[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

villane ‹-se 4› ‹adj›

1. villakiust tehtud v. töödeldud (kedratud, kootud, heegeldatud); sellisest riidest. Villane heie, lõng, kangas, mööbliriie. Villased kindad, sukad, sokid. Villane müts, sall, kampsun. Teismelised ei hooli villasest aluspesust. Vanaisa kandis kodukootud villaseid pükse. Villane jakk, ülikond, mantel. *Õnneks on korseti pealmine kiht villane ning soojendab hästi keha. K. Kender. | ‹substantiivselt›. Meditsiiniasutuste personal ei kanna villast. Heegeldas villasest pitsi.
▷ Liitsõnad: läbi|villane, pool|villane, täisvillane; kodu|villane, linna|villane, maa|villane, poevillane.
2. kohevalt, rohkelt karvane. Pehme villane karupoeg. Mehel olid villased käsivarred nagu ahvil. *.. riisutud lehtede alt ukerdasid sinililled, kaelad veel kanged ja villased. S. Ekbaum. | (taimenimetustes). Villane lodjapuu, katkujuur.
3. piltl kommetelt, käitumiselt tahumatu, rohmakas; algeline, saamatu. Villane maapoiss võib olla tublim inimene kui lakutud linnavurle. Kosis villase talutüdruku. Su nali jäi pisut villaseks, see ei aja kedagi naerma. *Kurat võtku sind kogu su lolli pea ja villaste kätega .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kodu|villane, maavillane.

villast vedama ~ venitama
laisklema, looderdama, logelema. Lapsest saati harjunud villast vedama. *.. venelane veab küll villast, aga lepib vähema palgaga. T. Braks. *.. kes kord hakanud linnas villast venitama, sest ei taha enam õiget töömeest saada. A. Mälk.

villast viskama

1. valetama, luiskama. Kõik jäid uskuma, ehkki olin villast visanud. Kas viskad villast või on sul tõsi taga? *Ka lugejat pisut ninapidi vedada või villast visata käib elegantsiga kokku. O. Raun.
2. naljatama, nalja viskama. Ats viskas villast, nii et kogu seltskond naeris. *Hanna vaatas mehele otsa – küllap ajab nalja, viskab villast. O. Jõgi (tlk).