[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võitlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
võitlemine; lahing, lööming, kaklus, jõuproov; võistlemine. Edukas, kangelaslik võitlus. Talurahva võitlus oma maa pärast. Vaenlasega peeti ägedaid, veriseid võitlusi. Käis vihane võitlus elu ja surma peale. Mehed tormasid kirveste ja kaigastega võitlusse. Kaitsevägi astus okupantidega, okupantide vastu aktiivsesse võitlusesse. Võitluses uustulnukaga jäi kogenud maadleja alla. Majanduslik, poliitiline võitlus. Võitlus toorainete ja turgude pärast. Võitlus uue eest ja vana vastu. Talumees on pidanud kõva võitlust liigvee ja põuaga. Peremees asus võitlusesse rottidega, koidega. Viimne võitlus maovähiga. Vastakate tunnete võitlus. Ta oli iseenesega raskes võitluses. Kahe silmapaistva kabemeistri põnev võitlus.
▷ Liitsõnad: härja|võitlus, kahe|võitlus, klassi|võitlus, kuke|võitlus, käsitsi|võitlus, laua|võitlus, lähi|võitlus, mõõga|võitlus, piigi|võitlus, relva|võitlus, rinde|võitlus, rinnutsi|võitlus, rusika|võitlus, tagalaua|võitlus, täägi|võitlus, vabadus|võitlus, vabastus|võitlus, õhuvõitlus; elu|võitlus, konkurentsi|võitlus, olelus|võitlus, palga|võitlus, sise|võitlus, streigi|võitlus, surma|võitlus, valimis|võitlus, võimuvõitlus.