[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

kest ‹-a 22› ‹s›

1. väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht. a. (organismil, ka selle mingil osal v. moodustisel). Puuviljade, marjade kest. Kroovimisel eraldatakse viljaterade kestad. Sülitas päevalilleseemnete kestad suunurgast välja. Rakk koosneb protoplasmast, tuumast ja kestast. Vähi kest. Madu, uss vahetab kesta. Kesta ajama 'kestama, kestendama'. *.. päike kõrvetab seitsmendast kestast koorduvat selga. O. Kool. b. (esemel). Palli, tikutoosi, vorsti kest. Lõhkekapslil on metallist kest. Koorisin kompveki selle hõbedasest kestast välja. *Kõikmõeldavates karjuvate kestadega [kõmu]ajakirjades domineerivad kahtlasemaigulised kõditavad teemad küll pildis, küll sõnas. P. Rummo. c. piltl koorik; väliskuju, väline vorm, väline olemus. Mõtete materiaalseks kestaks on keel. Solvus kiiresti ja tõmbus oma kesta. Karmi kesta all peitus tegelikult suurepärane inimene. Väline kest on tihti petlik.
▷ Liitsõnad: sise|kest, väliskest; kitiin|kest, kiud|kest, kõva|kest, lihas|kest, limas|kest, loote|kest, raku|kest, sarv|kest, seemne|kest, seroos|kest, side|kest, soon|kest, viker|kest, vilja|kest, võrkkest; kaabli|kest, kaitse|kest, malm|kest, metall|kest, papp|kest, plastikaat|kest, teras|kest, vaskkest; võltskest.
2. torujas, tupekujuline ümbris padrunil, paberossil jm.; hülss. Padrunite, suurtükimürskude kestad. *.. oma paari-kolme krooniga oli juba kaks korda käinud tubaka ja kestade ostul .. M. Raud.
▷ Liitsõnad: mürsu|kest, paberossi|kest, padrunikest.
3. nlj riided, riietus. Ta on vahepeal riideid vahetanud, praegu ei tunne teda uues kestas äragi.

kesta vahetama
oma olemuse v. tegude maskeerimiseks teistsugusena, sageli risti vastupidisena esineda v. näida püüdma. *Kaval ja tark. Rebane... Aimab, et varsti kuri karjas... Et on tulusam kesta vahetada... O. Jõgi (tlk).

lest ‹-a 22› ‹s›

1. õhuke lai moodustis; kest. Lubi kukkus lestadena laest alla. Selles pähklis oli tuuma asemel kuivanud lest. Supiherned poetatud, viisin tühjad lestad küülikutele süüa. *Aga neid [= hernekaunu], mis päikese pool ei ole, neid ei tahaks raha eestki süüa ... Nii lestad alles .. A. Jakobson. | piltl. *.. lõbu nad [= kirjutised] ei paku, tuimad, kõhnad lestad, päris aganad kirjanduse salves. E. Vilde. || ujulest. Veelindudel on lestadega jalad, lestad varvaste vahel. *See [= linnutalitaja] kummardus parajasti ühe sinaka pardi kohal ja õiendas selle lesta kallal. F. Tuglas. || ujumislest. Akvalang, mask ja lestad kuuluvad akvalangisti varustusse. Lestadega ujumine.
▷ Liitsõnad: herne|lest, oalest; kõrvalest.
2. zool ovaalse ühelt küljelt paksema lapiku kehaga kala Euroopa rannavetes (Platichtys flesus). Lest ujub laperdades. Suitsutatud, kuivatatud, praetud lest. Lesta võiks rohkem müügil olla. || ‹liitsõna järelosana› paljude lestaliste seltsi kuuluvate kalade nimetustes
▷ Liitsõnad: prae|lest, suitsulest; hiid|lest, meri|lest, soomuslest.
3. zool ämblikulaadne lestaliste seltsist
▷ Liitsõnad: kõdu|lest, nugi|lest, pahk|lest, samet|lest, sarv|lest, sule|lest, sügelis|lest, süüdik|lest, vesi|lest, võrgendilest.

lesta laskma ~ tõmbama
kõnek jalga laskma, ära minema. Laske lesta, poisid, enne kui hilja! *Varsti tõmbasin selle kuti poolt lesta ja kadusin koju. P. Sauter.

