paleed ning linnaääre hurtsikud.

üle lööma

1. kõrgemalt lööma kui vaja. Tekkis hea väravavõimalus, aga Jaan lõi üle.
2. (pealiskaudset tutvumist väljendavais ühendeis). Lõin silmad üle, polnud aega põhjalikumalt lugeda.
3. hrl. naeltega kinnitades mingi materjaliga katma. Uks lüüakse plekiga, nahaga, seinad plaatidega üle. Vineeriga ülelöödud lagi.
4. tekst riide lõigatud äärt hargnemise vältimiseks teat. pistetega üle õmblema. Äär tuleb üle lüüa, muidu hakkab riie hargnema.
5. ületama, üle trumpama. Kaupmees, ärimees püüab oma konkurenti üle lüüa. Tantsus lööb ta kõik teised poisid üle. Vaenlane tuleb kavalusega üle lüüa. *Õppimisvõime ja leidlikkuse poolest lööb harakas varese koguni üle. F. Jüssi.
6. kõnek omastama, endale näppama. Tahtis teise naise meest üle lüüa. Ära jäta oma asju lohakile, lüüakse üle. Juhan oli Jaanilt Mari üle löönud. *Soojendati üles kuuldused, et Jakobson olevat Aleksandri-kooli rahad üle löönud. F. Tuglas.

mere|äär
rannaäär, mererand. Tee kulges piki mereäärt.

metsa|parras
piltl metsaserv, -äär. *Päikesetera tõusis juba metsaparda tagant nähtavale. R. Sirge.

metsa|äär
Metsaäär kollendas kullerkuppudest.

mokkmoka 22› ‹s

1. hrl kõnek huul. Alumine, ülemine mokk. Habemeudemed mokal. Mokki muigutama, mossitama, torutama. Mokad tõmbuvad kõveraks, hakkavad nutust võbisema. Mokk töllakil, ripakil (ka nõutu, segaduses vms. oleku puhul). Mokk muigel, naerul, kibe. Mokk rahulolematusest torus, viltu, vingus, mossis, nutust kõver(as). Mokk venis pettumusest pikaks. Ära hakka virisema ega mokki vingutama. Pipart sulle moka peale! (ütlus kellegi vastumeelse jutu v. ütluse peale). *Tema nägu oli endiselt krimpsus, mokad kõvasti kokku pigistatud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jänesemokk.
2. looma suu üks liikuv lihaseline äär. Hobuse pehmed mokad. Lamba, põdra, lehma mokad. Setukal mokk töllakil, ripakil. Naise näpp ja mära mokk ei seisvat kunagi paigal. Jänese ülemine mokk on lõhki. Kaameli pikad rippuvad mokad.
3. (millegi huuli meenutava kohta). Tangide mokad. Laiade mokkadega pihid. Mokkadega petrooleumilamp. *.. tema [= pilaku] harude (mokkade) vahele pandi peerg. K. Tihase.
▷ Liitsõnad: häbememokk; põdramokk.
4.liitsõna järelosanapiltl kõnek (teat. laadi inimese kohta)
▷ Liitsõnad: ila|mokk, libe|mokk, loba|mokk, lora|mokk, lori|mokk, maias|mokk, pudi|mokk, töll|mokk, virimokk.

mulder-dri, -drit 2› ‹s

1. etn vundamendi väljaulatuv muldne äär. *Piiri ätt istus toa ees muldril juba aovalgest saadik .. M. Metsanurk.
2. (tee) muldkeha. *.. läbi üksildasest metsatukast, kus maantee kitsas mulder lookles kõrge kuusemetsa kohiseva müüri vahel. P. Vallak.

müts-i 21› ‹s
ka etn suhteliselt lihtsa tegumoega (pehme) peakate. Heegeldatud, kootud mütsid. Barett ja soni on mütsid, kaabu on kübar. Kabi-, muru-, pottmüts jt. etnograafilised mütsid. Nokaga, sirmiga, tutiga müts. Läkiläki on karusnahkne kõrvadega talvemüts. Mütsi põhi, äär, vooder. Vormimütsid on moes: igal koolil, laulukooril, orkestril oma müts. Jaamakorraldaja, miilitsa punase randiga müts. Saksa ohvitseride kõrged mütsid. Tadžiki müts tübeteika. Müts kuklas, silmadel, viltu ühe kõrva peal. Kannab jahtklubi mütsi, käib jahtklubi mütsiga. Seisab alandlikult ukse kõrval, müts peos, näpus. Paneb, surub mütsi pähe. Võtab, kahmab mütsi peast. Suvel käiakse (ilma) mütsita, talvel olgu müts peas. Võta müts maha, kes siis mütsiga söögilauda istub! Pilluti juubeldades mütse õhku. Teeme korjanduse, paneme mütsi ringi käima. Sel mehel on viga mütsi all 'peas, arus'. Tal on müts pea küljes kinni, pea külge kasvanud, munad mütsi all 'ei võta mütsi peast'. Müts on mehe au. Mütsiga antakse ja mütsita käiakse kätte saamas. Narri meest, ära narri mehe mütsi. || piltl (millegi mütsi meenutava kohta). Sadas pehmet lund, aiapostid said valged mütsid. Mäetippude igilumised mütsid. Valge kihiseva mütsiga õllekruusid.
▷ Liitsõnad: karakull|müts, karusnahk|müts, karva|müts, kährik|müts, naarits|müts, nahk|müts, samet|müts, veluur|müts, viltmüts; kabi|müts, kapuuts|müts, kõrvik|müts, lodu|müts, mundri|müts, muru|müts, nokats|müts, nokk|müts, nupp|müts, pigi|müts, pott|müts, rumm(ik)|müts, soni|müts, sukk|müts, tuttmüts; suve|müts, talvemüts; kapteni|müts, kasaka|müts, koka|müts, lenduri|müts, madruse|müts, narri|müts, ohvitseri|müts, piiskopi|müts, päkapiku|müts, sohvrimüts; kooli|müts, ranna|müts, supel|müts, suusa|müts, suveniir|müts, ujumis|müts, vanni|müts, vormi|müts, värvi|müts, öö|müts, üliõpilasmüts; jää|müts, lume|müts, vahumüts; unimüts.

