[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aam ‹-i 21› ‹s›

1. suur vaat. Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga. Laskis aamist õlut.
▷ Liitsõnad: piiritus|aam, vee|aam, veini|aam, viina-|aam, õlleaam.
2. endisaegne vedelike, eriti veini ja viina mõõtühik, 140–160 liitrit. Riia, Tallinna aam.

aanis|pits
kõnek naps (segatud) viina. Võtame, teeme, viskame mõned aanispitsid. *Kõrtsimees .. ulatas pudeleid, kallas kortleid ja valmistas aanispitse .. K. A. Hindrey.

asunik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. isik, kes on asunud rajama v. rajanud majapidamise seni ülesharimata maal; ümberasuja, väljarännanu. Eesti asunikud Krimmis, Kaukaasias, Siberis. Ameerika, Austraalia esimesed valged asunikud.
2. (Teise maailmasõja eelses Eestis:) talu rajaja maareformiga saadud maal. Jaotatud mõisamaadel hakkasid asunikud kodusid rajama.
3. hrv elanik, asukas. *.. kus vanglauksed tõepoolest avanesid ja lasksid välja oma asunikud .. A. H. Tammsaare.
4. van kõnek veerandliitrine pudel viina. Ostis, tõi asuniku viina. Võtab taskust asuniku, paneb asuniku lauale.

haljas ‹halja 19› ‹adj›

1. noore rohu värvi roheline, taimeroheline. Haljas rohi, oras, mätas, oks. Haljas aas, küngas, org. Mets oli kevadiselt haljas. Maa, muru läheb päev-päevalt haljamaks. Loomad olid halja rohukamara mullale tallanud. Noored haljad kased. Vili põllul on alles haljas 'valmimata, mitteküps'. *Järsku lõpeb rukis – ees on pehme haljas linaväli kui roheline järv. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: hali|haljas, igi|haljas, kevad|haljas, suve|haljas, vihmahaljas.
2. (hõbedaselt) läikiv, hiilgav (metalli v. metalleseme kohta). Haljas hõbe, teras. Haljas vikat, adratera. Haljas mõõk, oda, tääk. Haljas plekk kiiskas päikese käes. Haljaste nööpidega mundrikuub. Käiasin noa haljaks. Haljaks hõõrutud vasknõud. Üks metallmüntidest oli teistest uuem ja haljam. *Vana põrand naksus tantsijate all ja haljaks kulunud naelapead läikisid vastu valgust. M. Traat. | piltl. *Siis oli mul veel hääl ergem ning hammas haljam, nii mõnigi konkurent peaks seda hästi mäletama. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: hõbe|haljas, terashaljas.
3. kõnek selge, klaar (vee v. muude värvuseta vedelike, eriti viina kohta). Haljas allikavesi, viin, märjuke. Haljas mahl nirises klaasi. Kulistas alla klaasitäie haljast valget. Veeretas haljast pudelit käes. *Kuid ämbris polnud enam supp, vaid haljas, tulisoolane ookeanivesi. H. Sergo. || ‹substantiivselt› valge viin, puskar. Pudel, toop haljast. *Terve laudkond vaatas parajasti pealt, kuidas Oolup kümnetoobisest plaskust vana haljast kruusi vulksutas .. R. Sirge.
4. piltl noor, elukogemusteta, roheline. Sa oled veel liiga noor ja haljas, et elu mõista. Siin oli nii vanu kui haljast noorust. *Välk oli veel haljas nooruk; ammuks see oli, kui tuli põllutöökoolist. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: verihaljas.

hundijala|vesi
(viina, puskari kohta). *Ja va hundijalavett leiab siin kolhoosis iga nurga tagant. H. Kiik.

hundi|tuline ‹s›
kõnek viin; naps viina. *Viskame kurku ühe hunditulise! E. Tennov.

hunt2 ‹hundi 21› ‹s›
van veerand toopi, kortel viina. *Tuli [kõrtsi] mõni möödamineja, viskas oma poole hunti või rüüpas klaasi õlut.. F. Tuglas.

