[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viskama ‹visata 48›

1. hrl. käeliigutusega läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema, kä(t)ega hoogu andes kuhugi lennutama, heitma; loopima. Oda viskama. Viskas palli õhku, üles, vastu seina. Mina viskan palli ja sina püüad. Poiss viskas kassi kiviga. Keegi viskas lumepalli aknasse. Lapsed hakkasid käbidega märki viskama. Oled noole märgist mööda visanud. Viskas palli puhtalt korvi. Mängija viskas värava, korvi (punkti toova viske kohta). Sünnipäevalaps visati viis korda lae alla. Kanadele visati teri. Seemet mulda viskama. Kelle kord on täringut visata? Viskame liisku, kumb läheb. Kulli ja kirja viskama 'liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Lutsu viskama 'lapikut kivikest nii vette viskama, et see veepinda puudutades (korduvalt) õhku tagasi põrkab'. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Jahukotid visati vankrile. Viskasin talle selle raha vastu vahtimist. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Viskas asjad käest ja pani jooksu. Viskas koti nurka, lauale. Plangu taha on igasugust prahti visatud. Laev viskas Hamburgis mitmeks nädalaks ankru. Vett viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Aken visati puruks. Ta visati kividega surnuks. Poisid viskasid 'mängisid' kurni. Mees istus paadipäras ja viskas lanti. Poiss armastab õnge visata 'õngitseda, õngega kala püüda'. *Mõtlesin, et kui umbes visata, kas siis saab sellele kasvuhoonele tagaaias pihta. P. Sauter. | piltl. Viska see mõte peast! || (labida, hangu vm. tööriistaga töötades) vrd viskama (9.a. täh.) Võta labidas ja viska mullahunnik laiali. Viskas hange tuisanud tee lahti. Augud tuleb kinni visata. Vanasti puhastati vilja kas sarjates või viskliga visates. *Nagu poleks midagi juhtunud, viskasid nad selle [heina]koorma koos rehealuse pööningule. H. Angervaks. || paiskama. Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist. Kääriv õlu viskas vaadid puruks. Õlleankur viskas punni eest. Poiss tormas uksest välja kui vedrust visatud, nagu vedruga visatud. Vanamees kui visati liikvele. Viskas ukse teise nina ees klõmdi kinni. Äkitselt visati uks ristseliti lahti. Hobune viskas ratsaniku seljast. Tuul on jäätükid randa hunnikusse visanud. Jalad otsekui visati alt, järsku olin selili maas. || ‹impers.› tugevasti sadama. Küll viskab vihma! Vastu õhtut hakkas üha rohkem lund viskama.
2. kiiresti v. hooletult panema; mõnes seoses ka: tõmbama, võtma. Viskas püksid jalga, hommikumantli selga ja jooksis ust avama. Oota natuke, viskan midagi selga. Viskas pleedi õlgadele, et sooja saada. Viskas kuue seljast, kingad jalast. Jahimees viskas püssi selga. *Seisukord on niisugune, et siin ei aita enam pabeross, vaid viska sigar näkku .. A. H. Tammsaare. *Sepp ei viitnudki palju aega, viskas ruttu oma kraamikompsukese kokku .. J. Jaik. || kõnek andma. Palka saan hästi ja vanamees viskab veel lisagi. Viskas jootrahaks kümneka. Äri õitseb ja viskab puhast. *.. kui praegu viskaks vennale paar tuhat pihku, ega sellest auku jääks. H. Kiik. *See nüüdne mood: tehakse vänts [= laps] valmis ja visatakse ema kätte [= emale kasvatada]. V. Saar.
3. mingi kehaosaga järsku, hoogsat liigutust tegema. Viskas uhkelt pea selga, kuklasse. „Misjaoks?” viskas tüdruk trotslikult peaga. Istus ja viskas jala üle põlve, ühe jala üle teise. Viskas tervituseks sõrme mütsi juurde. Laps magas, jalad teki peale visatud. Lehm viskas sabaga. Viskas ninaga küll ühe, küll teise toidu peale (toiduga pirtsutamise kohta). Ta võib iga päev jalad, koivad, kondid sirgu visata 'surra'. *Nipernaadi kuulas, viskas nina püsti ning raputas pead. A. Gailit. || vaadet korraks kiiresti kuhugi suunama. Viskas pilgu kellale, kaardile. Külaline viskas põgusa pilgu teistesse tubadesse. Põgenik viskas kiire pilgu selja taha. Poiss viskas võõrale üleoleva, väljakutsuva pilgu. Tüdruk ei vastanud midagi, viskas vaid põlgliku pilgu küsija poole. Naine hakkas silmi lakke visates hädaldama. *.. kuuldus mürinat, ta viskas silma sinna ja nägi tallmeistrit sõitvat kahehobusetõllaga. P. Krusten.