naisus-e 5 või -e 4› ‹s

1. naine-olek, olemine naisena. *Ta on sedavõrd täiuslik, et sunnib mind unustama kibeda vastuolu naisuse idee ja füsioloogilise naise vahel. F. Tuglas.
2. naiselikkus ja selle välistunnused. *Veel naisust iga lainelisse joonde: / on nurme kumer äär / kui rinde hemisfäär .. J. Semper.

niitmaniidan 46

1. vikatiga lüües v. niidukiga töötades taimi (hrl. juure lähedalt) maha lõikama. Heina, rukist, vilja, roogu, võsa niitma. Luiskab vikati teravaks ja hakkab niitma. Niidab laia sirge puhta kaare. Hommikul kastega on kergem niita. Muru niidetakse muruniidukiga. Niitis viljapõllu maha. Nüri vikat ei taha hästi niita. Tuleks madalamalt niita, kõrs on liiga pikk. Traktor niidab rootorniidukiga. Niida lauda tagant nõgesed maha. *Enne kui masinaga niitma hakati, niideti rukkivälja äär ümber põllu ühe kaare laiuselt vikatiga maha. K. Põldmaa. || piltl (nagu niidetuna) kukkuma panema; maha tapma. Tugev hoop niitis ta pikali. Tormab nii, et niidab teised jalust maha. Õlu oli vägev, niitis mehed jalust. Surma vikat niidab. Katk niitis rahvast külade ja linnade kaupa. Ründav ahelik niideti kuulipildujaga maha. Aksli täpne lask niitis soku maha. *Ja paarikümne kilomeetri kaugusel mürisesid kahurid ja niitsid kuulipildujad .. R. Roht.
2. villa (vm. karva) pügama. Naised hakkasid lambaid niitma. Niitis kolm lammast ära. *Põrgupõhjal niidetakse endiselt lammaste seljast villa .. A. H. Tammsaare. *.. niitis tark tal poole habet lõua alt .. F. R. Kreutzwald.

paadi|äär
Hoia paadiäärest kinni!

pael-a 29 või -a 23› ‹s

1. pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms.; (kitsam) lint, (peenike) nöör. Kootud, punutud pael. Linasest, villasest lõngast palmitsetud pael. Lai, kitsas pael. Kunstsiidist, kuldkarrast pael. Värvilised, kirjud, triibulised, sakilised paelad. Ostsin mitu meetrit paela. Punasest siidist pael peas, juustes. Paelaga kanditud äär. Paeltega seotav müts. Sidus juuksed paelaga kokku. Medaljon oli paelaga kaelas. Pikkade paeltega põll. Pasteldel on paelad taga. Pane tennistele paelad peale! Sidus paela(d) kinni, sõlme ja tegi lipsu peale. Pael oli (kõvasti) sõlmes, läks sõlme, paelal oli sõlm sees. Sidus pakile paela ümber, harutas paki ümbert paela lahti. Sidus paki paelaga kinni, kaks kompsu paelaga kokku. Jalutab õues, kutsikas pika paela otsas. Sidus kelgule, mänguautole paela külge, taha. Külmast kohmetanud sõrmed ei saanud paelu lahti. Kõrvik oli lõua alt paela seotud. Lükkis helmeid paela otsa, paela taha, paela. || kõnek (sõjaväelise auastme tähistamiseks õlakuil, varrukail). Lihtne reamees, pole ühtki paela peal. Kaks paela õlakuil. Kapteni varrukail oli kolm kuldset paela. *Ammuks ma ise kursandi paelad tüürimehe omade vastu vahetasin. H. Sergo. || piltl (millegi pika, lookleva v. kaugusse kulgeva kohta). Tee tolmune pael. Jõe sinine, hõbedane, sätendav pael. Asfaldi märg pael. All orus lookles maantee kitsas pael.
▷ Liitsõnad: atlass|pael, brokaat|pael, dekoratiiv|pael, ehis|pael, heegel|pael, hõbe|pael, ilu|pael, isoleer|pael, juukse|pael, järje|pael, kaarus|pael, kapron|pael, kaptaal|pael, kard|pael, kaunistus|pael, kinga|pael, kinnitus|pael, koti|pael, krook|pael, kuld|pael, kummi|pael, kübara|pael, lauba|pael, miidri|pael, muaree|pael, mütsi|pael, otsmiku|pael, pastla|pael, patsi|pael, pea|pael, pesu|pael, põlle|pael, püksi|pael, rips|pael, rist|pael, rull|pael, saapa|pael, sakk|pael, samet|pael, siid|pael, siksak|pael, suka|pael, sutašš|pael, sämp|pael, sääre|pael, taft|pael, tress|pael, vitsel|pael, vöö|pael, õla|pael, ääre|pael, äärispael; jõe|pael, maanteepael; hääle|pael, keelepaelad.
2.hrl. pl.tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks. Paelu (üles) panema. Seadis jänestele paelu. Püüab paeltega, paelaga oravaid, tetri. Paelas visklev, paelust pääsenud lind. ||sisekohakäänetespiltl (kammitsas v. kellegi/millegi kütkes olemise v. sellest pääsemise kohta). Oleme eelarvamuste paelus. Olin veel oma hiljutiste mõtete paelus. Sõnad pääsesid paelust ja jutt hakkas voolama. *Sa ei pääse iialgi minu käest, niisama vähe kui mina sinu paelust pääsen. E. Bornhöhe. *Nägid ju, et ma kohe sinu tütre paelu sattusin.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jänese|pael, linnupaelad.