kange ‹1› ‹adj›

1. paindumatu, puine, jäik (nii et liikumine v. liigutamine on takistatud). Jalad on käimisest, külmast üsna kanged. Pärast sellist teekonda oled jalust kange. Ristluud, kondid on raskest tööst kanged. Kael jäi vahtimisest kangeks. Liikmed on luuvalust kanged. Vanamehe sõrmed on rehapulkadena kanged. Jalad, käed tõmbusid jääkülmas vees kangeks. Vaadake, et ta kangeks ei külmu! Ei saa kummarduda, selg on kange. Tõusti ja sirutati istumisest kanget keha. Mehe liigutused olid kohmakad ja kanged. Ohvitser astus tikksirgelt kangel sammul. Surnukeha oli külm ja kange. Räägib kange keelega, nagu oleks ta purjus. Tärgeldusest kange särgikrae. Märjad riided tõmbusid pakases kangeks. | piltl. Kohkus, ehmus kangeks. Jäi hirmust kangeks. || (võõrapärase ja vigase keelepruugi kohta). Parun rääkis kanget eesti keelt. *„Kus on see mees, see Piiri Tönnu?” hüüdis ta pisut kanges maakeeles .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: külma|kange, pulkkange.
2. (keha)jõult tugev, jõuline, kõva. Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem. Mitme vastase vastu ei saa, ole nii kange mees kui tahes. Kelle sõnn on kõige kangem? Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. *Ülesoo meeste kangete käsivarte mõjul edeneb töö jõudsasti. O. Luts. | piltl. Males oled sa minust kangem. Võõra tahe oli tema omast kangem. Kangem pool (kindlama, otsustavama sõnaga abielupoole, hrl. mehe, harvemini naise kohta). Kangem sugu (meeste kohta). *„Ei Tõnu mind mata,” hooples noorik, „olen tast eluvaimu poolest kangem ..” H. Raudsepp. || mehine, kartmatu; vägev, võimas. Suured teod nõuavad kangeid mehi. Ta oli nii kange mees, et ei kartnud vanakuraditki. Väike, aga kange rahvas. *.. oder kasvas õige kange, mäel pani mahagi. Aga mis tast sai! F. Tuglas.
3. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kõva. Kange töömees, kõnemees. Kange ujuja. Kange kala- ja jahimees. Kange pillimees ja tantsulõvi. Poiss on kange pidudel käija. Ta on kange tööd murdma. Saarlased on kanged meremehed. Mart on valla kangemaid traktoriste. Laine on kange tüdruk: õppeedukuselt klassis esimene. || ‹sageli ma-infinitiiviga› oma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Kange viinavõtja, joodik, kakleja, löömamees. Kange lõuapoolik, mokamees. Kange teisi õpetama, käsutama. Kange mees lubama, lubadusi andma. Ta on kange tagaselja ähvardama, kõigiga vaidlema, tüli norima. Poisid olnud kanged vallatust tegema. Vello olnud kange igasuguste tempude peale. Hobune oli kange üle aia hüppama. Põrsad on kanged sööma. Ohakad on kanged juuri ajama.
4. kõva, väga tugev, suur; äge. Kange peavalu, palavik. Jalga lõi kange valu. Hirmus kange köha, nohu. Kange nälg, janu, söögiisu, väsimus, igavus. Kange tüli, sõnavahetus, vaidlus. Hakkas kange hirm. Ta on kanget jonni täis. Kiristas kanges vihas hambaid. Kange kuraas sees. Kõik asusid kange õhinaga tööle. Mul on kange kiire. Läks lahti kange askeldamine. Kange pingutus võttis nõrgaks. Kange soov, tahtmine edasi õppida. Tal on kange isu välja minna. Kange kiusatus. Mehel käivad kanged viinaneelud. Vennal kange valu naist võtta. *Haigus oli kord juba sees ja muudkui läks aga kangemaks. A. Jakobson. *.. käes on poiss tal esimest aastat ja arm alles kange. V. Lattik. || (kiire liikumise kohta). Tormab kange hooga, ajuga, valuga. Poiss tuli kange jooksuga. Tuhises kange kiiruga edasi. Hobune on kangest sõidust higine. *Siin väinas oli veevool kange ja vesi viis jää varakult välja. A. Kalmus. || (ilmastikuga ühenduses). Väljas on kange külm, pakane, tuisk. Heinaajal oli kange palavus. Puhub kange tuul. Külm läks üha kangemaks. Kange sajuga ei läinud keegi majast välja. *.. oli veel ometi talv, päris kange talv. A. Taar. || vali (hääle, heli kohta). Kange kisa. Vee mühin läks järjest kangemaks. Veski kange mürin. Ukse taga algas kange kloppimine. Kõrvus on kange kohin. || kõnek tuline, innukas. Ta on uue korra kange pooldaja. Mees oli kange katoliiklane. Kingsepp olnud kange punane.
5. tugeva mõjuga, tugevatoimeline (hrl. mingi aine kohta). Kange kohv, tee, äädikas, sinep. Kange tubakas. Kanged rohud, mürgid. Kange hape. Need paberossid on minu jaoks liiga kanged. Tegi lihale kange soolvee. Kange väetiselahus kahjustab taimi. Dieettoidus ei kasutata kangeid vürtse. Klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla. || suure alkoholisisaldusega. Kange õlu, viin, puskar. Kange naps. Kanged alkohoolsed joogid. Joodi õlut ja kangematki kraami. | ‹elliptiliselt› kõnek (viina vm. vägevama alkohoolse joogi kohta). Võeti, visati klaasike kangemat. Külalistele otsiti välja pudel kangemat. Peale õlle oli meestel ka üht-teist kangemat kaasas. || (terava, tugeva lõhna v. maitse kohta). Köök oli kanget kärsahaisu täis. Haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka. Mehel käis suust välja kange õllelehk. *.. märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. O. Luts. || (prillide kohta). Prillid olid liiga kanged ja võtsid silmad valutama. || piltl vägev, võimas. Saunalaval oli kange leil. Käis välja oma kõige kangemad trumbid. Seekord ütles seda juba kraad kangemal kujul. Vandus kõige kangemate sõnadega, kõige kangemat kurja.
▷ Liitsõnad: kibe|kange, mürk|kange, tulikange.
6. mittejäreleandev, visa, vastupidav; kangekaelne, jonnakas. Kange iseloomuga, südamega inimene. Ta on kange ja oma õigust täis. Kanged ja protsessijad vanamehed mõlemad. Oli juba lapsena kange ja isemeelne. Suureline ja kange pealegi! Ära ole nii kange: targem annab järele! Kange nagu sikk. *Nad olid algul kanged olnud ja tühjaks jätnud selle paberi, mis raad neile kongis ette pani .. G. Helbemäe.
7. range, vali, karm. Ta tuli alles kange käsu peale. Tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile. *.. siin oli oma vali kord, omad ülemad ja alamad ja ääretu kange distsipliin. R. Roht.

klõgama ‹37›
hrv (viina) jooma. *Nojah, tahtsin talle siis ka näidata, et olen mees, ja klõgasin klaasi klaasi järel uhkesti tühjaks – just kui kalja .. E. Vilde.

klõmakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek
1. (tubli) lonks, suutäis, klahv (näit. viina). Mihkel võttis, pani pudelist hea, tubli klõmaka. Andis meestele igaühele klõmaka viina.
2. tugev hoop, klõmm. *.. vinnas poisile niisuguse klõmaka kuklasse, et see kui püssikuul uksest välja lendas. E. Bornhöhe.

klähv ‹-i 21› ‹s›
kõnek klahv, klõmakas, suutäis (hrl. viina). Võta, viska, pane üks klähv hinge alla! *.. kallab Kustale klähvi, Soojale pakub ka, kuid see ei joo. R. Roht.

kruvi|keeraja ‹1› ‹s›

1. tööriist puidu- ja metallikruvide kinni- ja lahtikeeramiseks, kruvits. Kruvid keerati kruvikeerajaga kinni, lahti.
2. kõnek viina ja apelsinimahla kokteil

kärakas ‹-ka, -kat 2›
kõnek
I. ‹s›
1. (vali) pauk, (tugev) plahvatus, kõmakas. Käib kõrvulukustav, maailmatu, vali kärakas. Metsast kostab kolm kõva kärakat. *..vene tankid said mitu kärakat pihta. H. Susi.
▷ Liitsõnad: ilm|kärakas, maailmakärakas.
2. viin v. mingi muu kangem alkohol; tubli naps, klahv alkoholi. Kärakas valget viina, rummi, konjakit. See oli krõbe kärakas. Oleme küllalt koos kärakat pannud, visanud 'viina võtnud'. Selle peale võeti üks kärakas, tehti, joodi kõvad kärakad. Väike kärakas ei teeks paha. Külmaga kulus kärakas päris ära. Mehed olid käraka peale maiad. Söögi alla pakuti kärakat. *Peremees, valage ruttu kaks kärakat, aga kaks õige suurt. O. Luts.
3. löök, hoop, võmm. *..virutab poisile hea käraka vastu vahtimist. R. Roht.
4. (suur) kamakas, käntsakas. *..päts leiba või sekike kartuleid või tubli kärakas pekki kaasas.. O. Jõgi (tlk).
II. ‹adj› hrv käratsev, kärarikas, lärmakas; õiendaja. *Tromba, kui vaadanud klaasipõhja, on pisut kärakas. Aga südamest ta on kuldne poiss. H. Raudsepp.

liiter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
vedelike ja puistainete mahumõõt, 1 dm³ (tähis l). Liiter piima, õlut, tangu. 20 liitrit pohli. Napp, kõva, kuhjaga liiter herneid. Riidevärv sulatatakse pooles liitris vees. Suhkrust ja liitrist mahlast keedetud siirup. Kas müüd marju liitriga või kiloga? Kui palju jõhvikate liitrist küsitakse? || kõnek liitrine pudel viina. Naabrimees tõi liitri liikudeks kaasa. *Riia tegi tallimehele pool liitrit .. J. Peegel. || liitrine mõõtenõu. Plekist liitrid ja toobid.
▷ Liitsõnad: deka|liiter, detsi|liiter, hekto|liiter, milliliiter; piima|liiter, viina|liiter, õlleliiter.

pass1 ‹-i 21› ‹s›
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pauk ‹paugu 21› ‹s›

1. vali lühike ja terav müra. a. lask; kõmakas, paugatus, kärgatus. Tugev, vali, terav pauk. Käivad, kostavad, kõlavad, kajavad paugud. Bensiinivaat plahvatas kumeda pauguga. Üsna lähedal kõmatas pauk. Tegi uuest püssist esimese paugu. Päästik naksatas, aga pauku ei tulnudki. Hobune ehmus paugust. Pauk oli nii kõva, et lõi kõrvad lukku. Mõnikord võib pauk tulla ka luuavarrest 'juhtuda midagi täiesti ootamatut, ettearvamatut'. *„Seisa!” hüütakse otse selja taga. Siis pauk, veel pauk.. M. Metsanurk. b. kõnek laeng v. padrun; (väljalastud) kuul. Põder sai kaks pauku pihta. Andis paugu pardiparve sekka. Ega iga pauk märki lähe. *Ta oli laadimisvarda mõlemasse [püssi]rauda lasknud ja näinud, et teises rauas .. pauk veel sees. M. Raud. c. seina- v. tornikella löök; üksik kellalöök. Raekoja kell lõi ühe paugu, kaksteist pauku. Käokella paugud kuulutasid südaööd. *Kell lõi endiselt üksikuid, harvu pauke.. R. Sirge. d. mürts(atus), raks(atus), prahvatus, plaks vm. järsk müra; tugev löök millegi pihta. Virutas ukse valju pauguga kinni. Pikne põrutas paugu paugu järele. Täna saame pauguga vihma 'äikesevihma'. Pani rusikaga hea paugu vastu ust. Tüdruk annab vaibale klopitsaga veel paar pauku.
▷ Liitsõnad: au|pauk, hoiatus|pauk, häire|pauk, kogu|pauk, stardi|pauk, söepauk; kahuri|pauk, püssipauk.
2. piltl midagi ootamatut, rabavat; lops, prohmakas, põnts. Niisugust pauku ei osanud kuidagi oodata. Sõda andis, pani ta tervisele (suure) paugu. Temale panid ta parimad sõbrad paugu. Sellest paugust ta vaevalt toibub. Pauk tuleb paugu otsa, üks pauk tuleb teise peale! No see on alles pauk! Säh, vaat sulle pauk(u), pulmi ei tulevatki! *„Teile saab Auguste armastusest küll.” Selle paugu peale ei leidnud Henning vastust. E. Bornhöhe.
3. kõnek kärakas, klahv (viina), tropid. No viska üks pauk!
▷ Liitsõnad: trahvipauk.

