[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vits ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. peen painduv oks v. võrse (punumiseks, kinnitamiseks, löömiseks vms.). Pikk vetruv vits. Koorimata, kooritud vitsad. Isa tõi metsast vitsu. Otsis parajaid korvipunumise vitsu. Vitstest punutud korv, tool, aed. Hakkas vitsadest mõrdu valmistama. Hirmutab vitsaga hanesid. Murdis loomade ajamiseks põõsast vitsa. Kaseoks oli karjapoisi vits. Roovlatid seoti sarikate külge sõrmejämeduste vitste abil. Mees kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. || (karistusvahendina; märgib ka ihunuhtlust). Sai isa käest vitsa. Koeruse eest anti vitsa. Talle anti korralikult vitsa. Laps on vitsa väärt. Tüdrukule on vitsa vaja. Võttis vitsa ja andis poisile kere peale. Nuhtles last vitsaga. Nüüd on vitsad soolas! Talupoeg sai mõisas vitsu. Mässulisi karistati 15 paari vitstega. Tõrkujatele määrati 60 hoopi vitsu. Isa sõna enam kui ema vits. Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks. Omad vitsad peksavad. *Kodus isa vits ja rihm, koolis poiste kõrvakiilud. H. Sergo. || piltl karistus, nuhtlus. Ühed valusad, kibedad vitsad on ta usaldamise eest juba saanud. Ta on omad vitsad juba kätte saanud. Jumala vitsa oli kogu pere tunda saanud. Kontroll tabas neid ootamatult nagu taeva vits. *Taani mõõk on paljudele otsekui issanda vits, mille vastu nagu keegi ei saaks. H. Sergo. | (imestust, üllatust, pahameelt väljendavates ütlustes). Oi, issanda vits, kus on julm mees! Sa issanda vits, missugune elu! *Issanda jumala vits, kas siin majas kunagi rahu ei saa? E. Park.
▷ Liitsõnad: kadaka|vits, kase|vits, lepa|vits, paju|vits, toomingavits; aia|vits, härja|vits, karja|vits, kausta|vits, korvi|vits, parda|vits, sebavits; lapsevits; nõiavits.
2. painduvast oksast v. metalliribast käänatud võru millegi kooshoidmiseks. Vankriratta rauast vits. Kuum vits läks kiiresti rattale peale. Nõul on kadakast, saarepuust vitsad. Kibu hakkas juba kuju võtma, ainult vitsad puudusid veel. Kuuseokstest koolutati tünnidele vitsad peale. Ajas, pani, lõi puunõule vitsad peale. Õllevaat oli vitsad pealt ära löönud, visanud. Püksirihm on pingul nagu vits tõrrel. *.. kaks pütti läks kukkudes vitsadest lahti. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: plekk|vits, puu|vits, raudvits; nõu|vits, ratta|vits, riista|vits, tünni|vits, äärevits.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: hane|vits, kuld|vits, maa|vits, metsvits; kibuvits.

(nagu ~ kui) ühe vitsaga löödud
väga sarnased, ühesugused, samasugused. Kõik inimesed ei ole ühe vitsaga löödud. Kõik kolm maja on nagu ühe vitsaga löödud. *Teie, meremehed, olete kõik kui ühe vitsaga löödud. Just kui karud. E. Tammlaan.