[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viker|kaar
spektrivärvustes kaar, mis tekib hrl. päikesevalguse murdumisel ja peegeldumisel veepiiskades. Taevas on, taevasse ilmus vikerkaar. Üle taeva, järve kohal kummub vikerkaar. Kaugel metsa taga seisab, kaardub vikerkaar. Pärast vihma nähti vikerkaart. Kahekordne vikerkaar. Taevas paistis korraga mitu vikerkaart. Kose kohal veetolmus sillerdab, väreleb vikerkaar. Veekübemete pilvedes tekkisid ja kadusid väikesed vikerkaared. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa. || piltl (mingi kireva koosluse kohta). Muusikas mängles terve tundeseisundite vikerkaar. *Minn tõstis [riidekirstu] kaane üles ja laternavalgus tõi silmade ette värvide vikerkaare. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: kuu|vikerkaar, topeltvikerkaar.