poolik ‹-u 2›

1. ‹adj› pooleks tehtud v. läinud; poole peal olev, poolest saadik täis. Poolik telliskivi. Ta tõi lauale pooliku leivapätsi. Poolik võileib, sigaret. Poolik tass teed. Poolik veepang. See pudel on poolik.
2. ‹adj› mittetäielik; ebapiisav; mittetäisväärtuslik. Pooliku personaliga töötav restoran. Ta heitis kirjale pooliku pilgu. Poolikud nõudmised, poolik lahendus. Poolik tõde. Eeskirjade poolik täitmine. Mu rõõm jäi poolikuks. Tunneks ta selle vastu poolikutki huvi. Pooliku haridusega insener. Olen elanud poolikut elu. *Sain aru, et otorinolarüngoloog ilma suurkirurgilise oskuseta sellel piiralal oleks poolik eriarst. J. Ennulo. || lõpetamata, pooleli olev. Poolik maal. Poolikuks jäänud kiri. Te jätsite lause poolikuks. Maja on alles poolik.
3. ‹s› ‹hrl. liitsõna järelosana› pool. *Sinu hoolikalt peidetud rinnad / on kui mahlase klaasõuna poolikud.. H. Visnapuu.
▷ Liitsõnad: saia|poolik, võileiva|poolik, õunapoolik; hommiku|poolik, õhtupoolik.
4. ‹s› kõnek pooleliitrine pudel alkohoolset jooki, hrl. viina. Teeme ühe pooliku. Uus poolik toodi lauale. Nad on terve pooliku konjakit ära joonud. Anna toruparandajale poolik. Ta läks poodi pooliku järele.
5. ‹s› van poole tündri suurune tünn v. vaat. *„Mis need siin...?” lööb ta vee äärde kantud korvid ja poolikud jalaga laiali. B. Alver.

president ‹-dendi 21› ‹s›

1. valitav riigipea enamikus vabariikliku valitsemisvormiga riikides. Eesti Vabariigi president. Ameerika Ühendriikide president. Presidendi eriabi, nõuandjad.
▷ Liitsõnad: ase|president, ekspresident.
2. ühingu, organisatsiooni vms. valitav juhataja, esimees. Eesti Teaduste Akadeemia president. Fennougristide kongressi, olümpiakomitee, jalgpalliliidu president. Selts vahetas presidenti. Ühing valis uue presidendi.
▷ Liitsõnad: au|president, viitsepresident.
3. aj presidentkonna valitseja, kelle nimetas kuningas
4. van kõnek kolmveerandliitrine pudel viina. Keset lauda uhkeldas president.

puntrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
väike viina- v. õlleankur; lähker v. lass; punts, punsu. Nurgas seisab tilluke puntrik. *.. oli ka paras mõõt malvaasiat gildiköögi sahvris puntrikus varuks... J. Kross.

põrguline ‹-se 5›

1. ‹s› (väike) kurat, tont v. paharet põrgu asukana. *Nüüd olnud vanatont rahul ja iga põrguline saanud tubli töö eest käraka viina. H. Sergo. | (võrdlustes, ka koos värvikust lisava täiendiga). Peremees oli julm nagu põrguline. Vannub ja karjub kui põrguline. Koer haukus kui põrguline. Tee tolmas nagu põrguline. Naine on tal päris, püsti põrguline. *Tuul kui põrguline pühib üle saare, / väänab pikki puid ja piinab kadakaid. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: vanapõrguline.
2. ‹s› leebe kirumis-, siunamissõna, kasut. negatiivse, harvemini positiivse emotsiooni väljendamiseks: kurask, kurivaim, kurinahk, pagan; sunnik, sinder, mait. a. (hrl. pahandavalt, taunivalt kellegi, harvemini millegi kohta). Kuhu te, põrgulised, tormate! Poiss, põrguline, pea kinni! Ei tea, kus see vanamehe põrguline jälle hulgub! Jäta, põrguline, oma virin! Nüüd lööb, põrguline, kassi maha! Kus ta põrguline jõudis end juba täis võtta! Valetab sul suud-silmad täis, usu siis veel põrgulist! Ütle põrgulist – tahab mulle pankroti kaela ajada! Sain paar päeva naisest, sellest põrgulisest, rahu. Kes see põrguline kolistab seal? Lehmad, põrgulised, kippusid kiini jooksma! Sääsed, põrgulised, teevad liiga. Süda, põrguline, kipub streikima. Nooremast peast sai seda põrgulist 'viina' rohkem pruugitud. Sa põrguline, maa sügavalt külmunud. *„Ha-ha-haa!” naerab Tõnisson. „Pagana Toots – ta on ikke niisamasugune põrguline kui kooliski!..” O. Luts. b. (hellitlevalt lapse v. väikese looma kohta). Oled mul üks väike põrguline! *Nii armsaks, põrguline, muutus, / käis kannul, koonuga mind puutus. K. Kangur.
3. ‹adj› hrv põrgulik. *Tänase põrgulise ilmaga ei hakka siin muidugi keegi neid võrke puhtaks rapsima. J. Tuulik.

riigi|vanem

1. aj riigipea v. tema ülesandeid täitnud kõrgeim riigiametnik Eestis 1920–1937. Riigivanem Konstantin Päts.
2. van kõnek kolmveerandliitrine pudel viina. *.. Villem võttis kärbsemustasest õlivärviga halliks võõbatud kapist riigivanema välja. J. Kross.