4. mingisse asendisse laskuma, heitma (ka koos enesekohase asesõnaga). Tahaks natukeseks ajaks pikali visata. Jonniv laps viskas end tänavale pikali. Mees viskas end seliti voodisse. Viskas end voodis küll küliti, küll seliti. Otsis kohta, kuhu magama visata. Keret viltu viskama 'pikali viskama, magama heitma'. Muist peret oli ammugi siruli visanud. Töö on tehtud – muudkui viska külili. Viskas end rohule kummuli ja puhkes nutma.
5. hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela v. laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult. Võll on hakanud viskama.
6. kuhugi toimetama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Mees visati vangitorni. Viskasin külalised ukse taha. Paljud töölised visati vabriku värava taha. || kõnek kiiresti kuhugi viima (hrl. sõidutama). Mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve. Ehk sõidad linnast läbi ja viskad mind sadamasse?
7. kiirgama, levitama, heitma. Kuu viskas veele kahvatu vastuhelgi. Põlevad halud viskasid põrandale heledaid laike. Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud. Korsten viskab paksu suitsu. Lõke lahvatas üles ja viskas särinal sädemeid. | ‹impers.› Ninna viskas praelõhna. Küdevast ahjust viskab tuppa palavust. Suust viskas viinalehka. Merelt viskas jahedat tuult.
8. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt, hooletult v. järsult lausuma; (soravalt) rääkima. Viskas teiste jutu sekka paar lõbusat lauset, mõne repliigi. Vahel viskas perenainegi sõna sekka. „Lähen välja,” viskas tüdruk üle õla, mokaotsast. „Otsi lolli!” viskas poiss vastuseks. Nalja viskama 'midagi naljakat ütlema, naljatama'. Muudkui viskab teravmeelsusi. Mees viskas saksa keelt nii et lust kuulata. *.. ta viskas laia Valuvere murrakut ürgsemalt kui kõige vanemadki mehed siinkandis. E. Tennov. || (juttu) millelegi juhtima, keerama. Ema viskas jutu tütre meheleminekule.
9. tegevuse hoogsust, kiirust rõhutades asendab teisi verbe; rõhutab teise verbiga väljendatud tegevuse hoogsust. a. (kaevamise kohta). Mehed käisid iga päev kraavi viskamas. Muudkui viskas kraavi kaevata. *.. mul seal surnuaed lähedal – viskan ajaviiteks endale haua valmis. R. Sirge. b. (käimise vms. kohta). Viskas suurte sammudega, suuril sammel kodu poole. Autot pole, hakkame aga jala viskama. Mis see seitse kilomeetrit poistel visata on. See ka mõni maa, ainult (ühe) viluga visata (lühikese, ilma puhkamata läbitava vahemaa kohta). c. (kasvamise kohta). Poiss muudkui viskab kasvu, kasvamist, kasvada. Tüdruk on aasta jooksul pikkust, pikkusesse visanud. Poisike on äkitselt suureks visanud. Peale vihma hakkasid taimed viskama. Vili on järsku viskama hakanud. d. (kirjutamise, joonistamise vm. käelise tegevuse kohta). Viskas kiiruga mõne rea paberile. Kiri oli lühike, ilmselt rutuga visatud. Liig kergekäeliselt visatud luuletus. Viskas oma allkirja ainsa tõmbega paberile. Viskas avaldusele nime, käe alla 'kirjutas avaldusele alla'. Kunstnik viskas portree tunniga valmis. Tüdruk viskas 'õmbles' kleidi päevaga valmis. e. (alkoholi joomise kohta:) võtma. Naabrimees armastab viina visata. Mängiti kaarte ja visati kärakat. Viskasime mõned napsid. Viskame selle peale ühe õlle. Tule viska pits konjakit. Viskas tuju parandamiseks pitsikese. Viskas klaasi põhjani, klaasil põhja püsti. Viskame sinu terviseks! Võta viska lahkumise liikudeks. Peremees lükkas topka külalise ette: „Viska!”. f. tegema (üldises tähenduses, hrl. püsiühendites). Hundiratast, tiritamme, saltot viskama. Uisutajad viskavad toredaid poognaid. Jänes viskas põgenedes paar haaki. Vimkat, vigurit viskama. Mine tea, mis vembu veel viskab. Nii külm on, viska tuli pliidi alla. Suvel sai kõvasti tööd visatud.
10. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Kõik esinejad olid sellised, et võta üks ja viska teist 'ühesugused kehvad kõik'. Töö visati kus seda ja teist 'jäeti sinnapaika' ning mindi tantsima. Selle mõtte võid küll metsa visata 'sinnapaika jätta'. Viskas luuletamise varna 'loobus luuletamisest'. Kops viskab üle maksa, kui sellist juttu kuuled. Vastuvaidlemine viskas ainult õli tulle 'tegi olukorda veelgi pingelisemaks'. Püssi põõsasse viskama 'alla andma; millegi tegemisest loobuma'. *Hakkas siis samast klassist pihta .. Kaks aastat tuupimist oli visatud vastu taevast. E. Männik.

