[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adresseerima ‹42›
(posti)saadetist, telegrammi vms. (aadressi järgi) kellelegi, kuhugi suunama; saadetisele aadressi kirjutama. Kellele see kiri on adresseeritud? Sisseastumisavaldused tuleb adresseerida vastuvõtukomisjonile. Adresseeritud ning margistatud kiri. Adresseeri kiri nõudmiseni Tallinna Peapostkontorisse. || piltl kellelegi midagi suunama, määrama. Need sõnad, etteheited olid adresseeritud minule. Pole päris selge, missugusele lugejaskonnale see teos on adresseeritud. Kitsale ringkonnale adresseeritud luule. Viimane lause oli adresseeritud pojale.

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

ahterpiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer ahtri viimane, veekindla vaheseinaga eraldatud siseruum

akt ‹-i 21› ‹s›

1. toiming, tegu. Sõjaline, poliitiline akt. Terroristlik akt. Naaberriigi suhtes vaenulik akt. Tahteline, impulsiivne, vaistlik akt. Jõhkra omavoli akt. *Õigust öelda, kojusaatmise aktil endal polnudki enam olulist tähtsust .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: agressiooni|akt, diversiooni|akt, kättemaksu|akt, omavoli|akt, provokatsiooni|akt, sabotaaži|akt, sugu|akt, terrori|akt, vaenu|akt, vägivallaakt.
2. jur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; õigusakt; toiming juriidilise tagajärje saavutamiseks. Juriidiline, seadusandlik akt. Riigivõimuorgani akt. Vara üleandmise akt. Kontrollkomisjoni aktis oli märgitud mitu olulist puudujääki. Õnnetusjuhtumi kohta koostati, tehti akt. Kes aktile alla kirjutavad? Aktiga mahakantud inventar.
▷ Liitsõnad: administratiiv|akt, ekspertiisi|akt, haldus|akt, inventeerimis|akt, kapitulatsiooni|akt, kinke|akt, normatiiv|akt, perekonnaseisu|akt, revideerimis|akt, süüdistus|akt, tööõnnetus|akt, vastuvõtu|akt, üleandmisakt.
3. toimik, kaust, kuhu on koondatud kõik teatud asjasse puutuvad dokumendid
4. kunst alasti inimkeha kujutis. Viiralti aktid. Akti on viljelnud paljud kunstnikud. Akti joonistama, maalima.
▷ Liitsõnad: mees|akt, naisakt.
5. van kirj vaatus. *.. komöödia viimane akt võis alata. J. Kärner.

ala ‹7› ‹s›

1. mingi osa maast, maa-ala; piirkond, territoorium. Soine, metsane, tühi, lage, mägine ala. Üleujutatavad jõeäärsed alad. Jõudsime steppide ja poolkõrbete aladele. Ekspeditsioon samojeedide aladele. Sõjategevus haaras üha laialdasemaid alasid. Vallutatud, okupeeritud, sõdadest laastatud alad. Põhjasõja ajal liideti Eesti ala Venemaaga. Orduväed tungisid piiskopi aladele. || mingi pind v. pinnaosa. Põletik, ekseem võib esineda kitsas piirkonnas või haarata suuremaid alasid.
▷ Liitsõnad: asumis|ala, asustus|ala, delta|ala, džungli|ala, esinemis|ala, haljas|ala, ida|ala, jahi|ala, kaitse|ala, karistus|ala, karsti|ala, kasvu|ala, katmik|ala, keelu|ala, kõrbe|ala, kõrgrõhu|ala, külvi|ala, leviku|ala, liiva|ala, loo|ala, looduskaitse|ala, lähte|ala, maa-|ala, madalrõhu|ala, mandri|ala, metsa|ala, murde|ala, mäestiku|ala, naaber|ala, nõmme|ala, pesitsus|ala, piiri|ala, pind|ala, polaar|ala, puhke|ala, raba|ala, ranna|ala, ranniku|ala, ruum|ala, siirde|ala, soo|ala, stepi|ala, suudme|ala, troopika|ala, tugi|ala, tundra|ala, valg|ala, vee|ala, õue|ala, ääre|ala, üleminekuala.
2. ainevaldkond; mõiste- v. käsitluspiirkond; tegevus- v. harrastussfäär, huviring jms. Ajalugu on ainus ala, mis teda huvitab. Põllutöö, tarbekunsti eri alad. Olgu rahvatants või laulukoor, ta lööb igal alal kaasa. Edusammud põllumajanduse alal. Uusi raamatuid looduskaitse alalt. Tal on teadmisi paljudelt aladelt. Ta on hea muusik ning armastab oma ala. Tunneb oma ala, on oma ala meister. See pole minu õige ala. Ta on mitu korda töökohta ja ala vahetanud. || spordiala. Viie-, kümnevõistluse alad. Kui palju alasid olümpiamängude kavas kokku on? Murdmaasuusatamise aladest jääb suusamaraton viimaseks. Teise võistluspäeva viimane ala.
▷ Liitsõnad: aiandus|ala, aine|ala, ameti|ala, ehitus|ala, elatus|ala, elu|ala, eri|ala, finants|ala, haldus|ala, humanitaar|ala, huvi|ala, kirjandus|ala, kunsti|ala, kutse|ala, kõrval|ala, lemmik|ala, majandus|ala, muusika|ala, pea|ala, poliit|ala, põhi|ala, põllumajandus|ala, päris|ala, rakendus|ala, reaal|ala, teadus|ala, tegevus|ala, tootmis|ala, töö|ala, tööstus|ala, uurimis|ala, varustus|ala, õppe|ala, äriala; ava|ala, kergejõustiku|ala, olümpia|ala, talispordi|ala, võistlusala.