rind ‹rinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s›

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3. ‹hrl. pl.› hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

sada ‹saja, sada e. sadat, sajasse 25›

1. ‹num› põhiarv 100. Loe sajani! Kümme korda kümme on sada. Sada viisteist. Sada tuhat. || hulgalt, koguselt 100. Sada krooni, kilogrammi. Kohal oli umbes sada inimest. Vanaisal jäi sajast aastast puudu ainult mõni kuu. Mehed tegid, tellisid sada grammi (hrl. valge viina, konjaki kohta). Kummalegi sada 'sada grammi' konjakit ja must kohv! Ligemale saja sammu kaugusel. Tulekahjus hävis sadu hektareid noort metsa. Huvilisi oli sadu. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla 'hakkas väga kiire'. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Leheküljel sada.
▷ Liitsõnad: kaheksa|sada, kaks|sada, kolm|sada, kuus|sada, neli|sada, seitse|sada, viis|sada, üheksa|sada, ükssada; kolmveerand|sada, mitu|sada, mõni|sada, paar|sada, pool|sada, poolteist|sada, täis|sada, veerandsada.
2. ‹num› märgib ebamääraselt üldse rohkust. Mul on täna ees sada pakilist asja. Me oleme Mikuga juba sada vigurit ära teinud, aga miski ei aita. Kas pole ma sulle sada korda öelnud, et.. Ma olen seda asja sadat kanti 'väga mitmest küljest' kaalunud. Unistustes tundus kõik sada korda 'palju kordi' ilusam. Selle kohta võib tuua sadu näiteid. Mul oli kogu aeg sada 'suur kiirus' peal. *.. ja igast künkast tuli usse sadade kaupa lagedale. F. R. Kreutzwald.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb mõnes substantiivis)
▷ Liitsõnad: aasta|sada, mustsada.

setvertnoi ‹14› ‹s›
van veerandpangene pudel; veerandpangene pudel viina. *Oadu tõuseb, läheb kööki ja tuleb tagasi setvertnoiga, mille põhjas loksub liitri jagu sogasevõitu puskarit. H. Kiik.

sorokovka ‹6› ‹s›
van veerandtoobine pudel viina. *.. surub poisile pihku ühe pooletoobise. „Aga kuidas..?” jääb Slavini mokk ripakile. „Ma ju andsin raha ainult sorokovka jaoks.” O. Luts. *Et veerand toopi oli üks neljakümnendik pangest, siis nimetati seda vene keele järgi sorokovkaks. H. Rebane.

soru2 ‹11› ‹s›
sorokovka (vm. pudel viina). Mehel on üks soru kapis peidus. Ostis soru metsatööle kaasa. Klapiti soru. Mine too kaupmehelt soru viina. Võttis pool soru hinge alla. *Algul andis [jumal] soru viina, pärast terve pooliku. E. Naaber.

sosku ‹6› ‹s›
kõnek
1. lutipudel. Titt joob soskust piima. *Rinnapiima see plika keele peale ei saanud, talle torgati sosku suhu ja kõik. V. Saar.
2. viina- (vm. napsi) pudel. Põrutas poodi sosku ja sakummi järele. Pea on haige, ei saa soskuta läbi. Nurga taga kummutati soskut. *Suruti mullegi sosku pihku: teeb luud-liikmed pehmeks, võtab vere kihisema... K. Saaber.

särakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. tubli hoop, sirakas, nähvakas. Tõmbab hobusele ühe tubli säraka. Süüdlasele anti vitsaga paar särakat turjale, mööda selga, vastu tagumikku. Rikkis pesumasinast võib saada särakat 'elektrilööki'. Heledale särakale 'välgulöögile' järgnes kõuekärgatus.
2. kõnek sahmakas. Sai säraka vett kaela.
3. kõnek klõmakas (viina), klähv, topka. *.. viskab ühe topsi ära. Terviseks! Ning ka vana Mai saab ühe säraka.. R. Roht.

tinutama ‹37›

1. tinaga jootma. Töötuppa toodi tinutada katkisi kohvikanne, kastruleid, ämbreid. Meister tinutab katlal augu kinni. Kaabliotsad tinutatakse kokku. Pinnisime mis pinnisime, aga suu jäi tal kinni nagu tinutatud. Laps ei saa õigel ajal magama ja siis hommikul on silmad kinni kui tinutatud. || piltl (kinni) külmetama. Külm oli loigud tahedaks tinutanud. Talv tinutab sood ja rabad. Pakane tinutas lahe kinni.
2. piltl kuhugi, millegi külge kõvasti kinnitama (ka võrdlustes). Hirm tinutas poisi paigale. Jalad olid nagu maa külge tinutatud. Ega sa oma perekonna külge tinutatud ole. Ta on televiisori ette otsekui tinutatud. *Kuid grenader tinutas silmad korvi külge Truutu käsivarrel. Teadagi: lootis sealt toitu leida. L. Promet.
3. kõnek tinaga katma, tinatama. Tinutatud plekkämber, vasknõu. Õnged on üle tinutatud.
4. kõnek (kõvasti) viina võtma, purjutama. Hakkas sõpradega tinutama. Roolis olles ei tinuta ta kunagi. *Eile oli ju avansipäev. Tinutasid ja mängisid kaarte. M. Traat.
5. kõnek tulistama. Tinutasid auto sõelapõhjaks. Küll me alles tinutasime, nii et vaenlane andis jalgadele tuld!
6. kõnek (löömise kohta:) virutama, äigama. Tinutas norijale südametäiega ühe tohlaka.

