[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vint1 ‹vindi 21› ‹s›
kõnek
1. keere; keerd. Mutril olid vindid roostes. Treib võllile vindi peale. Kruvi ei võta hästi vinti. Keera polt viimase vindini välja! Pallil oli vint sees 'pall ei lennanud sirgjooneliselt'. *Näe, kuidas Rannaväravast sissevuhanud tuulel on otsekui vint peal. Tükk aega keerutab ta ühel paigal .. L. Promet. *Ja Kersti viskas [palli]. Mitte vindiga ja vastu jalgu, vaid ilusasti, otse. A. Pervik. | piltl. Ta armastab ikka vinti üle keerata 'liialdada'. Meeleolu oli viimase vindini üles kruvitud. Tundsin, et mu närvid on viim(a)se vindi peal 'katkemas'. *Elul on sada viperust ja vinti sees. A. Mägi. || kõnek (mingi keermelise detaili kohta). Viiuli vindist timmitakse keeli. Niidukil olid mõned poldid-vindid puudu. *.. võtnud taskust punnivinnaga noa, lõi ta selle vindi naksatades lahti ning hakkas seda siis otsapidi korgi sisse kruvima. E. Kippel.
2. laeva sõukruvi. Vindi labad. Laev värises vindi vibratsioonist. *Siis peksis vint uuesti vee laeva päras vahule .. A. Hint.
3. vintpüss. *Lahing oli neile, kellest nii mõnigi esimest korda vinti peos hoidis, veel ähmane mõiste. P. Kuusberg.
4. kõnek joove. Naabril oli juba hommikul väike vint peas, paras vint peal. Võttis kerge vindi sisse.
vrd vinti
vrd vintis

vint2 ‹vindi 21› ‹s›
zool tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla). Vint vilistab ja vidistab.
▷ Liitsõnad: kanaari|vint, kold|vint, mets|vint, põhja|vint, rohe|vint, suurnokk-vint.

vint3 ‹vindi 21› ‹s›
tugev tuul merel. Õhtu poole ööd algas vesikaarest kõva vint.

vint4 ‹vindi 21› ‹s›
teat. kaardimäng kahe vastastikku mängiva paari vahel, bridži eelkäija