painutama37

1. esialgsest asendist v. kujust kõrvale kallutama, kõverdama (v. sirgestama), koolutama; painduma panema, painduda laskma. Tuul painutab puid, latvu. Lumekoorem painutas oksad looka, alla. Roosid painutatakse enne katmist vastu maad, maha. Pingu painutatud oks oli murdumas. Painutas traadi kõveraks, sirgeks, kahekorra. Painutab noatera sõrmede vahel, vitsa põlve peal. Kõveraks painutatud nõel, püssitoru, tullid. Hea sae võib painutada rõngaks ja lasta jälle sirgeks vetruda. Kolmnurkseks painutatud raud. Pajuvitsast painutatud korvirõngas. Looka, reejalaseid painutama. Valmis painutatud tünnilauad. Painutatud jalgadega, seljatoega tool. Sirge, painutamata seljatugi. Paadi kaared painutati laiali. Kaabu äär on eest alla, tagant üles painutatud. Kaheksaks sõidetud ratast saab tagasi painutada. || (keha v. selle osade kohta). Painutas ülakeha ette, taha(poole), küljele. Painutas pea taha, selga, kuklasse, rinnale. Painutas sõrme kõveraks, konksu, sirgeks. Küünarnukist painutatud käsi. Astus põlvest painutamata jalgadega. Proovis teise kokkusurutud sõrmi lahti painutada. Püüti poisi käsi selja taha painutada. Painutas selja nõgusaks, kumeraks. Painutas end kõverasse, pea vastu põlvi. Saunauksest ei mahtunud ta pead painutamata sisse. Raske kandam painutas ta laia selga. *Surnud kuulipildur oli raske ja nii kangeks tõmbunud, et teda ei andnud painutada.. E. Soosaar (tlk).
2. piltl mõju v. sunniga kedagi v. midagi mingisuguseks v. mingis suunas muutma. Neid inimesi ei painuta ükski võim. Tema tahet, uhkust ei suuda miski painutada. Rahvad painutati võõra ikke alla. Vanemad püüavad lapsi oma tahte alla painutada. Neid tahetakse järeleandmisele, peremehe nõusse painutada. Ähvardustest see naine ennast painutada ei lase. Ämm oli nooriku juba oma käe järgi painutanud. Võõrnimed painutati oma keele järgi. || mingitesse piiridesse mahutama, suruma. *.. ta ei andnud sellele jumalale nime, ta ei painutanud seda mingi konfessiooni, mingite tseremooniate alla. A. Sang.

paistmapaistan 46

1. valgust ja/v. soojust kiirgama. Päike paistab heledalt, palavalt. Päike paistab silma, tuppa, pilvede vahelt, lumistele katustele. Taevas läks selgeks ja päike hakkas paistma. Kuu paistis, tähed särasid. Lasksin päikest, päikesel enda peale paista. Verev aovalgus paistis taevarannal. | hrv (objektiga). *.. täht külmast avarusest paistab lund. G. Suits. *Siin taeva vihmal oras võsub / ja päike paistab viljapäid. M. Veske. || helendama; kumama. Laualambi valgus paistis talle otse näkku, silma. Köögiaknast paistis veel hilisööl tuli, valgus. Ahjust paistev punakas kuma.
2. soojuskiirguses soojendama. Paistab end tule, lõkke ääres. Hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paista. Paistis selga päikese käes. Ema paistis teki soojaks ja viis lapsele peale. Kuivaks paistetud särk, kindad. | piltl. *.. paisteti end nende [= mälestuste] hõõguses nagu kass päikese käes.. A. Jakobson. || hrv tules v. tulel kuumutama. *Paneme leivatükid orgi otsa, paistame neid sütel, raputame soola peale.. O. Kool. *.. hakkas siis lokikääre pliidi all kuumaks paistma. M. Metsanurk.
3. näha olema, nähtav olema. a. (eemalt). Linna tornid, tuled juba paistavad. Puude vahelt paistis järvepind. Vaatetornist paistab kaugele. Siia, siit maja ei paista. Udust paistsid vaid majade ähmased piirjooned. Taamal paistab rukkipõld. Kas buss paistab juba, hakkab juba paistma? Ühtki valgustatud akent ei paistnud. Otsis, kas ei paista ootajate seas mõnd tuttavat nägu. b. vaadeldav, pilgule avatud olema. Kingakannast paistis katkine sokk. Kui ta naeris, siis paistsid kuldhambad. Mantli alt paistis kleidi äär. Ta on nii kõhnaks jäänud, et küljekondid paistavad. Raamatu vahelt paistis kirja nurk. Vesi on nii selge, et põhi paistab. Kinnituspisted ei tohi rõival paistma jääda. On krae üles tõmmanud, nii et ninaotsagi ei paista. Nii osavalt jätkatud, et jätkukoht ei paistagi. c. (näoilmest) aimatav, väljaloetav olema. Ta silmist paistis hirm, ahastus. Poisi näost paistis hämmeldus, ehmatus, rõõm, uudishimu. Ta olekust paistis nõutus, abitus, tähtsus, eneseväärikus. Kõigest paistab, et meid pole oodatud. Ei lasknud paista, kuivõrd oli öeldu teda solvanud. Kirjutisest paistab kriitiku erapoolik suhtumine teosesse. *Pearu näis mingisugust aru pidavat, mis paistis tema kõnnakust, seisanguist, köhatamisest ja sülitamisestki. A. H. Tammsaare. *.. väliselt ei paista ju midagi, inimene nagu ikka.. A. Hint. d. kõnek selguma, teatavaks saama; loota olema, (loodetavasti) osaks langema. Edaspidi paistab, mis meie kooselust tuleb. Küll tööst paistab, mis mees ta on. Kui kohale jõuame, siis paistab, kuhu meid pannakse. Kas paremat töökohta, palka ei paista (veel)? Selle töö pealt paistab kena kopikas. Oleme arutanud nii ja naa, aga lahendust ei paista. Tööl lõppu veel ei paista. Kui mees omadega vahele jääb, siis trellid paistavad. Kui sul peaks midagi mõistlikku paistma, ära mindki unusta.
4. näima, tunduma. a. (nägemise, silma järgi). Lennukilt vaadatuna paistavad majad karbikestena, jõed lintidena. Ta paistab hoopis vanem(ana), kui tegelikult on. Kas teine king on tõepoolest teist tooni või paistab see mulle nii? Selles kleidis paistab ta saledam(ana), pikem(ana), lapseohtu. Hämaruses paistis vesi mustana. Paistab, et ta on vahepeal kodus käinud. Vihm paistab hõredamaks jäävat. Hobune paistab lonkavat. Paistab, et kuube on palju kantud. Maja ei olegi nii vilets, kui pealt paistab. b. (tundmise, tundumise järgi). Ta paistab olevat andekas poiss. Paistab, et tal pea jagab. Ta on targem, kui enesest paista laseb. Algatusvõimet paistab tal olevat. Talle ei paistnud see jutt meeldivat. Nad paistavad kartvat, kõhklevat. Kas see ei paista sulle veidi kahtlane, imelik? Mulle paistab, et sul on õigus. Ta paistab minuga kiusu ajavat. Gripp paistab kallale kippuvat. Toas paistab nagu jahedavõitu. Mulle paistis, nagu oleks keegi koputanud. Paistab, et kellast enam asja ei saa. Asi pole nii hull, kui esialgu paistis. Kirjades kodustele laseb ta paista, et elab hästi. *Ta ei teinud paistmagi, et kohtas .. suvitajat esimest korda elus. T. Kallas. *..kuidas teil seal tuleval aastal või hindadega paistab tulevat? J. Kross.