topka|raha
kõnek raha (topka) viina ostmiseks. Noris kõrtsis teistelt topkaraha. *Ja siis – kuidas jääb selle soruga? Otsi topkaraha, Senta vilgub järele. A. Mälk.

tropp2 ‹tropi 21› ‹s›
kõnek naps viina vm. kangemat alkoholi. Mehed tegid, võtsid kokkusaamise puhul paar troppi, mõne tropi. Valas endale pudelist paraja tropi. Nad tegid, viskasid, võtsid restoranis kõvad tropid. Külmarohuks tehti väikesed tropid. Läks viinavõtmiseks: esimeste troppide järel tulid järgmised. Kustal olid juba tropid hinge all.

tuli|jook
kõnek (viina, alkoholi kohta). *.. tõotasid kõige raskemate tõotustega, et parem põlegu nende keel ära, kui maitsevad veel ainsagi sõõmu seda tulijooki. E. Männik.

vaba|riik
riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v. need moodustab parlament. Parlamentaarne, presidentaalne vabariik. Föderatiivne vabariik. Autonoomne vabariik. Eesti Vabariik. Austria Vabariik. Vabariigi president, valitsus. || kõnek (Eesti kohta käivalt). Vabariigi meistrivõistlused korvpallis. Sellest on kasu meie vabariigile. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta).
▷ Liitsõnad: liidu|vabariik, liit|vabariik, linn|vabariik, rahvusvabariik; kodu|vabariik, naaber|vabariik, vennasvabariik; banaani|vabariik, kartulivabariik.

