[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käpp ‹käpa 22 või kõnek käpu 21› ‹s›

1. ka zool looma jala kõige alumine (küünistega) osa. Esimesed, tagumised käpad. Rebase, ilvese, hundi käpp. Putuka, mesilase käpp. Koer pani pea käppadele, lakkus käppa, tõusis tagumistele käppadele. Kass pesi käpaga silmi, katsus käpaga ust. Muri oskab käppa anda. Tema esiisa suri karu käppade vahel. Kutsikas keeras enese selili ja ajas käpad püsti.
▷ Liitsõnad: esi|käpp, tagakäpp; mesikäpp.
2. kõnek ka hlv käsi; pihk. Mehel käpp nagu labidas. Siin mu käpp, lepime ära! Võta, too käpaga, käpuga laaste! Tere, anna käppa ka! (Korista) käpad! (keelavalt käperdama kippujale). Ähvardas püssiga: „Noh, vennikesed, ajage nüüd käpad püsti!” Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. *Pingil, endisel kohal küürutas Sass, pea kahe raske ja mühkliku käpa vahel.. R. Sirge. *Aga kui sa siin üksi omatahtsi vaatad, siis kisub käpud kihelema – et mis uus, see oma.. A. Mälk. || käpas selge, käes (5. täh.) *Mul viis valmis, aga riimid ei tule välja. Sinul see asi käpas? E. Tegova.
▷ Liitsõnad: karu|käpp, koba|käpp, raudkäpp.
3. tööriista v. masina tööosa konksjas v. laiem ots; vastav tööriist v. masinaosa. Kultivaatori, ankru käpad. Taimlas kobestati pinnast kõplaga või käpaga.
▷ Liitsõnad: hanijalg|käpp, kobestus|käpp, vedrukäpp.
4. bot lõhestumata juuremugulate ja varre alumisse otsa koondunud lehtedega rohttaim (Orchis). Tõmmu, hall, kahkjaspunane, ahtalehine käpp. || ‹liitsõna järelosana› ka muudes taimenimetustes, näit. jänesekäpp
▷ Liitsõnad: jumala|käpp, kuradikäpp; jänese|käpp, kassikäpp.

[kellegi] käpa alla, [kellegi] käpa alt, [kellegi] käpa all
(kellegi) meelevalda, ülemvõimu v. mõju alla; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju all; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju alt. Püüdis kogu küla oma käpa alla saada. Temast pole vastuhakkajat, ta on täiesti peremehe käpa all. Ta oli mõjukas poiss – hoidis kogu poistekampa oma käpa all. *Laske jalga, jookske minema ta käpa alt. R. Saluri.

käpaga ~ käpuga katsuda olema

1. väga lähedal olema, peagi kätte jõudma. Nekrutipoistel oli teenima minek käpaga katsuda.
2. ilmne, päevselge olema, kahtluseks alust mitte olema. *.. see olla ju käpuga katsuda, et asi õige ei ole. J. V. Jannsen.

käppa imema
vaesuses, puuduses v. poolnäljas elama. Kui suvel teenistus väike, tuleb talvel käppa imeda.

käppa peale panema
endale, enda kätte krahmama; oma valdusse v. võimusesse haarama. Talu oli võlgades ja pank pani käpa peale. *.. [Javhim] püüdis Hannale uuesti käppa peale panna, teda tagasi võita. O. Jõgi (tlk).

käppi külge ajama
käsitsi, kätega kallale tulema; käperdama, kätega kobama. „Ära aja käppi külge!” vihastas Leo. Huligaanid kippusid tüdrukutele käppi külge ajama.

käppi pea alla panema vt pea

läpp ‹läpa 22› ‹s›
läpane õhk v. lõhn. *Ruumis valitses majavammi, .. mustade riiete ja halva tubaka raske läpp. T. Kokla (tlk).

näpp ‹näpi 21› ‹s›
‹liitsõna järelosana› esineb linnunimetustes
▷ Liitsõnad: kärbse|näpp, mesilase|näpp, pähklinäpp.