mest ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. partitiivis v. sisekohakäänetes› kõnek
1. kamp, salk, rühm, seltskond. Tule, istu meeste mesti! Tule meie kampa, löö meiega mesti. Nad tulid neljakesi mestis. Muidu vaikne mees, aga teistega mestis kuraasi täis. Üksi ei tule toime, siis kutsus sõbrad mesti. Oodake pisut, ma löön ka mesti! Kuidas sina selle seltskonnaga mesti sattusid? *Nõnda oligi mu sugulaste, hõimude ja tuttavate kirju mest meil laupäeva õhtul kõige uskumatumal kombel koos .. J. Kross. || (üldisemalt ühel nõul oleku v. ühes laadis tegutsemise kohta). Eks agronoom ja direktor ole ühes mestis. Sulle ei või rääkida, sa oled pererahvaga mestis. Ah, need on ühe mesti mehed kõik! *Aimasin niigi, et selles majas olid kõik köögitüdrukust kuni peremeheni välja riigikukutajatega ühes mestis. H. Sergo. *Neist peredest võrsusid ülbed noorhärrad, kes neljakümne esimesel aastal lõid sakslastega mesti .. E. Tennov.
2. liik, sort, laad, mast. Seal oli koos mitut mesti, mitmest mestist rahvast. Liigub ringi igat mesti sulisid. Mind huvitab, mis mesti mees ta päriselt on. *No kurat, mina pole seda mesti mees, kes endaga mängida laseb! V. Gross. *Vaat sellepärast, et minu mesti mehed ei hooli ilmaski sihukesest sandist asjast! A. Jakobson.

pest ‹-i 21› ‹s›
murd paadi kinnitus- v. veoköis. Paat on pesti otsast lahti tulnud. *Käsikaudu kobistas ta paadis. Kuuldus, kuidas ta sõlmis lahti pesti ja viskas üle esitäävi.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: ankrupest.

rest1 ‹-i 21› ‹s›
varbadest võre v. aukudega, piludega plekk, (metall)plaat vms.. a. (mingi alusena). Paadi põhi on kaetud puust restidega. Duširuumi põranda restid. Viljakuivatis kuivab vili plekist restidel. Pestud toidunõud pannakse restile kuivama. Püütud kalad laoti restidele ning lükati suitsutusahju. || (ukse ees jalanõude puhtaks kaapimiseks). Metall-, puuliistudest rest koolimaja ukse ees. Kingad tuleb restil porist puhtaks kaapida. || ka tehn kolde osa, millel tahkekütus põleb. Pliidi, küttekolde rest. Põlemisõhk pääseb kütuse juurde resti pilude kaudu. Läbi resti pilude langeb tuhk tuhakoldesse. b. (mingit äravooluava katvana). Rest on vajalik suuremate tahkete osakeste eraldamiseks äravoolavast vedelikust. Kanalisatsioonikaevu, kraanikausi, trapi rest. Ilma restita äravoolutorud ummistuvad. Vihmavesi voolas läbi resti raudvarbade tänava alla.
▷ Liitsõnad: ahju|rest, kolde|rest, kuivatus|rest, kütte|rest, metall|rest, nõude|rest, plekk|rest, puu|rest, põranda|rest, raud|rest, röstimis|rest, solgi|rest, traat|rest, tuha|rest, varb|rest, ventilatsioonirest.

rest2 ‹-i 21› ‹s›
kangast järelejäänud jaotamatu tükk. Rohkem seda riiet pole kui see rest. Restide kauplusest saab mõnikord odavalt seeliku- või kleidiriide. || hrv muu ülejääk. *.. seal veel on mõned eilsed restid ühest kui teisest [roast], mis hädapärast nõuavad likvideerimist. O. Luts.

sest ‹konj›

1. põhjendav sidesõna, mis alustab pealausele järgnevat põhjuslauset; sün. seepärast et, sellepärast et, kuna. Ma ei tule, sest mind pole kutsutud. Torises omaette, sest lugu ei meeldinud talle. Lill on kuivanud, sest teda pole kastetud. Õppimine ei edene, sest mõte kipub muudele asjadele. Sulges silmad, sest valgus oli ere. Võpatasin, sest miski torkas mu jalga. Läksin lonkides, sest aega oli küllalt. Tulime üle põllu, sest nii sai otsem. Kohvi loksus maha, sest jooja käsi värises. Õppis seminaris, sest temast pidi tulema koolmeister. | ‹ühendsidesõna osana› sest et vt et
2. van sellepärast, seepärast. *Me künname uuesti söötide pinda, / me külvame lootust ka vanade rinda – / sest tõuskem nüüd, vabad ja noored! G. Suits. *.. sest tõsist õnne hoolega / kui kalliskivi hoia sa! L. Koidula.

