[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vormel ‹-i, -it 2› ‹s›

1. teat. suhtlussituatsioonis, rituaalis vm. kasutatav kinnistunud väljend v. ütlus. Maagilised vormelid. Sakramendi, palvete vormelid. Liturgiline vormel. Tervitas tavakohase vormeliga. *Mullast oled sa võetud – see on rohkem kui kristliku matusetalituse vormel. E. Nirk. || folkl lause, värss v. lause-, värsirühm, mis kordub eri teostes samas funktsioonis. Stereotüüpsed vormelid. Muinasjutt lõppes vormeliga „ja kui nad surnud ei ole, elavad nad veel praegugi”.
▷ Liitsõnad: kõnetlus|vormel, tervitus|vormel, tänu|vormel, viisakusvormel; võluvormel; algus|vormel, lõppvormel.
2. valem; mall. Keemilised vormelid. Teadis peast keerukaid vormeleid. Probleeme ei saa lahendada valmis vormelite järgi.
3. sport ringrajasõiduks ehitatud üheistmeline võidusõiduauto, vormelauto. Rahvusvahelised vormelid. Võistleb vormel 1 (klassi) maailmameistrivõistlustel. Vormelite võistlused.
▷ Liitsõnad: vabavormel.