näpp ‹näpu 21› ‹s›
sõrm; sõrmeots. Pind läks näppu. Näpp on paistes, valutab. Hoia näpud, vaata, et näpud sahtli vahele ei jää! Näpud rohimisest parkunud. Näppu märjaks tegema, niisutama. Näpud on külmast kohmetanud, kohmas. Näitas, viibutas hullavatele lastele hoiatavalt näppu. Andis näppu suu peale pannes, suu peal hoides märku vaikida. Tegi näpuga ringitades poisile häbi-häbi. Kutsus ta näpuga tõmmates lähemale. Oskab näpud suus, näppudega vilistada. Lõi näpuga nipsu, näppudega plaksu. (Oma) näpuga katsuma, puudutama. Näita näpuga, missugust õuna sa tahad. Veab, ajab näpuga rida, järge. Urgitseb näpuga saia seest rosinaid. Raputas pudrule näpuga 'näpuotsatäie' soola peale. Tarkust on talle näpuga 'vähe' antud. Mina pole teda näpugagi 'üldse mitte' puutunud. Näppudel, näppude peal üles lugema, kokku arvama. Selliseid mehi on meil ühe käe näppudel lugeda 'nii vähe, et jätkub loetlemiseks ühe käe sõrmedest'. Hõõrub mullatombu näppude vahel peeneks. Näpud on rasvased, värviga koos. Limpsis oma näpud suhkrust puhtaks. Kui tuleb puutuma, anna näppude peale, vastu näppe. Vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahel, näppude vahel. Muna kukkus mul näppude vahelt (maha). Naistel on ikka midagi näpu vahel nokitseda, küll kududa, küll paigata või nõeluda. Sellist riista näpu vahel 'käsitsi' valmis ei tee. Pole heegelnõela ammu näpu vahele, näppu saanud 'heegeldada saanud'. Kiri, raha näpu vahel 'näppude vahel, käes'. Võtab pakikese, portfelli näpu otsa, näppu. Pakike, portfell näpu otsas, näpus 'käe otsas, käes'. Toimetas pliidi juures, kokaraamat näpus 'käes'. Nii pime, et midagi ei näe, võta või silm näpu vahele, näppu. Mis laokile jääb, on varga näpus. Tuli, müts näpus, andeks paluma. Tal on nutt (alati) näpu otsas, (nagu) näpu otsast võtta 'käepärast, kerge tulema'. Pistis poisile viiekroonise näppu 'kätte, pihku'. Ega sulle pole see raamat näppu 'kätte' sattunud, juhtunud? Vaata, et sa varaste näppu 'kätte' ei jää. Tal on nobedad, osavad näpud 'käed'. Tema näpud ei seisa ilmaski tööta. Näpud sügelevad töö järele, tegevushimust, katsuma. *.. teatavasti ei seisa naise näpp ja hobuse mokk kunagi paigal .. K. Saaber.

näppe külge ajama

1. kätega ligi, kallale, käperdama tikkuma. Ta on kange tüdrukutele näppe külge ajama.
2. ära võtma, varastama. Olevat võõrale rahakotile näpud külge ajanud.

näppe põletama ~ kõrvetama
midagi (hrl. kahtlast, riskantset) tehes v. teha püüdes õpetust, karistust saama. Küll ta äritsedes, äritsemisega oma näpud kõrvetab. Mitmed poisid üritasid Merikesele külge lüüa, aga põletasid näpud.

[kelle(le)gi] näppude peale ~ näppudele vaatama
kedagi aususe kontrollimiseks jälgima, peale passima. *Vana Kroosbärk juba ütles mulle, et vaadaku Jakupi näppudele, et muidu tuleb jutt, et .. Kroosbärgi veskis varastatakse .. O. Luts.

näppu imema
nälgima. *Ah kunsti [õpid]! Ime siis näppu, kui sa kunstnik oled. Kellele sinu kunsti vaja on? L. Promet.

näppu külge panema ~ pistma

1. mingit tööd tegema. Ta pole eluski oma näppu maatöö külge pistnud.
2. kellelegi kätega kallale minema. Ärgu see loru kartku, mina oma näppu ta külge ei pane.
3. varastama. Ta pole niisugune, kes näppu võõra vara külge paneks.

näppu puutuma ~ hakkama
kätte sattuma. *Aga kuhu ta [= lorilaul] panna, kuhu peita, et ta ei puutuks ei Andrese enda ega kellegi teise näppu? A. H. Tammsaare. *Oleks köstrile vähemgi asi näppu hakanud, et ta oma arvamust tõeks oleks võinud teha .. O. Luts.

näppu viskama
släng vaimustusavalduseks 2 v. 3 sirutatud sõrmega kätt korduvalt üles tõstma (hrl. levimuusika kontsertidel)

[kellegi] näpud on mängus
keegi on milleski (halvas) tegev, osaline. Selles tembus on muidugi naabripoiste näpud mängus. Küllap ämmagi näpud olid mängus, et neil elu lörri läks.

näpud (on) põhjas
puudus (on) käes, raha, toit vm. hädatarvilik otsas v. lõpukorral. Enne palgapäeva on alati näpud põhjas. *.. on sellel alles näpud põhjas, et looma poolmuidu ära andis. I. Sikemäe.

näpuga näitama
halvustavalt tähelepanu juhtima, ette heitma. Ei maksa teise vigadele näpuga näidata. *Ma tahan ennast laitmata ülal pidada, minu peale ei pea keegi tohtima näpuga näidata .. E. Vilde.