palistama37

1. riide vms. serva hrl. kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema. Taskurätikut, voodilina, kleiti, seelikut palistama.
2. ääristama. Kardpaeltega palistatud müts. Jõhvriide ääred palistatakse puuvillase riidega. | piltl. Laulupeorongkäigu liikumisteed palistas inimmüür. Põlde palistavad kraavid, kiviaiad. Pajupõõsastega palistatud jõekallas. Noortest kaskedest palistatud tee.

parem-a 2

1.adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2.adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3.sEeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

parem|poolne
ant. vasakpoolne, pahempoolne
1. paremal pool v. küljel asuv v. toimuv. Sõidutee parempoolne äär. Bussis võis avada ainult parempoolseid aknaid. Mu parempoolne lauanaaber. Panin rahakoti mantli parempoolsesse taskusse. Parempoolne liiklus. Spindli parempoolne 'kellaosuti liikumise suunas' pöörlemine.
2. poliitiliselt konservatiivne. Parempoolsed parteid, ringkonnad. Sotsiaaldemokraatia parempoolne tiib, parempoolsed liidrid. Parempoolne poliitikategelane, ajakirjandus. |substantiivselt›. Parempoolsete blokk parlamendivalimistel.
▷ Liitsõnad: ultraparempoolne.

parem|äär
sport jalgpallimängus väljaku parema ääre edurivimängija. Ta on maailmaklassi kuuluv paremäär.

parrasparda 19› ‹s

1. äär, serv. a. laeva v. paadi külg v. ülemine äär. Kõrgete, madalate parrastega laev. Parem, vasak, alttuule, pealttuule parras. Laeva kaunilt kaarduvad pardad. Lained peksid vastu parrast. Galeeril oli mõlemas pardas mitu rida aere. Vigastatud laev kaldus järjest rohkem ühele pardale. Vallandunud päästerõngas veeres ühest pardast teise. Paremast pardast immitseb vett kaatrisse. Laine viis kasti üle parda merre. Mees üle parda! (hüüe inimese laevalt vette kukkumise teadustuseks). Paat on pardani räimi ja mõrdu täis. b. murd voodi, vankri v. ree äär, serv, äärelaud, -puu. Sõitja jalad ripnesid üle vankri parda. Istu voodi parda peale! Koorma tegemisel tuleb esimesed sületäied panna ree parrastele. c. murd kraavi, mere, metsa, pilve vm. äär, serv. Kraavi rohtunud pardad. Päike vajub pilve pardasse. Ämber on pardani täis. Ta jooksis mustava metsa pardani ja peatus. Üks jalg on hauas, teine haua pardal. *Juba kolmat õhtut valgma pardal käin.. M. Under.
2.hrl. väliskohakäänetes(laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v. reisijateruum, laevalagi, tekk. Ronisime mööda köisredelit auriku pardale. Ookeanihiiglane võtab tohutu lasti pardale. Ristleja pardalt avati kahurituli. Jalgpallivõistkond asus reaktiivlennuki pardale, et kiiresti jõuda võistluspaika. Teaduslik aparatuur planeetidevahelise automaatjaama pardal. Temperatuur ja rõhk orbitaaljaama pardal on normis.
3. murd veealune järsak, liivaseljandik

passe|äär
Kanditud passeäär.

perv-e 22› ‹s

1. kallas. Jõe, oja, järve perv. Jõe vasakpoolne perv oli kõrge, järsk, liivane, võssa kasvanud. Istub pervel ja õngitseb. Vähid elutsevad oja perve all korgastes. Sikutasime lootsiku veel kaugemale pervele. Hüppas pervelt vette. Laskus pervest alla. Nad läksid jõe teist perve mööda tagasi küla poole. Üle pervede paisunud jõgi. || looduslikku v. tehissüvendit piirav ääreala, selle nõlv, kallas v. serv. Järskude pervedega org. Ürgoru perved on kaetud metsaga. Kraavi meiepoolsel pervel kasvas maasikaid. Jäi seisma kruusaaugu kõrgele pervele. Liivaaugu perved on sisse langenud. Mööda kraavi perve läheb jalgrada. *Turbahaudade perved olid tümad ning mudased. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: jõe|perv, kraavi|perv, oja|perv, oruperv.
2. mäe, künka vms. kõrgema koha nõlv. *.. kõndisime kingu perve mööda.. H. Raudsepp. *See nisunurm asus viltusel künkalaval, mille pervede kündmisest nende järskuse tõttu oli ammu loobutud. O. Kruus.
3. äär, serv. Maantee rohtunud perved. Astusin kõnnitee pervele. Tee oli pervest perveni sõitjaid täis. Ülemiste järv paikneb Lasnamäe paelava edelapoolsel pervel. *„Ilus pühapäevahommik läks kaduma,” kahetses Vello, kui nad istusid heinamaa pervel põllu ääres. E. J. Voitk.
▷ Liitsõnad: kalda|perv, maantee|perv, teeperv.