valge ‹1›

1. ‹adj› lume, piima vms. värvi; hele. Valge värv, värvus. Valge kasetoht, kriit, paber. Lumi oli silmipimestavalt valge. Puudel oli valge härmatis. Aknad, lagi on värvitud valgeks. Valgeks lubjatud ahi. Suhkur on valge. Valge savi, räniliiv. Valge riie, riietus. Seljas oli valge ülikond, mantel, kittel. Pruut oli valges kleidis ja looris. Käes valged kindad, jalas valged kingad. Naiste valged pearätid, pitstanud. Valge kraega tume kleit. Osa pesu oli valge, osa kirju. Laual on valge lina. Valge lipp (allaandmise, relvarahu märgiks, ka motovõistlustel stardi märguandeks). Valge lõng, niit. Valge tikand 'valge lõngaga valgele riidele tikitud kaunistus'. Lammaste vill on valge ja pehme. Valges nahkköites raamat. Valged ja mustad malendid. Valge hobune, kass, kana, luik. Kaskede valged tüved. Valged ülased, roosid. Valgete täppidega punane kärbseseen. Valge habemega jõuluvana. Poisil on heledad, peaaegu valged juuksed. Aastatega on vanaisa pea 'juuksed' muutunud üleni valgeks. Naisel on valge klaar nägu. Taevas uitavad suviselt valged pilved. Merel on kõrged valged lained. Kihutavate hobuste küljed olid valges vahus. Keereldes tõusis õhku valge suitsusammas. Jõe kohal on paks valge udu. Ta kahvatas, ta huuled muutusid veretult valgeks. Sa oled ju näost päris valge (näit. kohkumisest). Valge leib 'nisuleib'. Valge kohv 'kohv piima v. koorega'. Valge viin 'tavaline värvusetu maitsestamata viin'. Valge vein 'hele lahja viinamarjavein'. Valge liha 'valkjas liha, näit. linnu- v. vasikaliha'. Valge vorst 'vereta tanguvorst'. Valge pipar 'piprapuu kooritud marjadest saadud maitseaine'. Valge vares zool albinootiline vares. Valge pimedus 'polaaraladel (eriti Antarktikas) optiline atmosfäärinähtus, mille puhul ei ole võimalik eristada ümbrusest mitte midagi'. Valge kääbus astr oma evolutsiooni lõppjärgus olev tuumaenergiata, aeglaselt jahtuv suure tihedusega kääbustäht. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta, valge pilet. Valge leht 'töövõimetusleht haige põetamiseks'. Valge süsi piltl hüdroenergia. Valge kuld piltl puuvill. Valge maagia 'keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks'. | piltl. *Oma kangelaste kujutamisel tunneb muinasjutt ainult musta ja valget värvi. Pooltoone ei kasutata. Ü. Tedre. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Valge mänd, nulg, mooruspuu. Hall ehk valge lepp. Valge sõstar, peakapsas, klaar(õun). Valge ristik, mesikas, kastehein, lupiin. Valge liilia, nartsiss. Valge karikakar, vesiroos, hanemalts, kukehari, tolmpea, nokkhein, iminõges, pusurohi. Valge riisikas, helvell, kobarheinik, kärbseseen. Valge laiarinnaline kalkun (kalkunitõug). Valge leghorn, plimutrok (kanatõud). Suur valge siga (seatõug). || heleda nahavärvusega (rassi tunnusena). Valge rass. Lõunameresaarte valge elanikkond. Ameerika esimesed valged asunikud. Aafrikas uudistati valgeid inimesi. Punanahad tapsid mitu valget meest. || (hrl. maapinna kohta:) lumega kaetud, lumine. Hakkas lund sadama: maa on juba valge. Valge vaip 'lumevaip' katab maad. Liugles suuskadel üle valge lagendiku. Tänavu tulevad valged jõulud. *Tal oli tunne, et valge torm [= tuisk] matab inimeste tallatud teed, majad .. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: alabaster|valge, hõbe|valge, hõbejas|valge, härma|valge, kajak|valge, koor|valge, kriit|valge, kulu|valge, lamba|valge, liilia|valge, lina|valge, lubi|valge, luik|valge, lõuend|valge, marmor|valge, paber|valge, piim|valge, piimjas|valge, portselan|valge, pärgament|valge, pärl|valge, suhkur|valge, tohik|valge, toht|valge, udu|valge, vaha|valge, vahtvalge; ere|valge, erk|valge, hall|valge, hallikas|valge, hele|valge, hõõguv|valge, ime|valge, kahkjas|valge, kahvatu|valge, kiiskav|valge, kollakas|valge, kreem|valge, kreemikas|valge, läikiv|valge, matt|valge, must|valge, määrdunud|valge, pimestav|valge, pleek|valge, puhas|valge, punakas|valge, rohekas|valge, roosa|valge, roosakas|valge, sinakas|valge, sinkjas|valge, särav|valge, tuhm|valge, õrnvalge; puna|valge, sinivalge.
2. ‹adj› (küllaldaselt) valgust omav; valgustatud. a. (üldiselt). Valged kevadpäevad, suveööd. Õhtu oli veel küllalt valge, polnud vaja tuld süüdata. Ööd olid kuupaistest valged. Oli ilus valge hommik. Sompus ilm hakkas valgemaks minema. Tõusis hommikul vara, kui juba hakkas natuke valgeks minema. Kui ärkasin, oli väljas juba täiesti, jumala valge. Novembris on juba päevas valget aega väga vähe. b. (ruumide v. muu konkreetse koha kohta). Suure akna tõttu on see tuba valgem kui teised. Ruumis oli väga valge, sest päike paistis sisse. Teises toas on valgem. Saal tehti vaheajaks valgeks 'selles süüdati tuled'. Vajutas lülitile ja tuba lõi valgeks. Tuba, korter oli valge: kõik tuled põlesid. Mõned vastasmaja aknad olid südaöölgi veel valged. Koputamise peale lõi üks aken valgeks. Tuledest valge tänav, tee. Muretse endale valgem 'tugevamini valgustav' lamp! Koitis: metsaalune oli peaaegu valge. Välk lõi ümbruse pimestavalt valgeks.
▷ Liitsõnad: kuu|valge, lume|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge; varavalge.
3. ‹adj› kõnek valgete poolele kuuluv v. sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee. Valged ohvitserid, valge kindral. Valge terror.
4. ‹s› see, mis v. kes on valge (1. täh.). a. valge värv v. värvus. Lagi värviti valgega. Kleidiriide mustris on punast ja valget. Valgega 'valge lõngaga' tikitud pluus. Valge on tuntud kui puhtuse sümbol. b. valge riietus. Pruut oli üleni valges. Kes on see daam valges? Tütarlaps riietus valgesse. c. valge loom (eriti hobune). Rakendas vana valge vankri ette. Valge saani ees tegi head sõitu. *Teised kaks [muna] on nõrga koorega – vigase valge omad. M. Traat. d. heleda nahavärvusega inimene (rassina). Lõuna-Aafrika valged. Sadamakail tunglesid valged ja mustad. Suhted valgete ja indiaanlaste vahel olid pidevalt halvad. Kaevandustes on värvilise palk väiksem sama tööd tegeva valge omast. e. valge viin. Vabariigi valge (Eestis toodetud valge viina kohta). Võttis paar pitsi Viru valget. Vana valge ikka meeste jook. Pudel, klaas, sada grammi valget. Kas soovid konjakit või valget? Valas teeklaasi valget täis. f. valge malend, ka nendega mängiv maletaja. Selle partii mängis ta valgetega. Valge jäi ajahätta. Katkestusseisus on valgel enamettur. g. silmavalge. *Körberi silmad suurenesid, valged sähvatasid. E. Särgava. h. munavalge. Koksis munad katki – kollane ühte, valge teise tassi. i. van (hõberaha kohta). *.. palju see aega võtab, et sa tohtrihärra laeva kajutisse viid ja sääl talle paar „valget” pihku pistad. O. Kallas.
▷ Liitsõnad: näpu|valge, riigivalge; plii|valge, tina|valge, titaan|valge, tsinkvalge.
5. ‹s› (päeva)valgus. Suur valge väljas. Oli juba suur valge, kui teele mindi. Ärkasin hommikul suure valgega. Tõusti hommikul esimese valgega. Lahkus hommikul valge hakul kodunt. Magas hommikuse valgeni välja. Suvel töötati maal valgest valgeni 'kogu päevavalguse aja'. Praegu enam hästi ei näe, jätkan homme valgega, valges. Laagrisse tuleb jääda valges. Ema alustas laudatalitusi vara enne valget. Kustuta tuli ära, ma ei jää valges magama. Tule siia valgesse, valge kätte! Rada oli kuupaiste valgel hästi nähtav. Tubaseid töid tehti petrooleumilambi, elektritule, küünalde valgel. Vaatas pudelit, riidetükki vastu valget. *Kukelaulu ajal rakendati hobused ja valge varul jõuti metsa. J. Mändmets. *Ju näeb, kust kurust ta ennast valgele [= nähtavale] veab. R. Kõvamees. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas – Ants ei taha! *Kus mul kah peigmees! .. Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: ao|valge, eha|valge, hommiku|valge, koi|valge, koidu|valge, päevavalge; kuu|valge, küünla|valge, lambi|valge, laterna|valge, päikese|valge, tule|valge, tähevalge.
6. ‹s› kõnek parempoolsete, kodanlike vaadetega isik, ka valgekaarti kuulunud isik; ant. punane. Punaste ja valgete vaheline sõda. Valgete väeosad, jõugud. Võttis kodusõjast, Eesti Vabadussõjast osa valgete poolel. Langes punakaartlasena lõunarindel valgete vastu võideldes. *Valged püüdsid punaseid vene üliõpilasi Tähtvere mäe seltsimajast ... L. Kibuvits.

veerandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›

1. veerandiline tükk, veerand millestki. Lisa muna supisse veerandikena. Saiast on alles vaid kuivanud veerandik. Taevavõlvile nihkus vana kuu veerandik. Umbes veerandik aiamaast jäigi läbi kaevamata.
▷ Liitsõnad: lamba|veerandik, saia|veerandik, vasikaveerandik.
2. endisaegne mahumõõt, 1/4 tündrit. Veerandik silku. Ostis pool veerandikku herneid. *Tökatit, ostke tökatit .. Kuus kopikat kvarta, viisteist veerandik! O. Samma (tlk). || sellise mahutavusega puittünn. Lahtisest veerandikust tõusis heeringalehka.
3. kõnek veerandliitrine pudel viina, asunik. Tõmbas taskust veerandiku. Anna õige veerandiku viina raha.

viin ‹-a 23› ‹s›
peam. teraviljast v. kartulist saadav kange alkohoolne jook, veega lahjendatud piiritus; üldse kange alkohol. Valge, haljas viin. Pudel, pits viina. Kortel, toop viina. Klõmakas, kärakas, suutäis viina. Maitsestatud, punane viin. Naistele toodi magusat viina. Viina ajama, põletama. Kartulid aeti viinaks. Segab, lahjendab piirituse viinaks. Valas viina klaasidesse. Kõrtsis oli mõnus juttu vestes viina rüübata. Mehed jõid viina. Toidu alla, külmarohuks võeti viina. Eile sai kõvasti viina võetud. Mängiti kaarte ja visati viina. Joodik haises viina järele. See mees ei võta viina suu sissegi 'ei joo üldse (viina)'. Viina peale maias 'napsitada armastav, viinamaias'. Tal on nina, suu viltu viina poole 'ta armastab napsitada'. Uputas oma mure viinasse, viina sisse 'jõi mure peletamiseks (viina)'. Viin peletas mured eemale. Ta pea, süda ei kannata viina. Naised ja viin, need ta põhja viisidki. Poeg läks tal viina nahka, sattus viina küüsi. Viin hakkab, tõuseb pähe. Viin võttis aru peast. Vähese viina viga (vastusena kurtmisele vaevuste üle pärast alkoholi pruukimist). Kaubitseb salaja viinaga. Ostis kaks (pudelit) viina. Meestel olid viinad 'viinapudelid' kaasas. Lähme teeme väiksed viinad! 'napsid'. Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. *.. sõitis talle kosja nagu kord ja kohus: viinadega, kelladega, isamehe ja kõigega. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kartuli|viin, marja|viin, palmi|viin, ploomi|viin, riisi|viin, õunaviin; kadaka|viin, kadakamarja|viin, köömne|viin, pihlaka|viin, pipraviin; armulaua|viin, kiriku|viin, kompressi|viin, kosja|viin, kroonu|viin, naiste|viin, pulma|viin, riigi|viin, sala|viin, takso|viin, terviseviin; kleep|viin, kodu|viin, laua|viin, liht|viin, peenviin.

viina|hullus
viina liigtarvitamisest tingitud hullus, joomahullus. Mees oli viinahulluses.

viina|isu
tahtmine viina juua. Viinaisu tuli peale.

viina|joodik
viina liigtarvitaja

viina|katk
piltl viina liigtarvitamine, joodiklus. Viinakatku küüsi langema. *.. viinakatk laastab me talud ja hävitab rahva elujõu ... M. Traat.

viina|kauplus
(viina jm. alkohoolsete jookide müügiks)

viina|klaas
klaas viina joomiseks; klaas viinaga. Pani viinaklaasid lauale. Mehed istuvad viinaklaasi taga. Jõi viinaklaasi tühjaks. Tegi viinaklaasile põhja peale. Uputas oma mure viinaklaasi 'jõi mure peletamiseks (viina)'. *Üks kütja viskas kiiresti viinaklaasil põhja püsti .. H. Sergo.

viina|kortel
kortel viina joomiseks; kortel viinaga. Mehed istusid kõrtsitoas, viinakortlid ees. Kummutas viinakortli tühjaks. Kõrtsmik muudkui täitis viinakortleid.

viina|kurat
piltl viina jooma ahvatlev vastupandamatu vägi. Viinakurat on mehest võitu saanud. Tal on viinakurat veres. Külas võimutseb viinakurat. Viinakuradi võrku, küüsi sattuma.

viina|kõrvane
viina peale võetav suupiste. Viinakõrvaseks võeti hapukurki.

viina|köök
aj töökoda viina valmistamiseks. Mõisa viinaköök. Viinaköögid asendusid piiritusvabrikutega.

viina|lett
(viina jm. alkoholi müügiks). Külamehed tõuklesid viinaleti ääres.

viina|maias
viina peale maias, viinahimuline. Viinamaias mees. Peremees paistis olevat viinamaias. *Huugas torupill .., jõrisesid mehed ja kiljusid viinamaiad vanatüdrukud .. J. Peegel.

viina|nõrk

1. viinast nõrk. Vaarub oma viinanõrkadel jalgadel.
2. viina vastu nõrk. Viinanõrk inimene, mees.

viina|piiritus
teraviljast, kartulist vms. saadav piiritus, millest valmistatakse viina