sest vt see

žest ‹-i 21› ‹s›

1. tundeid, märguannet vms. väljendav tahtlikult rõhutatud keha-, eriti käeliigutus. Jaatav, eitav, hoiatav, kutsuv, peatav žest. Pantomiimilised žestid. Viipekeele, tummade žestid. Dirigendi, näitleja iseloomulikud žestid. Kui keelt ei mõista, tuleb žestid appi võtta. Mõtteid saab väljendada ka õlakehituse, pearaputuse, noogutamise ja teiste žestide abil. Andis žestidega märku, et me vaikiksime. Müra tõttu tuli rääkida rohkem žestidega. Viskas rahakoti laiutava žestiga lauale. Saime suhelda vaid žestide keeles. Teeb käega žesti, mis ütleb rohkem kui kõik sõnad kokku. Tegime klaasist ukse taga igasuguseid žeste, et endast märku anda. Võõra žestidest võis välja lugeda ähvardust. Jutu teevad selgemaks žestid ja miimika.
2. piltl tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud tegu. Lahke vastuvõtt osutus tegelikult tühjaks žestiks. Pank tegi helde žesti: annetas haiglale suurema summa. Noor mees armastab laia žesti, teeb seltskonnale õhtusöögi välja. Tegi oma kangelaslikku tööd tasa ja targu, ilma suuremate žestideta. *.. olin pidanud oma võimalikku abiellumist Riksiga minupoolseks suureks žestiks, peaaegu almuseks.. L. Ruud. *Ta tahtis näida vaprana ja ühteaegu ei julgenud seda, tundes, et iga bravuurne žest võiks paista jõhkrana. R. Kaugver.

test ‹-i 21› ‹s›

1. psühh ped standardiseeritud ülesannete v. küsimuste kogum inimese võimete ja omaduste v. teadmiste ja oskuste mõõtmiseks. Psühhomeetrilised testid. Testi tegema. Testi koostamise põhimõtted. Mõned firmad kasutavad personali valikul teste. Õpilased jagati testi abil keeleoskuse taseme järgi nelja rühma.
▷ Liitsõnad: aine|test, arukus|test, intelligentsus|test, isiksuse|test, keele|test, loogika|test, mälutest; eel|test, saritest.
2. uuring, katsetus v. kontroll millegi kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse v. vigade kindlakstegemiseks
▷ Liitsõnad: jõudlus|test, käivitustest.

vest1 ‹-i 21› ‹s›
meesterõivastusest pärinev, algselt kuue all kantud käisteta pihakate. Kootud, villane, karusnahkne, sametist vest. Lühike, pikk vest. Tõmblukuga vest. Paneb vesti selga. Võtab vesti seljast. Nööpis vesti kinni, lahti. Käib vesti väel. Ülikonna juurde kuulus ka vest. Uurikett ulatus vesti nööpaugust taskuni. On külm, tõmba vest peale. Sooja voodriga vest. Kuulikindel vest. | piltl. Kollase vestiga rasvatihane. || jalgu vabaks jättev koera kehakate. Koerale pandi vest selga.
▷ Liitsõnad: kasuk|vest, kork|vest, nahk|vest, pihik|vest, pääste|vest, samet|vest, siid|vest, soomus|vest, ülikonnavest.

keel vestil ~ vesti peal, nii et keel vestil ~ vesti peal vt keel

[kelle(le)gi] vesti alla ~ vahele pugema
kellegi usaldust võita püüdma, usaldusaluseks tikkuma. Ära lase sel tümikal endale vesti alla pugeda! Üritab ülemusele vesti vahele pugeda.

vest2 ‹-i 21› ‹s›
mer lääs (tähis W). Tuul pöördus vesti.
▷ Liitsõnad: nord|vest, süüdvest.