[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

analüsaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füsiol välis- v. sisekeskkonnast ärritusi vastu võttev, neid analüüsiv ja sünteesiv närvimehhanism
2. füüs tehn analüüsiv aparaat
▷ Liitsõnad: gaasianalüsaator.

eksogeenne ‹-geense 2› ‹adj›

1. biol väljaspool tekkiv v. tekkinud, väljastpoolt pärinev, välis-. Eksogeensed ärritajad. Eksogeenne nakkus satub haavasse väliskeskkonnast.
2. geol maakoore pinnal toimiv v. asetsev. Eksogeensed jõud, tegurid. Eksogeenne maardla.

epiteel|kude
anat loomorganismi välis- ja sisepinda kattev v. näärmeid moodustav, ainult rakkudest koosnev kude

jalgratta|kumm
(nii välis- kui ka sisekummi kohta)

katte|epiteel
anat organismi välis- v. kehaõõnte sisepinda kattev epiteelkude, pinnaepiteel

korrespondent|liige
teadusühingu v. akadeemia välis- v. nõuandva hääleõigusega liige, kirjavahetajaliige. Geograafia Seltsil on korrespondentliikmeid ka välisriikidest.

mõõte|masin
tehn optilis-mehaaniline mõõtevahend suurte välis- ja sisemõõtmete täpseks mõõtmiseks

nihik ‹-u 2› ‹s›
tehn nooniusega mõõdik esemete välis- või sisepindade vahelise kauguse, kõrguse v. avade sügavuse mõõtmiseks, nihkmõõdik, varbsirkel

paaris|raam [-i]
ehit aknaraam, kus välis- ja siseraam on omavahel ühendatud. Paarisraamidega aknaplokid.

psüühika ‹1› ‹s›

1. psühh närvisüsteemi omadus peegeldada tegelikkust, s.t. reageerida välis- v. siseärritajatele. Teadvus kui psüühika kõrgeim vorm. Inimese, looma psüühika. Psüühikat mõjustavad ained. Murdeea psüühikale tüüpilised omadused.
2. inimese hingeelu, tema sisemaailm (ka kitsamalt mõne psüühilise seisundi v. omaduse kohta). Ta tunneb naiste psüühikat hästi. Milline on kurjategija psüühika? Poja sünd on Eltsu psüühikat palju muutnud. Madalrõhkkond mõjub mu psüühikale 'psüühilisele seisundile, meeleolule' halvasti. Terve, tugeva psüühikaga 'rahulik, tasakaalus närvikavaga' laps.

soon|kest
anat. Silma soonkest 'silmamuna veresoonerikas kest, mis asetseb silma välis- ja võrkkesta vahel'.

taeva|gloobus
astr taevasfääri kujutav kera, mille välis- v. harvem sisepinnale on kantud peam. heledad tähed ja mõned suurringid

tambur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ehit. a. kupli all asetsev hrl. silindriline ehitiseosa. Imetegija Nikolai kiriku kupli tambur. b. kivisamba tüvese trummitaoline lüli
2. hoone v. vaguni välis- ja siseukse vaheline ruum, tuulekoda. Elektrirongi tambur. Seisavad täiskiilutud tamburis.

trummi|kile [-kile]
anat välis- ja keskkõrva piiril paiknev kile, mis annab õhuvõnked edasi kuulmeluukestele, kuulmekile (membrana tympani)

valuuta|fond
maj kullast, välis- ja kodumaisest valuutast koosnev fond riigil valuutakursi reguleerimiseks

vooder ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. riietuseseme vms. sisepinnale kinnitatud alusriie, nahk vms. Mantli pealisriie ja vooder. Kasuka, mütsi vooder. Voodriga seelik, kleit. Voodriga teksapüksid. Äravõetava voodriga jope. Puuvillase, karvase voodriga sõrmikud. Lambanahast voodriga tuhvlid. Sooja voodriga saapad, kummikud. Kingade vooder on määrdunud. Peitis kirja vana kuue voodri vahele. Käekotil on vooder katki. Voodriga korv. *Jaoskonnas ta otsiti läbi, vesti voodri vahelt leiti peidetud raha. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: kinda|vooder, kuue|vooder, käise|vooder, palitu|vooder, pintsaku|vooder, saapa|vooder, varrukavooder; atlass|vooder, lasting|vooder, satään|vooder, siidvooder; soojendus|vooder, vahevooder.
2. ehit ehitise välis- v. sisekate. Telliskivist, keraamilistest plaatidest vooder. Majale löödi uus vooder peale. Pani hoonele uue voodri ümber. || ahju, kolde, toru, mahuti vms. sisemine kaitsekiht. Tulekindel vooder. Ahju vooder on alla pudenenud. Ahjule pandi uus vooder. Paagi vooder on roostevabast terasest.
▷ Liitsõnad: seinavooder; kivi|vooder, laud|vooder, plaat|vooder, pott|vooder, puit|vooder, puu|vooder, tellisvooder; püst|vooder, rõht|vooder, sise|vooder, välisvooder.
vrd suuvooder

vooderdama ‹37›

1. voodriga katma v. varustama. a. (ehitise v. rajatise välis- v. sisepinna kohta). Laskis maja vooderdada ja värvida. Seinad vooderdati laudadega. Hoone fassaad vooderdati keraamiliste plaatidega. Vooderdamata palkmaja. Saali seinad ja lagi on vooderdatud männipuiduga. Kahhelkividega vooderdatud vannituba. Tammepaneeliga vooderdatud vestibüül. Kanali mõlemad kaldad vooderdati kividega. Kaev oli seestpoolt vooderdatud graniitkividega. | piltl. Tuba on vooderdatud raamatutega, raamaturiiulitega. || pehme täitematerjaliga katma, polsterdama. Pardid vooderdavad pesa udusulgedega. Laps vooderdas linnukese haua pehme samblaga. b. (riietuseseme vms. kohta). Kaabu vooderdati siidiga. Karusnahaga vooderdatud tuhvlid. Daami mantel oli jänesenahaga vooderdatud. Atlassiga vooderdatud ehtekarbike. Plüüsiga vooderdatud kirst. Tõld oli tore, seest sinise kaleviga vooderdatud.
2. millegi muuga seestpoolt katma. Väikesed koogivormid vooderdati taignaga. Perenaine vooderdas ahjuvormi põhja õhukeste singiviiludega.

välimine ‹-se 5› ‹adj›
väljas, väljaspool olev, asetsev, toimuv jne., välis-; ant. seesmine, sisemine (1. täh.) Välimine külg, äär. Välimine uks, ratas. Lind maandus välimisele aknalauale. Kõige välimine kiht. Toru välimine läbimõõt. Koorma välimised gabariitmõõtmed. Välimine vigastus, verejooks. Naise sisemised ja välimised suguelundid. Maakera välimine koor.

väline ‹-se 4› ‹adj›

1. ant. sisemine (2., 3., 4. täh.). a. millestki, millegi piiridest väljaspool, millegi pinnal v. vabas õhus esinev, ilmnev, toimuv jne., välis-. Päikesesüsteemi väline planeet. Euroopa Liidu väline riik. Väline õhk, valgus, keskkond. Vang võis välist elu, maailma ainult meenutada. Mürk mõjub ainult välisel kokkupuutel. Fassaad vajab veel välist viimistlust. Detaili väline lihvimine. Välised tööd tehti kuivaga, tubased – vihmaga. *Agnese esimesed välised käigud on ametiasutustesse ja õpetaja juurde .. M. Mõtslane. || väljastpoolt tulev. Väline sekkumine, surve, mõju, nõudmine, põhjus. Välise impulsi mõjul ei maksa otsust langetada. *Ta peaks kindluse üle andma, sest ilma välise abita ei pane see kaht nädalatki vastu. A. Sang (tlk). b. väljapoole paistva olekuga seotud, selle kaudu avalduv v. sellest johtuv. Õdede väline sarnasus, erinevus. Millised olid kallaletungija välised tundemärgid? Miimika on tunnete üks väliseid avaldusi. Kroon on kuningavõimu väline sümbol. Välised kombed ja pruugid olid siin teistsugused. Väline mulje võib petta. Vaatamata välisele lihtsusele on see väga andekas muusika. Püüab säilitada välist väärikust. *Kaotatud on õieti pea kõik endisest välisest minast, mõtles ta .. K. A. Hindrey. || näilik, pinnapealne, ilma sügavuseta. Väline vagadus. Lihv jäi ainult väliseks. Välise ilu, sära all peitus sisemine tühjus. *.. nii läheb see ka usupuhastajatega, mida rohkem neid on, seda välisemaks muutub nende usk. G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: abielu|väline, eelarve|väline, emaka|väline, keele|väline, klassi|väline, kohtu|väline, kooli|väline, koosseisu|väline, loogika|väline, maa|väline, meelte|väline, mõistuse|väline, perekonna|väline, plaani|väline, programmi|väline, raku|väline, stuudio|väline, süsteemi|väline, teadus(e)|väline, tootmis|väline, tunni|väline, valitsus|väline, õppetööväline.
2. välimine. Väline kõvaketas. *Sisemist kummist palli on tarvis, väline nahkpall ei pea õhku. E. Kuus.

välis|kuulmekäik
anat välis- ja keskkõrva vaheline kuulmekäik (meatus acusticus externus)