piir-i 21› ‹s

1. eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v. kaardil. Riigi, linna, maakonna, valla piir(id). Eesti–Läti piir. Riikidevaheline piir. Idas olid piiriks mäed, põhjas jõgi. Looduslik piir. Poliitilised, geograafilised piirid. Traattõketega piir. Piiri kaitsma, kindlustama, valvama, kindlaks määrama. Ületasime Poola piiri. Vaenlane koondas oma väed piirile 'piiri lähedale, piiri juurde'. Üle piiri saabunud põgenikud. Piiril kontrolliti kõigi reisijate dokumente. Piirini on siit veel mitu kilomeetrit. Sõjad on muutnud riikide vanu piire, on tekkinud hoopis uued piirid. Talude, taludevahelised piirid on tähistatud piirikupitsatega. Piir kulgeb läbi metsa, üle mägede, mööda jõge, sealpool järve. Jõgi on piiriks linnaosade vahel. Talude piiriks oli oja. Ookeanide piirideks on nende poolt uhutavate mandrite ja saarte rannikud. Alpides on lehtmetsa piir umbes 2000 m kõrgusel. Oobolus-konglomeraadikihi ülemine ja alumine piir. *Rendile antakse kogu koolimaa piirist piirini.. M. Traat. ||pl.seesuguste joontega ümbritsetud territoorium v. kitsam ala. Suur osa Peipsi järve on Eesti piirides. Küla asub Lahemaa rahvuspargi piirides. Kunstnikku tuntakse ka väljaspool kodumaa piire 'välismaadel'. Jõuti väljapoole linna piire. Ta pole saanud kaugemale oma kodulinna piiridest. Nüüd oleme juba Harju-Jaani kihelkonna piirides. Kruusaauk jääb talu piiridesse. See sõna on tuntud paari kihelkonna piires. *Sõidukeiks olid puutelgede ja -ratastega vankrid, mida tarvitati ainult kodutalu piirides ja põllul. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: edela|piir, ida|piir, kagu|piir, kirde|piir, loode|piir, lõuna|piir, lääne|piir, põhjapiir; jõe|piir, maa|piir, mere|piir, õhupiir; administratiiv|piir, haldus|piir, majandus|piir, riigi|piir, tolli|piir, valla|piir, välispiir; põllupiir.
2. mingite nähtuste, seikade levikut eraldav mõtteline joon. Keelte ja murrete piirid. Piir kahe erineva kultuuri vahel. Palavvöötme piiriks loetakse +20° aastaisotermi. *Kirjanikuna on Tuglas tuntud kaugel väljaspool eesti keele piire. H. Puhvel.
▷ Liitsõnad: kasvu|piir, keele|piir, kultuuri|piir, leviku|piir, murde|piir, murraku|piir, rahvuspiir.
3. kahe omaette ala kokkupuutejoon, nende äär- ja eraldusjoon. Rannas vee ja liiva piiril olid rändrahnud. Kopli ja õue piiril kasvavad vanad pajud. Seisin valguse ja varju piiril. Metsa ja raba vahel oli selge piir. Hülgekütid jõudsid lahtise vee piirile. Naise rätt oli köidetud otsaeest kulmude piirilt 'kohalt' kukla taha. *.. hobused tammusid lõkkekuma piiril.. A. Paikre (tlk). || silmapiir, maa (v. vee) ja taeva näiline kokkupuutejoon. Taeva piirilt tõusid pilved. Vee piiril paistis kaugenev laev. Udu haihtus ja kauguste piir selgines. *Piiril, kus vesi ja taevas kohtuvad, pidi valitsema kaos.. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: juukse|piir, jää|piir, lume|piir, metsa|piir, veepiir; silma|piir, vaatepiir.
4. piirjoon, mis eraldab üht abstraktset mõistet teisest v. jagab selle osadeks, nende üleminekuala v. -koht. Silbi piir. Kaovad piirid eri teadusharude vahel. Muistendi ja muinasjutu piir pole täiesti kindel. Legendi ja ajaloo vahelist piiri pole alati kerge tõmmata. Ei saa aru, kus selles jutus on nalja ja tõe piir. Kogu lugu on kujutluse ja reaalsuse piiril. Elu ja surma piiril kõikuv haige. Mitmed indiaani hõimud on viidud hävingu piirile. Vang oli viidud hullumeelsuse piirini 'peaaegu hullumeelsuseni'. Ta oli raevust rabanduse piiril. Merehädalised olid täieliku kurnatuse piiril. *Vana mees oli jõudnud oma südameheadusega kuhugi totruste ja enesealanduste piirile. E. Krusten. *Hea ja halva, õnne ja õnnetuse piirid põimuvad pikalt. V. Saar. || (ühenduses kindla arvulise näitajaga, millega osutatakse saavutusele v. seisule). Kuulitõukaja sai jagu 20 m piirist. Noored ujujad alistasid 100 m vabaujumises minuti piiri. Spidomeetri osuti võbises 90 km piiril. Raadiovastuvõtjate arv maailmas on ületanud miljardi piiri. Piima happesuse lubatud piir on 21°. 60 aastat on mehe elus kriitiline piir.
▷ Liitsõnad: ea|piir, seisuse|piir, vaesus|piir, vanusepiir; võimupiirid.
5. äärmine, viimane aste, võimalus millestki, ülemmäär (v. alammäär), millest rohkemat (v. vähemat) ei peeta enam võimalikuks v. sobivaks. Kas inimmõistusel on piire? Mälul on omad füsioloogilised piirid. Tulemust peeti sportlaste võimete piiriks. Külma talutavuse piir on eri organismidel erinev. Ta ületas hädakaitse piirid. Igal asjal, naljal on piir(id). Lõpuks on ka igal kannatusel piir. Te lähete üle viisakuse piiride. See häbematu mees on läinud üle igasuguse piiri. Üldine pahameel jõudis äärmise piirini. Ta on viimase piirini väsinud ja kurnatud. Inimese vajadused on peaaegu ilma igasuguse piirita. Laste fantaasial pole piiri. Ta ahnusel, julmusel pole piiri 'ta on väga ahne, julm'. Mu imestusel polnud piiri 'mu imestus oli suur'. Naudinguis ei tundnud ta piire. *..mul oli nagu mingi joovastus kõigest, mis mind ümbritses, ma olin üle piiri rõõmus.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: elastsus|piir, kuulmis|piir, kõrgus|piir, tugevus|piir, väsimuspiir; alam|piir, ülempiir.
6.pl.raamid, ulatus, maht. Filmil on omad ajalised piirid. Abiteo piirid olid algul ebamäärased. Kõik toimugu seaduslikkuse piires. Tegutsege mõistlikkuse piires. Mõistlikes piires on muudatused vastuvõetavad. Tõstsin mässu argielu piiride vastu. Vastates üritasin püsida tõe piirides. Nalja heideti sündsuse piirides. Probleemi käsitluse piire peab mõnevõrra avardama. Iga näitleja tunnetagu oma piire. *Kirjanduse nagu iga muu kunsti piir on määratud inimese enese piiridega. F. Tuglas.
7.hrl. pl. sisekohakäänetes, hrl. inessiivismärgib millegi võimalikku kõikumist teat. arvu(de) lähikonnas v. nende ulatuses. Õhutemperatuur on 0° piires. Keskmine tuul on rannikualadel 9 palli piires. Kalapüük jääb esialgu 500 000 tsentneri piiridesse aastas. Teraviljasaak kõigub 40 – 50 tonni piirides. Palk kõikus 10 000 – 12 000 krooni piires. Näidendi peaks võima esitada kolme tunni piires. Valguse heledus võib kõikuda väga suurtes piirides 'väga suures ulatuses'. *Ta tundis seda kahekümne viie aasta piirides perepoega juba ammu. A. Kalmus.

