[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 sobivat artiklit.

ajaline-se 5› ‹adj

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosanateat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

akuutne-se 2› ‹adj

1. terav, teravalt päevakorral olev. Akuutne probleem. Looduskaitse on muutunud akuutseks kogu maailmas. Üks akuutsemaid ülesandeid.
2. med äge, lühikest aega vältav ning sageli tormiliselt kulgev; ant. krooniline. Akuutne haigus, põletik.

kriis-i 21› ‹s

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

minutiline-se 5› ‹adj
minuti kestev, minuti vältav. Minutiline leinaseisak. Minutiline peatus jaamas. Võistlejad läksid suusarajale minutiliste vaheaegadega. Tal on meie ees neljakümne viie minutiline edumaa. || (ülima ajalise täpsusega seoses). Tööpäev algab ja lõpeb minutilise täpsusega. Rongidelt, bussidelt nõutakse minutilist graafikus püsimist.
▷ Liitsõnad: kahe|minutiline, kümne|minutiline, mõne|minutiline, paari|minutiline, viieminutiline.

peiu|põlv
noormehe abiellumiseelne (kihlusest ja kosjadest pulmadeni vältav) aeg. Peiupõlve õnnelikud päevad.

poole|päevane

1. pool päeva vältav. Poolepäevane vaheaeg, matk.
2. poole päeva vanune. Poolepäevane kassipoeg.

pruudi|põlv
neiu abiellumiseelne (kihlusest v. kosjadest pulmadeni vältav) aeg. Liina peab pruudipõlve ja on pruudipõlves õnnelikum kui kunagi varem. *.. pruudipõlvele andis sõrmus sära juurde küll. S. Truu.

puhke|tund
(umbes tunni vältav) puhkeaeg. Brigaad peab puhketundi. Haigete pärastlõunane puhketund. Ta veedab kõik oma puhketunnid kalavetel.

seisu|tund
(umbes tunni vältav) seisuaeg. Takso seisutunni tariif. Laeva seisutund maksab kõvasti.

sekundiline-se 5› ‹adj
sekundi kestev, sekundi vältav. Sekundiline vaikus. || (ülima ajalise täpsusega seoses). Sekundiline ajavahe. Aeg määrati sekundilise täpsusega.
▷ Liitsõnad: kümne|sekundiline, kümnendik|sekundiline, mõne|sekundiline, paari|sekundiline, paarikümne|sekundiline, sajandiksekundiline.

söögi|tund
tööaja keskel olev (umbes tunni vältav) söögi- ja puhkeaeg. Pererahvas on söögitunnil. *Seni kui kambriraiujad söögitundi pidasid, vehkis peremees ise väljal külvata.. A. H. Tammsaare.

veerand|tund
veerand tundi, 15 minutit. Kulus, möödus veerandtund. Töötas veel päeva viimasel veerandtunnilgi. Peatusime veerandtunniks. Koju on veerandtunni 'veerand tundi vältav' tee. || (kellaaja kohta:) viisteist minutit enne v. pärast täistundi. *.. vastava seadmise korral kukub ta [= kellakägu] isegi veerandtunde! L. Vahak.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur