[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vimm1 ‹-a 23› ‹s›

1. kestev pahurus, vaikne ja visa viha, vinduv vaenulikkus. Ammune, vana vimm. Isa ja poja vaheline vimm. Aja jooksul kogunenud vimm on tal ikka veel sees. Salajane vimm närib hinge, südant. Kandsid teineteise vastu, peale vimma. Kirjaniku vastu tunti vimma ta vaadete pärast. Kisub, veab, venitab teiste peale vimma. Vimm tärkas, tõstis temas pead. Ligi kaks aastakümmet oli ta naabrite vastu viha ja vimma pidanud. Valas välja endasse kuhjunud, tagasihoitud vimma. Uus vahejuhtum ei lasknud vanal vimmal lahtuda. *Kõigi nende päevade vimm hakkas temas jälle tõusma, uue jõuga keema. E. Männik.
▷ Liitsõnad: sala|vimm, vihavimm.
2. kühm, väike küür. Tõmbas vimma selga.
3. haiguse idu v. jäänus. Eile sain külma, nüüd oleks nagu haiguse vimm kehas. Palavik kadus ära, aga mingi vimm on veel sees.
▷ Liitsõnad: gripi|vimm, haigus(e)vimm.
vt vimma
vt vimmas

vimm2 ‹-a 23› ‹s›
vimb