[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võitlema ‹võidelda 49›

1. mingi eesmärgi saavutamise nimel (relvastatult) füüsilist jõudu kasutama. Võitles kodumaa vabaduse eest. Sõdurid võitlesid vaenlasega, vaenlase vastu. Oleme võidelnud venelastega, sakslastega. Ta oli võidelnud hävituspataljonis, rünnakdiviisis. Ülestõusnud võitlesid barrikaadidel. Võitleb sõjaväljal oma viimset võitlust. Mehed võitlesid elu ja surma peale 'ka: kogu jõudu kokku võttes'. Duellandid võitlesid mõõkadega, püstolitega. Jooksuajal võitlevad põdrapullid emasloomade pärast. Poiss võitles esikoha pärast nagu lõvi.
2. üleoleku, võimu vm. eesmärgi nimel vaeva nägema, end tugevasti pingutama, heitlema. Võideldi erakonna võimuletuleku eest. Rahvas peab ise oma õiguste eest võitlema. See organisatsioon võitleb AIDS-i, nakkushaiguste leviku vastu. Tal tuli võidelda kuritegevuse, hangeldamise vastu. Põllumehed võitlevad umbrohu, taimekahjurite vastu. Tormiga, lainetega võideldes suutis ta paati siiski vee peal hoida. Laps võitles voodis kõrge palavikuga. Haige on juba nädal aega surmaga võidelnud. Tüdruk võitles nutuga, pisaratega, pealetikkuva naeruga. Vastikustundega võideldes tegi ta ometi seda ebameeldivat tööd. Noormees võitles iseendaga. *Andres Poobus on ennast võidelnud kunstnikuks läbi raskuste ja vastuseisude. E. Tennov.

kätte võitlema
välja võitlema. Vabadussõjas tuli iseseisvus kätte võidelda.

tuuleveskitega ~ tuuleveskite vastu võitlema vt tuuleveski

välja võitlema
võitlemise tulemusena midagi saama v. saavutama. Poiss võitles emalt välja loa kinno minna. Heade tulemustega on meie suusatajad olümpiapääsme välja võidelnud.