all
I. ‹postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.›
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6. ‹koos verbidega mõtlema, mõistma› (kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II. ‹adv› allpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

ankru|mees
viimane mees, viimane võistleja teatevõistlustel. Teatejooksu, -suusatamise, -ujumise ankrumees.

arg|püks
hlv arg inimene (vm. olend), pelgur. Viimane, vilets argpüks. Teda peeti argpüksiks. Jänes, argpüks, lidus kaugel ees.

buss ‹-i 21› ‹s›
inimeste veoks ehitatud paljuistmeline sõiduk, autobuss. Suured, uued, mugavad bussid. Millal esimene, viimane, järgmine buss väljub, saabub? Buss sõidab ette, peatub, seisab. Tulen hommikuse, õhtuse, kella kahese bussiga. Sõida viienda (liini) bussiga Kelluka peatusse. Astusime, sisenesime bussi. Väljusin bussist, astusin bussist maha. Jäime bussist maha. Buss jäi hiljaks. Buss oli täis, pooltühi. Kas sõidame bussiga või rongiga? Bussijaamas sagis bussilt tulijaid ja bussile minejaid.
▷ Liitsõnad: ekspress|buss, kaugliini|buss, kiir|buss, liini|buss, linnaliini|buss, lisa|buss, lõõts|buss, maaliini|buss, turismibuss.

dateerima ‹42›

1. daatumiga varustama, kuupäevastama. Dateeritud, dateerimata kiri. Viimane kiri on dateeritud 5. oktoobriga. *Alle esimene trükivärvi näinud värsikatsetus „Lumehelbed” .. on dateeritud 16. septembril 1911. R. Parve.
2. millegi toimumise aega, ajalist kuuluvust v. vanust määratlema. Täpselt, ligikaudselt, valesti dateeritud leid. Mõningaid uskumusi on raske dateerida. Kiviriistad, mis dateeriti kolmandasse aastatuhandesse e. m. a.

edev ‹-a 2› ‹adj›

1. tähelepanu v. imetlust äratada püüdev. a. edvistav, kenitlev, koketeeriv; sellisele isikule omane. Mees oli veidi, üsna, hirmus edev. Plika on edev nagu harakas. Mõned edevamad tüdrukud turtsatasid. Külas peeti teda edevaks. Edev naer, kiljumine. Edev eneseimetlus. Armastab edevaid riideid, ehteid. *Viimane [= metsaisand] oli edev isik, kellel enese mehelikust ilust ja meeldivusest suur arvamine. E. Vilde. b. millegagi uhkeldav. Ta on edev oma ilule. Laste võimetele edevad vanemad. *Ja lõppeks on ta [= Aristoteles] oma tarkusele pisut edev, kaldudes tõekspidamiste esitamisel nendega vahel uhkeldama. L. Anvelt.
2. läbematu, ettetikkuv, kerglane, alp. Edeva keelega võib palju pahandust teha. Ära Kaiele räägi, tal on edev suu. Ega ma edev ole, et lähen seda edasi rääkima. Milli oli naeruga edev, edev naerma.