pikaleadv

1. ajaliselt pikaks, kauaks, kaua kestvaks. Mäng läks juba liiga pikale. Raamat oli paks ja lugemine läks pikale. Ooteaeg järjekorras läheks ilmselt pikale. Kes oleks võinud arvata, et sõda nii pikale venib! Sügisene vihm venis pikale. Koosolek, arutelu venis pikale. Nüüd jäin küll liiga pikale vestlema. Vaikus venis piinlikult pikale, kippus pikale venima. Oma elulugu ma rääkima ei hakka, see viiks pikale. Viiks pikale loetleda kõiki kivisöe leiukohti. *.. siiski venitasin ärasõitu nii pikale kui oskasin. B. Kangro. *Tõlkimise töö viibis pikemale 'kestis kauem', kui mina olin arvanud. J. Hurt.
2. kehaliselt, ruumiliselt välja, ettepoole sirutatuks. Inimesed ajasid, sirutasid kaelad uudishimust pikale. Ajab aga näpud pikale ja norib raha. *Aga kõigist pabereist pikemale ulatus roosaka ümbriku äär. F. Tuglas.

põllu|äär
Kõndisin põlluäärt pidi edasi. Kraavikaldail ja põlluäärtel kasvasid umbrohud.

pärg|simss
ehit eenduv äär Vana-Kreeka templi katust kandvais osades, geison

püks-i pl. part pükse e. püksisid 29 või -i 21› ‹s

1.hrl. pl.alakeha kattev pikkade, poolpikkade v. lühikeste säärtega pealisrõivas; vastav alusrõivas (ka ilma säärteta). Meeste, naiste püksid. Pealmised, alumised püksid. Pikad, lühikesed, poolpikad püksid. Linasest, villasest riidest püksid. Kalevist, pesusametist, siidist püksid. Maavillased, takused püksid. Mansettidega, mansettideta püksid. Kitsad, laiad, alt laienevad püksid. Triibulised püksid. Roosad, pitsidega püksid. Püksid on katki, nõelutud, lapitud, paigatud, viledaks kulunud. Pükse viikima, pressima. Korralikult, halvasti viigitud püksid. Pressis viigid pükstesse. Pükstel pole enam viike sees. Laskis endale kaks paari pükse õmmelda. Pükse jalga passima. Mehel on kaitsevärvi püksid (jalas). Heledates pükstes, heledate pükstega naine. Pani, ajas, tõmbas püksid jalga. Võtab, tõmbab püksid jalast. Pane särk püksi. Kannab särki pükste peal 'nii et särgi alumine äär on pükstel'. Ajas püksid maha ja puges voodisse. Lase püksid alla, nüüd tuleb keretäis! Vaat kui võtan sul püksid maha ja annan kere peale! Tõusis ja kehitas, kergitas pükse. Poisid toppisid üksteisele lund püksi ja krae vahele. Lapsuke pissis, tegi püksi. Tegi, lasi hirmust, suure naeruga püksid märjaks, täis 'pissis püksi'. Istub poti peal, püksid rebadel. Külanaised ei kandnud vanasti seeliku all pükse. Magamine pole kellelegi uusi pükse andnud. Tal oleks nagu sipelgad, kirbud püksis 'ta on rahutu, ei püsi paigal'. Mul tuleb veel kaks aastat koolis pükse nühkida 'käia'. Püksid lõdisesid jalas (suures hirmus olemise kohta). Külm tuul käib pükstest läbi (hirmutunde kohta). Kellelegi kirjusid pükse tegema 'kere peale andma'. Tubli, et talle pükste peale 'peksa' andsid! Jookseb, kui oleks tuli püksis 'on väga kiire, suur rutt kuhugi minna'. Ega selle pärast maksa nüüd kohe pükstest välja hüpata! (suure rõõmustamise kohta). Pinguta või pükstest välja (suure pingutuse, ponnistuse, kogu jõu mängu panemise kohta). Kellelegi mööda pükse andma, tegema 'kedagi petma, tüssama, kellelegi majanduslikku kahju tekitama'. Kellelegi pükse jalga aitama, ajama 'kedagi majandusliku abiga elujärje peale aitama'. || zool pikenenud sääresulestik v. jalgade karvkate. *Kulliliste sääresulestik on tublisti pikenenud, moodustades nn. püksid.. E. Kumari. *Madalal maa kohal lendas kollaste pükstega kumalane, raskes lastis.. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: alus|püksid, pealispüksid; boston|püksid, flanell|püksid, kalifee|püksid, khaki|püksid, lavsaan|püksid, nahk|püksid, present|püksid, puldan|püksid, samet|püksid, siid|püksid, sits|püksid, vattpüksid; dressi|püksid, golfi|püksid, karu|püksid, kesa|püksid, kints|püksid, klošš|püksid, kolmveerand|püksid, kott|püksid, kuke|püksid, madruse|püksid, mini|püksid, mängu|püksid, pidžaama|püksid, pihik|püksid, puhv|püksid, põlv|püksid, päevitus|püksid, pühapäeva|püksid, ratsa|püksid, siputus|püksid, spordi|püksid, sukk|püksid, supel|püksid, suusa|püksid, suve|püksid, särk|püksid, teksa(s)|püksid, toru|püksid, traksi|püksid, treeningu|püksid, triik|püksid, töö|püksid, ujumis|püksid, võimlemis|püksid, viigi|püksid, vormi|püksid, ülikonnapüksid.
2.liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes isikut tähistavates halvustavates (v. vulgaarsetes) liitsõnades
▷ Liitsõnad: arg|püks, jänes|püks, kehken|püks, keks|püks, kõlka|püks, pasapüks.
3.liitsõna järelosanaesineb rahvapärastes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kikka|püks, kukepüks.
vrd püksata

