[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vili ‹vilja 31› ‹s›

1. bot õistaime osa, mis tekib õiest ja sisaldab seemneid; (üldkeeles ka:) aedvilja söödav osa. Toores, küps vili. Söödav, mittesöödav, mürgine vili. Üheseemneline vili on näiteks pähkel, tõru või seemnis, paljuseemneline – kaun või kupar. Kõrsheinte vilja nimetatakse teriseks. Paljudel niidutaimedel valmivad viljad juuli teises pooles. Sõime toominga mõrkjaid vilju. Pakuti eksootilisi, lõunamaiseid vilju: avokaadosid, hurmaasid, mangosid. Inimene tarvitab vilju toiduks, söödaks, ravimiseks jm. otstarbeks. Puudel ja põõsastel rohetasid esimesed viljad. Kasvuhoones valmivad viljad kiiremini kui avamaal. Armastas tomateid, kurke ja muid mahlakaid vilju. Kõrvitsa vili on ebamari. Noor aed hakkas vilja kandma 'saaki andma'. Õunapuualune punetas mahavarisenud viljadest. Viljadest koormatud ploomipuud. Puud tuntakse tema viljast. *Kuivemates kohtades on pohlad, sinikad ja mustikad endale eluõigust nõutanud ja kannavad joovastavas külluses vilja. L. Meri.
▷ Liitsõnad: ava|vili, eba|vili, jagu|vili, kaun|vili, kogu|vili, kuiv|vili, kukkur|vili, lagu|vili, liit|vili, luu|vili, osa|vili, paisk|vili, paljas|vili, puu|vili, rüüs|vili, sulg|vili, tiib|vili, tsitrusvili; juur|vili, kaun|vili, keedu|vili, köögi|vili, mugul|vili, puuvili.
2. teravili. Kõrge, madal, tihe vili. Vilja külvama, maha tegema. Viljad kasvasid tänavu vägevad. Vesine maa kannab vähe vilja. Põllul kollendab küps, tugeva kõrrega vili. Lehmad olid viljas 'viljapõllul' käinud. Kombain sõitis vilja koristama. Vanasti lõigati vilja sirbiga, seoti vihku, vihud pandi rõukudesse. Kui vili niidetud, algas rehepeks. Sõja ajal jäi, varises vili põllule. Kott masindatud vilja. Salved on täis kuldset vilja. Sõitis veskile vilja jahvatama. Puhtast viljast leib. Vihmaga saab vilja, põuaga põhku.
▷ Liitsõnad: eel|vili, järel|vili, kõrsvili; suvi|vili, tali|vili, tõuvili; kümnise|vili, leiva|vili, magasi|vili, maksu|vili, mati|vili, normi|vili, rappe|vili, riigi|vili, saia|vili, seemne|vili, sordi|vili, sööda|vili, tarbe|vili, toidu|vili, tolli|vili, uudse|vili, õllevili; jumalavili.
3. loode; laps. Neiu hävitas oma ihu vilja 'tegi aborti'. *.. [noorik] tahab Augustile sünnitada troonipärija, kui mees tema senise vilja oma isaliku hoole alla võtab. A. Valton. *Mida peenem sugupuu, seda viletsamad viljad .. J. Seilenthal (tlk).
▷ Liitsõnad: ihu|vili, suguvili.
4. piltl (mingi sihipärase tegevuse abil) saavutatu, (mingi protsessi) tulemus. Iga teadussaavutus on pingsa mõtlemise, otsingute ja katsete vili. Kuldmedal oli sportlase sihikindla treeningu vili. Õpetaja töö vilja näeb kõige selgemini algklassides. Ta ise ei saanudki oma tegude, pingutuste, püüete vilja maitsta. Selgitustöö oli vilja kandnud. Rahval puudus võimalus kasutada täiel määral oma võidu vilja. Keel on inimkonna pikaaegse arengu vili. Laps sündis naise mitmeaastase ootuse viljana. Roheliste aktiivsus looduse kaitsmisel kannab rikkalikku vilja. Teose tegelasi võib pidada kirjaniku elava fantaasia viljaks. *Nagu vägivald ise toores on, nii võib ka vili, mida ta külvab, ainult toorus olla. E. Vilde. *Lõpuks saab ta [= põllumees] oma vaeva viljana lapikese kasinat kivist karjamaad juurde. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: mõtte|vili, patu|vili, töö|vili, vaimuvili.

keelatud vili
miski ahvatlev, kuid keelatud v. sobimatu. Arvas, et ükski tüdruk ei abiellu neitsina, keelatud vilja maitsmata. Ehkki jää oli veel nõrk, kippusid kalamehed juba järvele keelatud vilja maitsma. Keelatud vili on ikka magus, ütleb rahvasuu.

[millegi] vilja lõikama
tehtu tulemusi tunda saama. Noored tahavad kiiresti oma pingutuste, vaeva vilja lõigata. Lõika nüüd ise oma kasvatuse vilja!