altaisa viskama vt altaisa

ette viskama

1. ettepoole viskama (3. täh.) Viskab kõndides pöida ette. Mees viskas rinna uhkelt ette.
2. kellelegi söömiseks v. joomiseks viskama, (visates) ette panema. Hobusele visati heinu ette. *Nad [= metshaned] ei leppinud selle toiduga, mis neile ette visati, nad armastasid toitu ise otsida .. R. Roht.
3. ette heitma, nina peale viskama. Naine viskas mehele teisi naisi ette. Ta on mulle vahel ette visanud, et ma liiga hilja koju tulen. Ah siis seda viskad sa ette! *Aga ära sa mulle pärast ette viska, et ma sind ei hoiatanud. O. Luts.

hambaid varna viskama vt hammas

[midagi] hinge alla viskama vt hing [1]

jalgu seinale viskama vt jalg

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele viskama vt kaigas

kinnast viskama vt kinnas

kiviga visata vt kivi

kivi [kellegi] kapsaaeda viskama vt kivi

kivi ~ kiviga viskama vt kivi

konte hunnikusse viskama vt kont

kui ~ nagu külma vett kaela viskama vt vesi

kõrvale viskama
(millestki) loobuma, sinnapaika jätma, kõrvale heitma. Viskasin selle kavatsuse, mõtte kõrvale. Esialgne plaan visati kõrvale.

käega viskama vt käsi

last koos pesuveega välja viskama vt laps [-e]

maha viskama

1. maapinnale, põrandale jne. viskama; käest viskama. Prahti ei tohi maha visata. Tuli kange tahtmine kirves maha visata ja murule pikali keerata.
2. seljast viskama; langetama, maha heitma. Viskas kuue, pintsaku maha ja kukkus tantsu vihtuma. Lapsed viskasid riided maha ja tormasid vette. Toataim oli lehed maha visanud.
3. pikali heitma, maha heitma. Viskas end rannaliivale maha. *Poetess visanud kord keset Raekoja platsi maha, vingerdanud, vähernud .. O. Remsu.
4. (seemneid) mulda viskama, külvama. Peremehel oli vaja põllul viimased kaerad maha visata. *Nõnda ei jõudnudki ta kõike seemet maha visata, enne kutsuti ta põllult koju. A. H. Tammsaare.
5. (teed, vahemaad) ära käima, (kiiresti) maha käima. *.. meil oli nali ligi kakskümmend kilomeetrit Ordu kalmistule jalgsi maha visata. E. Tegova.
6. kõnek (kiiruga) maha kirjutama, spikerdama. Viskas koduse töö pinginaabri pealt maha.
7. asjatult kulutama. Kõik senine töö ja vaev on (kui, nagu) maha visatud. Hulk kallist aega sai jumalamuidu maha visatud. Süda lihtsalt ei luba raha maha visata.
8. hrv maha kuulutama. *.. enne ei saanud poiss tüdruku käest mitte musi ka, kui oli kantslist maha visatud. M. Traat.

minema viskama
ära viskama (1. täh.) Vanad ja kasutud asjad visati minema.

