[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

virvarr ‹-i 21› ‹s›
siia-sinna sagimisest, läbisegi liikumisest v. paljude eri asjade, nähtuste vm. kooslusest tulenev kirevus, (silme ees kirjuks võttev) segadus, (millegi) segapuder. Inimeste ja sõidukite virvarr tänaval. Laev kaldus küljeli, tõusis möll ja virvarr. Kaotas sündmuste virvarris pea. Tants muutus pöörlevaks virvarriks. Poelettide sädelev virvarr. Värvide, vormide, lõhnade virvarr. Häälte, helide virvarr. Mõtted sööstavad kirju virvarrina läbi pea. Katsusin muljete virvarris korda luua. On lootusetu eristada hõime selles Aafrika rahvatõugude virvarris. Poiss ei orienteerinud valemite ja sümbolite virvarris. Unenägu oli algusest lõpuni täielik, kohati hullumeelne virvarr. *.. mööbel, kohvrid, raamatud, riided ja tütarlaps ise moodustasid toas lõbusa virvarri .. Mart Kalda. *Elu oli nüüd sõjajärgsetel aastatel otsekui segane virr-varr – oskad sa selles õiget suunda hoida. R. Vellend.