rantrandi 21› ‹s
(hrl. mingi eseme paksem, kõrgem, kaunistav) serv, äär, ääris. Mündi rant. Karusnahkse randiga kapuuts. Tikitud rantidega pluus. Uksele oli pandud vildist rant. Ämber on randist saadik, randini vett täis. Sinise randiga taldrikud, tassid. Kristallkausil oli kullatud rant. Vanataat tegi ilusaid kirjatud rantidega korve. Mehel olid jalas punase randiga kalifeed. || (mütsil:) pead ümbritsev kõvem, paksem serv. Sinine tumekollase randiga vormimüts. Nokkmütsil on randi all higirihm. || (jalatsitel:) pinsoli serva külge kinnitatud tugev nahariba, kuhu võidakse tald kinnitada. Randiga, randita kingad. Kinnitas suusasidemed suusasaabaste rantide külge. || (meeste soengul:) sirge juuste serv kuklal, kaelal. Juuksed on lõigatud randiga, ilma randita. || (millegi äärjoone v. jälje kohta). Nekroloogi ümbritseb must rant. Koorest jäi piimakannu külge kollane rant. Prillid on jätnud ninajuurele punase randi. Ta näib nii kurnatuna – mustad randid silmade all. *.. laternad põlesid, loodetaevas õhetas veel kustuv roosakas rant. M. Traat.

rinnerinde 18› ‹s

1. sõj. a. vastasega kokkupuutumise joon sõjatandril (lahinguväljal), ka see kokkupuuteala. Rinne läheneb, liigub lõuna poole, läks külast puutumata üle. Algasid lahingud pikal, laial rindel. Rünnati kogu rindel. Rindest murti läbi. Mis rindel, rinnetel su vanaisa sõdis? Mehed saadeti rindele, tulid rindelt. Ta langes rindel. Tagala varustab rinnet. Maa oli rinnete rõngas. | piltl. Olmekeemia tungib peale kogu, laial rindel. Töö käis täiel rindel. *Igalt sulisevalt veelt / ju hõngab kevad! Kevad täiel rindel! J. Kross. b. vägede lahingukorra vastasepoolne külg. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväe duell. E. Krusten. c. allüksuse (väeosa) rivi külg, mille poole sõjaväelased seisavad näoga. Rivi rinne. d. Teise maailmasõja aegne NSV Liidu kõrgeim operatiiv-strateegiline väekoondis. 3. Balti rinde väed.
▷ Liitsõnad: ida|rinne, lõuna|rinne, lääne|rinne, sõja|rinne, võitlus|rinne, väerinne.
2. piltl mingi tegevuse v. töö ala. Edusammud majanduse rindel. Onupoeg on tegev mitmel rindel. Rabab kahel rindel: tööl ja kodus. Naiste rindel olevat tal edu. *.. olid pankrotiolukorras elu kõik peamised rinded: majanduselu, kunst, perekond. H. Siimisker. || ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu, liikumine. Rahvuslik, demokraatlik rinne. Streikijate seni ühtne rinne lagunes. Arstide rinne suitsetamise vastu.
▷ Liitsõnad: ideoloogia|rinne, kirjandus|rinne, kultuuri|rinne, kunsti|rinne, muusika|rinne, spordi|rinne, töö|rinne, uurimisrinne; isamaa|rinne, rahva|rinne, rahvus|rinne, ühis|rinne, ühtsusrinne.
3. bot mets enam-vähem ühel kõrgusel asuva lehestikuga ja hrl. ühte eluvormi kuuluvad taimed osana taimekooslusest. Puistu esimene, teine, kolmas rinne. Metsas kasvavad puud mitme rindena. Harilik jalakas kasvab hästi segametsade teises rindes. || rindevõra ühekõrgusel paiknevad harud
▷ Liitsõnad: puhma|rinne, puu|rinne, põõsa|rinne, rohu|rinne, sambla-sambliku|rinne, võra|rinne, võsarinne; ala|rinne, ülarinne.
4. rida, viirg, riba, esi; rind (6. täh.); äär, piir(iala). Kartulit võeti ühes pikas rindes. Ta marssis salga esimeses rindes. Oru talu piiras kaks küngaste rinnet. Kustpoolt pilvede rinne tuleb, sealt tuul puhuma hakkab. Veejuga paiskub laia rindena kuristikku. Pärast Põhjasõda pääses Venemaa laial rindel Soome lahe äärde. Igal vihusidujal oli oma rinne. *Paari ööga külmus sadamalaht kuni suudmeni ja suure mere rinnegi oli juba täis jääsuppi. A. Mälk. *Liivaterade summa võib osutuda mäeks, külma ja sooja õhu rinne äikesepilveks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: koristus|rinne, külvi|rinne, laine|rinne, lõikus|rinne, pilve|rinne, põlemis|rinne, tulerinne.
5. hrv nõlv, rinnak, rind (7.c. täh.) *Oli päikesepoolseid kallakuid ja varjulisi rindeid vastu põhja. M. Raud.
▷ Liitsõnad: mäerinne.

roide|kaar
anat rindkere eesmine alumine äär, mille moodustavad 7.–10. roidekõhr (arcus costalis)

sakiline-se 5› ‹adj
sakke omav, sakkidega. Sakiline joon. Pitsi sakiline äär. Korrapäraselt sakiliseks lõigatud servaga pabeririba. Sakiliste puunikerdistega rõdu. Sakilised pilvesagarad. Lossi sakilised müürid. Kaugusest paistsid sakilised mäeharjad. Ees mustab sakiline metsaviir, metsaserv. Taime lehed on hästi sakilised. Hall, mustade sakiliste vöötide ja täppidega putukas. Kukel on sakiline hari. Inetu sakiliste servadega haavaarm. Taevas sähvisid sakilised välgunooled. *Siit on näha, kui sakiline on jõgi, kuidas see lookleb sajas käärus.. V. Saar.

seeliku|äär
seeliku alumine ääreosa. Kergitab seelikuäärt, et see poriseks ei saaks.

seina|äär
vahetult seina ääres olev põrandaosa v. ala väljaspool seina. Toolid paigutati mööda seinaääri. Nägi aknast vaadates, et keegi hiilis seinaääri pidi.

