[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väljak ‹-u 2› ‹s›

1. lage hoonestamata avalik ruum linnas vm. asulas, plats. Ümmargune, nelinurkne väljak. Kaldapealne, raekojaesine väljak. Tornide väljaku haljastamise kava. Väljakut ümbritsevad esindushooned. Paraad Vabaduse väljakul. Linna keskel asuvalt suurelt väljakult lähtusid tänavad mitmes suunas.
▷ Liitsõnad: kesk|väljak, linna|väljak, paraadi|väljak, pea|väljak, rae(koja)väljak.
2. kindlaks otstarbeks kavandatud tasandatud ala, plats. Lastele on rajatud väljak kiige, karusselli ja ronimisredelitega. Õppesõitu harjutati spetsiaalsel väljakul. Rahvuspargis tohib telki püstitada vaid selleks ettenähtud väljakutel. || sportimiseks ettenähtud ala. Iluvõimlemise väljaku suurus oli 12 x 12 m. Tennist mängitakse enamasti peenest tellisepurust valmistatud kattega väljakul. Kolme veaga mängija kutsuti väljakult ära.
▷ Liitsõnad: harjutus|väljak, katsetus|väljak, kontserdi|väljak, laulu|väljak, lipu|väljak, maandumis|väljak, mängu|väljak, näituse|väljak, stardi|väljak, turu|väljak, vaatlus|väljak, võitlus|väljak, õppeväljak; golfi|väljak, hoki|väljak, jalgpalli|väljak, korvpalli|väljak, kurni|väljak, laptuu|väljak, maadlus|väljak, palli|väljak, spordi|väljak, tennise|väljak, uisu|väljak, võistlus|väljak, võrkpalliväljak; muru|väljak, tartaanväljak.
3. väli, pinnaosa. Vaiba keskel asuvat väljakut piirab tume ääris. Linnu kehal on nii paljaid kui ka sulgedega kaetud väljakuid. *Avamere lage väljak venis laevade ees laiemaks. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: jää|väljak, liivaväljak; paljas|väljak, suleväljak.