edus ‹-a 2› ‹adj›
murd jõudus, edenev. *.. viimane nädal paistis nagu edusam – iga päev sai plaan täidetud .. V. Juhkum.

eel|hüpe
sport hoojooksu viimane samm, mis lõpeb (kahel jalal) maandumisega hoolauale

eel|viimane
viimasele vahetult eelnev. Aasta eelviimane päev. Eelviimane mees rivis.

eesel ‹-sli, -slit 2› ‹s›

1. hobusest väiksem hrl. hall pikakõrvaline veo- ja kandeloom (Equus asinus). Istus eesli selga. Eesli vali kisa. Koormakandja eesel. Kangekaelne nagu eesel.
▷ Liitsõnad: ema|eesel, hobu|eesel, isa|eesel, kodu|eesel, koorma|eesel, metseesel.
2. piltl (rumala, taipamatu, põikpäise inimese kohta, ka sõimu- ja kirumissõnana). Oh sa eeslite eesel! Olin viimane eesel, et sind uskusin! Ja meie, vanad eeslid, ei taibanud! *Eesel! Kes teeb siin nalja? H. Raudsepp.
3. eeslimäng. Poisid mängisid eeslit.

eha|kuma
läänetaeva loojakujärgne (punakas) kuma, eha. Taevaserval kustus viimane ehakuma. Ehakumas helendav aken.

ehk
I. ‹adv› osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II. ‹konj›
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

elu|järk
periood elust. Varasem, hilisem, viimane elujärk. Lapsepõlv on kõige kaunim elujärk. Astun uude elujärku – abiellun.

elu|säde
piltl nõrk elumärk, elu tunnus; eluvaim. Viimane elusäde oli kustunud. Arvasime, et ta enam ei elagi, kuid poisil oli ikka veel elusäde sees.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

esma|sündinu
esimesena sündinu. *Oli ta ju seitsmeliikmelise õdede-vendade perekonna esmasündinu .. O. Tooming. *Nad olid kasuvennad, Matu esmasündinu ja ainus poeg, Atu oma vanemate viimane võsu. J. Lintrop.

etapp ‹etapi 21› ‹s›

1. ajavahemik, (aja)järk, aste teat. liikumise, protsessi v. sündmuse arenemises, arenemisjärk. Ettevalmistav etapp. Pealetungioperatsiooni etapp. Inimajaloo tähtsamad etapid. Juurdluse esimene etapp. Viimane etapp toodete töötlemisel on nende värvimine. Meistrivõistlused korraldatakse kolmes etapis.
▷ Liitsõnad: alg|etapp, arenemis|etapp, vaheetapp.
2. hrl sport osa distantsist. 20 km pikkune etapp. Kokku on võistlustrassi pikkus umbes 14 km, mis on jagatud 12 etapiks.
3. aj peatuskoht sõjaväe liikumisel (puhkamiseks, toitlustamiseks, ravimiseks)

exclusive [eksklusiive]
(viimane) välja arvatud, mitte kaasa arvatud

finaal ‹-i 21› ‹s›

1. lõpp(osa), lõpetus. Laulupeo finaal. Noorte suvepäevade meeldejääv finaal.
2. muus mitmeosalise helitöö viimane osa; muusikalise lavateose (v. selle vaatuse) kulmineeriv lõpposa. Sümfoonia, sonaadi finaal. Opereti „Nahkhiir” I vaatuse finaal. G. Ernesaksa „Tormide ranna” võimas finaal.
3. sport sportlaste v. võistkondade lõppvõistlus võitja selgitamiseks. 5000 m jooksu finaal. Finaali jõudma, pääsema. Finaalis kohtuvad Ungari ja Poola meeskonnad.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|finaal, pool|finaal, veerandfinaal.
4. mingi konkursi lõppvoor. Kolmekümne kuuest konkursil osalenud pianistist pääses finaali üheksa.

halisema ‹37›
nuttes v. haledalt kaebama, kurtma, hädaldama; soiguma. Halisedes paluma. Nutab ja haliseb. Haliseb ja kaebab oma häda. Oskab ainult jõuetult haliseda. Ära halise iga tühja-tähja pärast! Halises oma raske elu üle. „Oi, oi, oi!” halises ta padja sisse. Halisev hääl. *„Märt sureb viimati ära – ma kardan!” halises Enn läbi nutu. M. Metsanurk. *.. poiss haliseb nüüd maas ja isa valab piiritust talle haavadesse .. A. H. Tammsaare. || (kaebliku häälitsemise, kaeblike loodushäälte kohta). Halisev lind, tuul. *Peni halises pikalt .. N. Baturin. *Veel viimane rida neid kalme, / veel halises viimane lepp .. M. Under.

hani ‹hane 12› ‹s›

1. paksu tiheda sulestikuga suur pikakaelaline (vee)lind, esineb mets- ja koduhanena (Anser). Hanede ränne. Kostis hanede kaagatamist. Jahimees laskis kaks hane. Hanesid karjatama. Rumal nagu hani. Emdeni, hiina, holmogori, tuluusi hani. Suur hall hani. Kohalik valge hani. Praetud hani lisanditega.
▷ Liitsõnad: hall|hani, juht|hani, kodu|hani, lauk|hani, mardi|hani, mets|hani, raba|hani, rasvahani.
2. hlv rumal, lihtsameelne inimene, eeskätt naine. Keda sa haneks pead? Otsi hanesid mujalt! Ta oleks viimane hani, kui sind usuks. *„Siin on elanud keegi kunstihaige hani,” mõtles ta.. A. Kaal.

heite|voor [-u]
sport (näit. ketta-, vasaraheites). Esimene, teine, viimane heitevoor.

hilbakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
hlv
1. räbalates, hilpudes inimene. *Vihas andsid nad käsu tahmane hilbakas [= Tuhka-Triinu] kuninga toast välja visata.. F. R. Kreutzwald.
2. kergemeelne inimene (hrl. naise kohta), lipakas. Viimane hilbakas. *Ma [= Saima] ei taha olla niisama võtta ja jätta. Ma pole hilbakas. V. Ilus.

hilp|harakas

1. (kerges rõivastuses v. hilpudes, ka räbalates inimese kohta; hrl. võrdlustes võrdlusalusena). Lapsed jooksid paljajalu ringi nagu hilpharakad. Ära käi ringi nagu hilpharakas, pane endale midagi soojemat selga. Katkises kasukas ja vanades poolsaabastes nägi ta välja kui hilpharakas.
2. hlv vaene, tühine, tähelepanu mittevääriv inimene (ka sõimusõnana). Sina viimane hilpharakas! Plikaohtu hilpharakas. Pole tal raha ega vara, on üks puupaljas hilpharakas. Seda tööd juba igale hilpharakale ei anta. *"..Viieteistaastane hilpharakas alles, aga juba käiakse kosjas!” põlastas moor. A. Jakobson. *Mõni jääb hallide juusteni arulagedaks hilpharakaks, käib ringi, kõlin taga. A. Beekman.

hingestama ‹37›

1. millelegi hinge, elutegevust omistama. Loodusrahvaste uskumustes hingestatakse esemeid. *Loodus on [A. Haava lüürikas] hingestatud, luuletaja kannab inimlikke tundeid üle loodusnähtustele.. H. Puhvel.
2. hingeliseks, tundeküllaseks v. elava(ma)ks, erksa(ma)ks muutma. Kontserdi viimane pala hingestas kogu saali. Mahe naeratus hingestab naise nägu. *Seda tõsidust hingestas suur soojus ja väärikus, südamlik osavõtt kõigest sellest, mis sünnib tema ümber. E. Männik. | hingestatud tundeküllane, tundeid väljendav, elamuslik. Hingestatud muusika, meloodia. Neiu hingestatud naeratus, ilme, silmad. Baleriini hingestatud tants.

hoiatus ‹-e 5› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› hoiatamine; hoiatav märkus v. asjaolu. Ema, õpetaja hoiatus. Viimane, tõsine hoiatus. Teda karistati teistele hoiatuseks. Võtke kuulda minu hoiatust. Tänan sõbraliku hoiatuse eest. Ta ei hoolinud, ei teinud väljagi kaaslaste hoiatustest. *Võis olla umbes kesköö.., kui iiling laevale ühegi hoiatuseta peale langes. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: tormihoiatus.
2. üks karistuse liike. a. jur üks kergemaid administratiivkaristusi. Politseinik tegi hoiatuse vales kohas teeületamise eest. b. sport mõnel spordialal võistlusmääruste rikkumisel tehtav suuline manitsus karistusliigina. Sai hoiatuse ebapuhta poksi eest.

hoone ‹18› ‹s›

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

hulgus ‹-e 4›

1. ‹s› hrl hlv hulkur. Kodutu, peavarjuta, räbaldunud, närudes hulgus. Elab nagu hulgus, kus õhtu, seal öömaja. Ta rändas mööda maad ringi nagu viimane hulgus. *Ehkki rebaste seas leidub hulguseid, ei ole nad eriti suured rändurid. F. Jüssi. *„Sina hulgus! Sina kaabakas! Välja siit!” karjus nüüd Max.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ilma|hulgus, linna|hulgus, mere|hulgus, metsa|hulgus, ööhulgus.
2. ‹adj› kõnek hulkuva eluviisiga. *Vaata õige ennast: takjaid täis nagu hulgus koer! O. Samma (tlk). *Hulgus inimene ta oli, kui ehitusbrigaadiga siiamaale sattus.. O. Tooming.

hunt1 ‹hundi 21› ‹s›

1. Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra-, stepi- ja metsavööndi suur kollakashall koerasarnane kiskja (Canis lupus). Hall hunt. Pimedusest kostis huntide ulgumist. Hunt murdis lamba. Huntidele korraldati ajujaht. Ega hunt enne jäta, kui viimane tall viidud. Näljane nagu hunt. Elab üksinda nagu hunt. Ei karda hunti ega tonti 'ei karda kedagi'. Teeb nii, et hundid söönud ja lambad terved 'teeb nii, et kellelegi poleks liiga tehtud'. Ega hunt hunti murra. Ega hunt ulgumist unusta. Kui oled huntide hulgas, siis pead nendega ühes ulguma. Sööda hunti, hunt vaatab ikka metsa poole. Kui hundist räägid, hunt aia taga. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Hundil hundi isu. Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi. || kõnek hundikoer. Keti otsas haugub tige hunt. *See Kääriku Oskari koer, tead, too suur hunt, tikkus jälle kallale nagu metsaline. A. Tigane. || piltl (inimese kohta). Rahvas kutsus lossiisandat Toolse hundiks. Ta on vana kogenud hunt, kes nii kergesti vahele ei jää. *Artellivanemaga pole kerge võistelda. Visa hunt. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ema|hunt, isa|hunt, metsa|hunt, preeriahunt; merehunt.
2. peenestus-, purustus-, kohestusmasin (ketrusvabrikus vm.). Villad, vanad dokumendid lasti hundist läbi.
▷ Liitsõnad: kaltsu|hunt, lina|hunt, lõnga|hunt, paberihunt; liha|hunt, turbahunt.
3. kõnek kõrge laiavõraline jämedaoksaline puu, mis oma ümbruses kasvavaid puid lämmatab. *Mõnigi laiavõraline ja jäserik, tarbepuuks vähesobiv nn. hunt väärib eksponeerimist.. J. Eilart.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes looma-, kala- v. putukanimetuses
▷ Liitsõnad: kukkur|hunt, punahunt; merihunt; kärbse|hunt, mesilas(e)|hunt, röövikuhunt.

häda|vares
inimene, kelle käes kõik äpardub. Hädavaresest maailmaparandaja. Oled igavene, viimane, suur, sündinud hädavares. Kaua ta ikka hädavaresena teiste kulul elab.

