[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väärikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
austust äratav (ja endast lugupidav); majesteetlik, suursugune; ant. vääritu. Väärikad aadlikud, õpetlased. Otsis endale väärikat mantlipärijat. Väärika käitumisega, olemisega daam. Läks väärikal sammul kõnepulti. Kõnnib väärika aeglusega. Trammile järele joosta pole kindlasti väärikas. Õpetajaamet on igati väärikas elukutse. Tal on väärikas sugupuu. Otsis vanale perekonnapiiblile väärikat kohta. Graatsilised ja väärikad luiged. Liistparketti peetakse väärikaimaks põrandakattematerjaliks.
▷ Liitsõnad: ebaväärikas.