[kellelegi midagi] nina peale viskama vt nina

nurka viskama vt nurk

[kellelegi midagi] näkku viskama vt nägu

näppu viskama vt näpp [näpu]

peale viskama

1. visates, hooga peale tõstma v. panema. Poisid, visake koorem peale! Viskas vankrile katte peale.
2. selga viskama. Kohe tulen, viskan ainult mantli peale.
3. sport palli korvi v. värava suunas viskama (korvi v. värava saavutamise eesmärgil). *Väljakul joosti, anti sööte, visati peale. H. Pukk.

poppi viskama vt poppi

põhja peale viskama vt põhi [2]

silma peale viskama vt silm [-a]

silma viskama vt silm [-a]

sisse viskama

1. kuhugi v. millessegi viskama (panema, laskma vms.). Viskas kohvri üle ukse sisse. Õnged visati sisse. Laev viskas ankru sisse.
2. puruks, katki viskama. Öösel visati aken sisse. Viskas kiviga ühe ruudu sisse.
3. kõnek kiiresti valmis kaevama. Vilunud mehed viskasid kraavi ühe õhtuga sisse.
4. (püsiühendites:) tegema. Vaat kus viskas vimka sisse! Põgenik viskas paar haaki sisse. *Ma ei uskunud, et nad Ingi saavad [sõnnikut] vedama panna. Ta viskas kindlasti mingi veruka sisse. A. Mägi.

tuulde viskama vt tuul

[kedagi] tänavale viskama vt tänav

varvast viskama vt varvas

vedru(t) välja viskama vt vedru

viit (pihku) viskama vt viis [viie]

villast viskama vt villane

välja viskama

1. visates kuskilt eemaldama. Viskas pangest vee välja. Laudast on vaja sõnnik välja visata. || minema viskama, ära viskama. Viskas vana mööbli välja ja ostis uue asemele. || välja paiskama. Koldest viskas välja suitsupahvakuid. *.. karpe tasub otsida ainult kõrgemal kalda peal, kuhu neid tõusulaine välja visanud. V. Beekman. || (äkitselt kuskilt väljailmumise kohta). *.. tuli vihma ja tuli ka sooja. Rohi nagu visati maa seest välja. A. H. Tammsaare.
2. mingist kollektiivist, asutusest vm. lahkuma sundima, kuskilt ära ajama. Poiss visati tunnist, klassist, koolist välja. Sellise mehe viskaks ma kohe uksest välja. Turvamees viskas märatseja välja. *Homme ähvardab mind majaperemees välja visata, kui ma kahe kuu üüri ära ei maksa. Juh. Liiv. | (abstraktsemalt). Viska kurvad mõtted peast välja.
3. kirjutisest, teosest välja jätma. Toimetaja viskas kirjutisest terveid lauseid välja. *Kindlasti tuleb see muusikalõik välja visata .. E. Vetemaa.
4. kõnek loovutama, välja andma. Viskas tühise asja eest hulga raha välja. Raatsid sa siis niipalju välja visata!

ära viskama

1. midagi kui kasutuskõlbmatut lõplikult kuskile viskama, minema viskama. Katkine vaas visati ära. Vanainimene ei raatsi naljalt midagi ära visata – äkki läheb veel vaja.
2. seljast viskama, maha viskama. *„Kuule, viska õige mantel ära, meil köetakse mehiselt,” ütlesin. E. Maasik.
3. (tegevuse lõpetatust rõhutades asendab teisi (ühend)verbe). a. maha käima. Mõni kilomeeter on naljaasi jalgsi ära visata. b. põhjani jooma, ära jooma. Viska pits ära, mis sa ootad! Värdi viskab napsi ära ja hammustab võileiba peale. Ta võib hoobilt kuus õlut ära visata. c. (raha kohta:) loovutama, ära andma. *Ja siis viskasid sa ikka vasika eest kuus rubla ära? E. Särgava.
4. kõnek üle viskama (3. täh.) Mul viskas see seltskond täiesti ära. Tal on poliitika täielikult ära visanud. Rahata elamine hakkas pikapeale ära viskama.

üle parda viskama vt parras

üle viskama

1. korraks üle vaatama. Viskas silma, pilgu tubadest üle.
2. kõnek esineb ärritumist, enesevalitsuse kaotamist märkivas väljendis. Sellise provokatsiooni peale viskas mul närv üle. Viimaks viskas temagi närv üle.
3. kõnek lõplikult ära tüütama v. vastumeelseks muutuma, ära viskama. Kui mul üle viskab, jalutan minema. Mõnda aega võib ju laiselda, aga siis viskab üle. Elasime kümme aastat koos, aga siis viskas ühel päeval üle.

ümber viskama

1. ümber paiskama. Torm viskas paadi ümber. *Rehepeksul oli perutav hobune peremehe koormaga ümber visanud .. M. Rebane.
2. endale ümber võtma. *Naine visanud ka räti ümber ja läinud välja. L. Tigane.