hüpe ‹hüppe 18› ‹s›

1. ühe õhulennuna toimuv keha ümberpaigutumine pärast lahtirebimist mingist tugipunktist. Kiire, hoogne hüpe. Pikk, lühike, kõrge, madal hüpe. Hüpe üles, paremale, vasakule. Hüpe õhku, vette. Hüpe üle aia, üle kraavi. Hüpe aknast välja, katuselt alla. Ühe hüppega oli ta voodist väljas. Kass valmistub hüppeks. Haavikuemand tegi veel paar hüpet. Delfiinide hüpped. *Vanker hõljus ja tegi kohati järske hüppeid. M. Metsanurk. | sport. Esimene, teine, kolmas hüpe (näit. kaugushüppes). Hüpe harki. Hoota hüpe. Hüpe kätele. Hüpe kätelt jalgadele. Hüpe õnnestub, nurjub. Eriti hästi esineti hüpetes. Langevarjusportlasel, suusahüppajal, vettehüppajal õnnestus kõige paremini viimane hüpe. Hüppe pikkus oli 7 m. | piltl. *Paatsalust liigume Virtsu poole, et teha hüpe Saaremaale.. A. Mäemets.
▷ Liitsõnad: alla|hüpe, kõrvale|hüpe, lahti|hüpe, üleshüpe; langevarju|hüpe, suusa|hüpe, vettehüpe; kaugus|hüpe, kolmik|hüpe, kõrgus|hüpe, teivashüpe; hark|hüpe, hoolaua|hüpe, jalatõste|hüpe, kägar|hüpe, käär|hüpe, külg|hüpe, maha|hüpe, nurk|hüpe, peale|hüpe, proovi|hüpe, pöörd|hüpe, ratas|hüpe, samm|hüpe, siru|hüpe, sisejala|hüpe, stardi|hüpe, toeng|hüpe, torni|hüpe, upp|hüpe, võistlus|hüpe, välisjalahüpe.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõnek (ajutise omavolilise lahkumise v. puudumise kohta, näit. koolist, sõjaväeosast). Hüppes käima. Mõned läbematud läksid hüppesse. Jõudsin hüppest õnnelikult tagasi. Sõdur tabati hüppelt. *..jefreitor Viies pole arvatavasti mitte kadunud, vaid hüppes. Külas. P. Kuusberg.
3. piltl suur ja järsk üleminek ühest olukorrast teise. Tohutu hüpe edasi, paremuse poole. Hüpe ühest äärmusest teise. Hüpe uude ajajärku. Meloodia hüpe do-lt la-le. Graafik tegi järsu hüppe üles. Põllutöölisest teadlaseks – see on alles hüpe.

idioot ‹-oodi 21› ‹s›

1. van med raskeima astme nõrgamõistuslik, kelle vaimne tase ei tõuse kõrgemale mõneaastase lapse omast
2. (tihti kirumissõnana:) ülimal määral rumal, totter, taipamatu inimene. Oh ma igavene idioot! Nii võib teha ainult viimane idioot! Oled idiootide idioot, et ennast pehmeks rääkida lasksid.