serv-a 22› ‹s

1. (hrl. õhukese, lameda) eseme äär, äärejoon või külgpind, mõnikord ka osa sisepinna poole suunduvast äärealast, kitsam v. laiem riba tasapinna v. eseme välispiirdel. Margi hammastatud servad. Saagja servaga puuleht. Terava servaga kivikild. Kirjuta paberi paremale servale oma nimi. Pildi alumisel serval on kunstniku signeering. Lehekülje servadele oli tehtud märkmeid. Pargitud nahk on servast õhem ja rabedam. Riide lõigatud serv tuleb palistada. Varrukate servad on narmendama kulunud. Tüdruk tõmbas rätiku serva näo ette. Toppisin juuksed mütsi serva alla. Kampsuni alumine serv on soonikkoes. Must valge servaga pilv. Sakiliste servadega haavaarm. Mündi rihveldatud serv. Loojuvast päikesest paistis veel punane serv. Labida serv puutus vastu kivi. Vanaema tegi käe servaga leivataignale risti. Näkitses isutult võileiva serva. Vesised, punaste servadega silmad. Istusin voodi, tooli servale jalgu puhkama. Hoidsin tooli servast kahe käega kinni. Saapad olid sängi serva all. Istusime parve serval, jalad vees. Tõmbasin taldriku laua serva poole. Katuse serva all oli pääsukesepesa. Saematerjali kitsas külg on serv. Korrapärase kujuga tellise või kivi pikki külgtahkusid nimetatakse servadeks. || mat hulktahuka kahe külgneva tahu kokkupuutumiskoht, kahetahulise nurga tasanditele ühine sirge. Kolmnurkse püstprisma kõik servad on võrdsed.
▷ Liitsõnad: all|serv, ees|serv, esi|serv, külg|serv, otsa|serv, põhi|serv, sise|serv, välisserv; kinnitus|serv, lõike|serv, paindeserv; hõlma|serv, kai|serv, keele|serv, kleidi|serv, laua|serv, lava|serv, lehe|serv, mantli|serv, naha|serv, pilve|serv, seeliku|serv, sängi|serv, tooli|serv, voodiserv.
2. mingi ala, territooriumi piirjoon ja osa välisäärest keskkoha poole jäävast pinnast, ääreala; vahel ka osa väljaspool olevast vahetult külgnevast alast. Jahimehed varitsesid metsa serval. Püstitasime telgi lagendiku servale. Kopli servas sõid hobused rohtu. Tihniku serv ulatus järve kaldale. Töötati põllu ühest servast teise ulatuva ahelikuna. Õue teises servas on lillepeenrad. Meie müügilaud on turu sealpoolses servas. Sõitsime trammiga linna serva, servale. Ta elas linna servas. Kolisin elama linna teise serva. Selliseid sõnumeid tuli Eestimaa igast servast. Sõjad puhkevad kord siin, kord seal maailma servas. Kogu mannerjää mass liikus keskkohast servade poole. Tuul kihutas pilvi taeva ühest servast teise. Maantee, kõnnitee servas ootasid inimesed bussi. Hoidusin tee servale. Rada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Tee servadele istutati ilupuid. Põllu servale korjatud kivihunnikud. Majake pargi serval. *Ma olen nüüd oma väikest isamaad servast servani näinud, teda tundma õppinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: heinamaa|serv, jää|serv, linna|serv, liustiku|serv, maa|serv, metsa|serv, muru|serv, pargi|serv, põllu|serv, raba|serv, ranna|serv, rentsli|serv, soo|serv, söödi|serv, taeva|serv, tee|serv, turu|serv, tänava|serv, võsa|serv, väljakuserv; ida|serv, kagu|serv, loode|serv, lõuna|serv, lääne|serv, põhja|serv, õhtuserv.
3. augu, süvendi, järsaku äär, ääreala. Vahtisin augu servalt alla. Seisime jõe kaldal, üsna serva peal. Laava valgus üle kraatri serva allapoole. Ratsutasime piki järsaku serva. Kraavi serv tuleb sirgeks võtta.
4. rinnaku, järsaku külgpind. Kõrgendiku parem serv on järsk. Niisutatavate põldude külgi piiravad kumerad servad. Tallinna lahte piiritleb lõuna pool Põhja-Eesti platoo järsk serv.
5. nõu, anuma vm. (kõrgem) äär, külg, eriti ääre ülaosa. Katkise servaga savikauss. Kass pani käpad lüpsiku servale. Ronisin üle tünni serva sisse. Kullatud servaga tass, kauss. Ämbrid on servani, servini täis. Jõi piima otse kannu servast. Lind vaatas üle pesa serva. Uppuja haaras kinni paadi servast. Vesi valgus üle kalossi serva sisse. Üles, alla keeratud servaga kübar. Tõmbasin kaabu serva silmadele.
▷ Liitsõnad: kaabu|serv, kausi|serv, klaasi|serv, paadi|serv, sõime|serv, taldrikuserv.
6. piltl (abstraktsetes seostes). Oma aastatelt jõuab ta juba kolmekümnenda serva alla. Ta kaldub juba üht serva pidi meie mesti. Lugu jäi mulle mõnest servast segaseks. See film näitas meie elu servast serva. Neiu on täitnud mehe meeled servast servani. *.. kuskil teadvuse serval.. uitab üks mõte, see on rõõm. M. Traat.

silma|äär
silmalau serv. Magamatusest punased silmaääred.

sorgusadv
otsa v. otstega allapoole, rippus; norgus. Sorgus vuntsid, habe. Varese sorgus tiivad. Koera saba oli jalge vahel sorgus. Sorgus lehtedega palm. Kaabu äär on sorgus. Sorgus lipud. Patsidki rippusid tüdruku seljal kuidagi sorgus. Sorgus kana kükitas aia otsas. Koer on kurvastusest sorgus ja niru söömisega. *Selle puiestee ääres seisid külmunud trollibussid, sarved kentsakalt sorgus.. M. Lott (tlk). | piltl. Kosilased läksid, sabad sorgus, koju tagasi. Naine istub löödult, tiivad sorgus. || rääbakil, räämas. Sorgus agulimajad. Sorgus väljanägemisega lasteaed.

suuillat suusse e. suhu 15› ‹s

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur