[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vähk ‹vähi 21› ‹s›

1. peam. vees elav lülijalgne selgrootu, koorikloom. Vähk on jões kivi all, kaldaurkas. Poisid olid silla all vähki püüdmas, võtmas. Koukis koldastest vähke. Keetes lähevad vähid punaseks. Valelt tabatud poiss jäi vakka, näost punane kui vähk. Käib tagurpidi nagu vähk. *.. kel on niisama palju varandust kui vähil villu [= õieti mitte midagi]. O. Luts. || ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› vähipüük. Vähile minema. Käis vähil. Naabrid tulid vähilt.
▷ Liitsõnad: erak|vähk, jõe|vähk, kirp|vähk, koot|vähk, mere|vähk, meri|vähk, pisi|vähk, ritsik|vähk, tõru|vähk, ürgvähk.
2. med pahaloomuline kasvaja, mis saab alguse epiteelkoest, kartsinoom; (laiemalt kõigi pahaloomuliste kasvajate kohta). Kopsu- ja hingamisteede, mao- ja seedeelundite vähk. Vähi latentne periood võib kesta 30 aastat. Naine jäi vähki, naisel on vähk.
▷ Liitsõnad: eesnäärme|vähk, emaka|vähk, huule|vähk, keele|vähk, kopsu|vähk, kusepõie|vähk, kõri|vähk, mao|vähk, päraku|vähk, rinnanäärme|vähk, röntgen|vähk, verevähk.
3. taimehaigus, mis tekib parasiitseente, bakterite v. viiruste tegevuse tagajärjel. Viljapuude vähk. Vähist kahjustatud ilupuud. Vähist nakatatud kartulipõld.
▷ Liitsõnad: juure|vähk, kartuli|vähk, ristiku|vähk, seen|vähk, tõrvas|vähk, tüve|vähk, umbvähk.

(teab,) kus kivi all vähid (peidus)
(teab,) kuidas õige on, kuidas asjad käivad. Kaasavaraküti kohta öeldakse, et küll mees teab, kus kivi all vähid peidus on.