[kedagi] näpuga ära kastma
kedagi väga enda omaks himustama. Poisid kastaksid selle tüdruku näpuga ära.

[millegagi] (oma) näppe määrima
vääritu, kahtlase v. ebaausa asjaga tegemist tegema. Spekulatsiooniga ta oma näppe määrima ei hakka. Poliitikuna on ta oma näpud määrinud.

(oma) näpud puhtad hoidma, [kellegi] näpud on puhtad
end millestki halvast ja ebaausast eemal hoidma, end kahtlasse asjasse mitte segama; (keegi) pole end millessegi halba, ebaausasse seganud. Tema näpud on vargusest, teise varandusest puhtad. Rahaasjus on ta oma näpud puhtad hoidnud.

[kellelgi] on pikad näpud
kellelgi on varastamise, näppamise harjumus. Selle mehega ole ettevaatlik, sel on pikad näpud.

silmad (on) näpus vt silm [-a]

võta näpust
(soovitule, oodatule vastupidise olukorra kujunemise puhul). Lootsin uue korteri saada, aga võta näpust! Õhtuks pidi vihm üle jääma, aga võta näpust, hakkas veel rohkem sadama.

opp ‹opi 21› ‹s›
kõnek operatsioon (3. täh.) Haigel tuleb opile minna. Arst on veel opilt tulemata.

räpp ‹räpa 22› ‹s›
mustus, saast, kõnts. Haisev räpp. Õu on räppa täis. Räpa sisse uppuvad tänavad. Jalad on paakunud räpaga koos.

räpp ‹räpi 21› ‹s›
levimuusikastiil, millele on iseloomulik kõneline laulmine muutumatu, pealekäiva rütmi saatel. Räppi viljelev ansambel.

säpp ‹säpu 21› ‹s›
murd sisselõige, sälk. Kruvi pea küljes on säpp.

täpp ‹täpi 21› ‹s›

1. väike ümmargune laik; punkt (1. täh.) Lepatriinu täpid. Kärbseseene punane valgete täppidega kübar. Ihul on punased täpid. Laubale maalitud täpp. See täpp ta põsel on väike arm. Täringu, doominokivide täpid. Silme ees keerlesid udused, punased täpid. Hundi pupillid ahenesid täppideks. Koondas kiirtekimbu üheks täpiks. Paberossi tuline täpp hõõgus pimeduses. Silmapiiril märgati liikumas tillukest täppi. Lennuk jäi kahaneva täpina taevalaotusel üha väiksemaks. | (kaunistava elemendina). Siniste täppidega kleit. Täppidega kruus. Täpid ja ruudud kindakirjas.
▷ Liitsõnad: ilu|täpp, rooste|täpp, tule|täpp, veretäpp; tedretäpp; silmtäpp.
2. graafiline märk, punkt (2. täh.) Täppidega tähed. Täpp ideogrammi kohal tähistab abstraktsemat mõistet. *.. [kui] „saarele” täpid peale panna, saaks „säär”. A. Kaal.
3. hrv koht, punkt (3., 4. täh.) Igat täppi kaardile ei märgitagi. Kõik niidid viisid ühte täppi.
▷ Liitsõnad: külmumis|täpp, sulamistäpp.
4. hrv asi, asjaolu, punkt (6. täh.) *.. ma tahaksin siinjuures üht väikest kõrvalist täppi riivata .. E. Vilde. *Kogu läbivõetud aine pidi selge olema, seal ei tohtinud ühtegi tumedat täppi olla. V. Saar.
5. piltl. a. (esineb väljendites millegi õigeks osutumise, õnnestumise, märki tabamise kohta). Ütlus, oletus, ennustus läks täppi. Vastus sattus, trehvas täppi. Kolm korda arvas, enne kui täppi tabas. Sinul läheb kõik täppi. Lask läks täppi. b. miski tühine, tähtsusetu. *Mis olen mina oma küsimuste ja oma kahtlustega? Üks täpp vaid! J. Semper. *Hääl oli ära .. Ise poleks ma sellisest täpist hoolinud .. R. Tiitus.

i-le täppi (peale) panema
midagi lõpule viima, lõplikult ära tegema. Lehest on ennegi klatši lugeda olnud, aga see jutt pani i-le täpi peale.

õpp ‹õpi 21› ‹s›
hrv õppimine. Ameerikas õpil käinud arst.

äpu ‹6› ‹s›
kõnek hädavares, äpard. See noormees on täielik äpu. *Ka on neil kalduvus iseennast ainsateks asjatundjateks pidada, seepärast vaatavad nad meie kui äpude peale ülevalt alla. A. Ehin.