iga ‹part iga e. igat 11 ‹ainult ainsuses›› ‹pron›
hrl. omadussõnaliselt esinev määratlev asesõna
1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Tööstustoodang riigi iga elaniku kohta. Pudel iga kahe mehe peale. Igas peres on omad kombed. Eestlasi leidub igas ilmakaares. Iga sõrme jaoks tüdruk. Iga juuksekarva otsas tilk. Iga asi olgu omal kohal. Iga triip on ise värvi. Iga punkt ja koma pidi paigas olema. Iga kord enne magama heitmist. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Käin seal iga(l) hommik(ul), laupäev(al), aasta(l). Iga päev sajab. Iga öösi, igal öö(se)l kell kaks. Kord igas kvartalis. Ta võib iga hetk, minut, silmapilk tulla. Iga natukese aja tagant, järel, pärast. Puumaju jääb iga aastaga vähemaks. Iga sammuga jõudis ta eesmärgile lähemale. Iga jalatäis maad. Iga paarisaja meetri järel. Iga kilomeeter alla kolme minuti. Kaalusime asja igat kanti, iga kandi pealt. Igal pool 'kõikjal' on lumi sulanud. Teda jätkub igale poole 'kõikjale'. Lapsi otsiti igalt poolt 'kõikjalt'. Iga kolmas (üliõpilane), igal viiendal aastal. Igal parajal juhul tuletati seda talle meelde. Iga niisugune mõte oli talle võõras. Iga viimane (kui) sõna kostis meieni. Iga väiksem (kui) raskus oli väljakannatamatu. Koer jälgis iga mu liigutust. Kes jõuaks igat su soovi täita! Võpatas iga krabina peale. Igale niisugusele ei tasu tähelepanu pöörata. Iga jalg teeb ise jälgi. Igal oinal on oma mihklipäev.
2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. Igat masti sulisid. Igat värvi ja mõõtu padjad. Iga ilmaga olid mehed väljas. Topsi on kasutatud igaks otstarbeks. Nõustus igal tingimusel. Igas suhtes kõva mees, kasulik ettepanek. Igas mõttes ilmetu kuju. Igal kombel, viisil, moel püüdsin tülitajast vabaneda. Proovisin igat moodi, küll kuuma veega, küll bensiiniga, aga plekk välja ei tulnud. Ta on meister iga asja peale. Iga tühja asja pärast ei maksa veel meelt heita. Iga vastupanu oli mõttetu. Arno oli iga lootuse Teele peale kaotanud. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
3. ‹substantiivselt› igaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas. *..[jõuluvana] annab üle kolm pakki. Seal on igas paar villaseid sokke, tükk seepi ja paar raamatut. R. Sirge.

ihnus|koi ‹hrl s›
ihne inimene. Igavene ihnuskoi ja kopikakoguja. Ära ole sihuke ihnuskoi, pane pudel lauale! Säärane ihnuskoi ei laena sulle sentigi. *Korjad naela maast ära, paned taskusse nagu viimane ihnuskoi. H. Kiik.

ihu|hirm
ihunuhtlus, vitsahirm, keretäis. *Õhtul viidi mind talli juurde ja esimene ning viimane kord elus anti mulle vitsahirmu. A. Kitzberg.

inclusive [inklusiive]
viimane kaasa arvatud

instants ‹-i 21› ‹s›
aste üksteisele alluvate asutuste v. organite süsteemis; asjaomane asutus. Madalamad, kõrgemad instantsid. Esimese instantsi kohtud. Asja on arutatud kõigis võimalikes instantsides. | piltl. *„Nii et mõistus on ikkagi viimane instants,” lausus Sander.. M. Metsanurk.

intermeedium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
muus aj teater muusikaline v. lavaline (viimane eriti Itaalias ja Hispaanias) vahemäng

jahmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
hrv jahm. *Kurblik viimane kiirg, / hinges kui jahmuse viirg. V. Ridala.

jatk ‹-u 21› ‹s›
jätk. *Viimane piim ankrusta valati, / jõevettki jatkuks võeti.. Jak. Tamm.

ära jooma

1. teat. vedelikuhulka juues tervenisti ära tarvitama. Jõime ära kumbki kaks klaasi piima. Viin oli ammu ära joodud.
2. maha jooma. Joob kogu palga ära. Jõi kogu varanduse ära.
3. alkoholi kuritarvitama, sellest kahjustatud olema. Ärajoodud hääl, nägu, silmad. *Kena küll, joob enese nii ära, et jääb maha kui viimane lakkekrants! R. Roht.

juhmakas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹adj› juhmivõitu, (veidi) juhm. Juhmakas inimene, nägu, naeratus. Küllap on juhmakam kui tavaline surelik.
2. ‹s› (sõimusõnana). Igavene, viimane, kuradi juhmakas. Ütle sellele juhmakale, et töö algab kell 8.

juhmard ‹-i 2› ‹s›
juhm inimene. Juhmard oled, ei märka õnnest kinni hoida. Seda juhmardit on kerge ninapidi vedada. Igavene, viimane, vana, kuradi juhmard.

jõe|suue
geogr jõe suubumiskoht merre, järve v. teise jõkke; jõe alamjooksu viimane osa. Jõesuudmes muutus vool aeglasemaks.

jõu|raas
jõukübe, jõunatuke. Viimane jõuraas kadus käsist-jalust. Võta kõik oma jõuraasud kokku! Mul pole enam jõuraasugi.