[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viima ‹viia imperf viisin, viis 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt lähemalt kellelegi v. kuhugi kaugemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes; juhtides).; ant. tooma. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Viis kirja posti. Kuller viib paki kohale. Viis kella parandusse, parandada. Viis taldrikud lauale, mustad nõud kööki. Viige haigele juua. Lastele peab külakosti viima. Sünnipäevalapsele viidi lilled, tort. Hein tuleb kiiresti varju alla viia. Lauahõbe ja ehteasjad viidi varjule. Ema viib lapse süles voodisse. Laps viidi lasteaeda autoga, bussiga. Viisin mehe haiglasse ravile. Kutsikas viidi arsti juurde. Korrarikkuja viidi politseisse. Võttis külalisel käe alt kinni ja viis ta lauda. Noormees viis neiu tantsima, tantsupõrandale. Hobune viidi talli. Pean auto parklasse viima. || panema, asetama; lükkama, ajama. Esimene lõng viiakse vasakult paremale üle teise lõnga. Tsüstoskoop viidi põide. Sondi ei õnnestunud makku viia. | piltl. Neid asju ei saa viia ühise nimetaja alla. || manustama. Bronhidesse viidi kontrastainet. || (teatamise, edasirääkimise kohta). Vii talle sõna, et ta kohe tuleks. Viige kõigile terviseid, tervitusi. Tüdruk jooksis pererahvale teadet, sõnumit, uudist viima. b. (millegi jõul v. toimel). Takso viis külalised lennujaama. Kas see buss viib linna? Rong viis meid sisemaale. Jalad viisid iseenesest poe poole. Lähen, kuhu jalad viivad 'ükskõik kuhu'. *Vööris ähvardab laine üht kasti üle poordi viia. H. Raja. *„Saapad, kuhu te mehe viite?” hõiskas mulle klassikaaslane .. A. Rinne. || (millegi kadumist, millestki ilmajäämist põhjustades). Suurvesi viis silla minema. Tuul viis mütsi peast. *.. keegi pikanäpumees oli ukse tagant viinud minema jalamati. E. Männik. c. piltl. Ta viis saladuse endaga hauda. Reis viib Itaaliasse. Raamat viib lugeja kaugele minevikku.
2. teise asukohta kolima v. teise ametisse, teisele töökohale suunama; üle v. edasi viima. Asutus oli viidud teise linna. Ta viidi kergemale tööle. Õpilane viidi neljandasse klassi.
3. (millelegi muule) juhtima v. suunama. Naine viis jutu kirjandusele, mujale, teisele teemale, muudele asjadele. Viib pilgu ühelt esemelt teisele.
4. teat. suunas paiknema v. kulgema, kuhugi minna v. välja jõuda võimaldama; minema (12. täh.), siirduma. Kuhu see tee viib? Jaama viis kaks teed, üks otse, teine ringi. Jalgrada viis meid suurele teele. Linna viivad teed võeti valve alla. Mäkke ei viinud ühtki rada. Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Umbtänav viib raudteetammi juurde. Kangialune viis siseõue. Keegi ei tea, kuhu see käik viib. Üle jõe viis kitsas purre. Trepp viib keldrisse. Esikust viib uks kööki, tuppa. Rattajäljed viivad põllule.
5. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama; mingisse seisundisse, olukorda ajama. a. (põhjustajaks, tegijaks, suunajaks elusolend). Teda tuleb sündmustega kurssi viia. Peremees viis talu hea järje peale. Treeneril oli tegu, et võistlejat vormi viia. Šamaan viib end ekstaasi, transsi. Seadus tuleb viia eluga kooskõlla, vastavusse. Püüdis vastast eksiteele viia. *Oma kihlatu viis ta niikaugele, et see oli sunnitud kihluse lõpetama. A. Must. || (millegi rakendamist, sooritamist, täitmist märkivates ühendites). Plaan viidi ellu. *Kõik, mida Riks algatas, sai lõpule viidud, põhjalikult ja esmaklassiliselt. L. Ruud. || mingisse asendisse panema v. sundima. Maadleja viis vastase parterisse, silda. b. (põhjustajaks miski elutu). Õpihimu viis ülikooli. Raske kuritegu viis tapalavale. Juhus viis meid kokku. Tugev tahe viis ta lõpuks sihile. Visadus viis meeskonna võidule. Küsimus viis ta täielikult segadusse. Oletused ja fantaasia võivad teinekord päris rappa viia. Ülekohtune süüdistus viis mehe marru, endast välja. Haigus on tuju nulli viinud. Viin on mehe põhja, halvale teele viinud. Sõda viis maa laostumise äärele. Väike sissetulek oli viinud pere majanduslikku kitsikusse. Raske haigus viis mehe mulda, mulla alla 'põhjustas mehe surma'. *Suuvärk, doktor, suuvärk – see viis vanglasse. J. Sütiste. || märgib, et miski põhjustab millegi v. kellegi kadumise kuskilt, millestki v. kellestki ilmajäämise; võtma. Alkohol viib aru peast. Liigveed viisid viljasaagi põllult. Igatsus on viinud mu hingerahu. Tugev löök viis teadvuse. See mõte viis silmist viimasegi uneraasu. Selle mehe viis 'tappis' südamehaigus. *Juba lapsena mind kuri kainus järas, / viis ikka harduse kus see ja teine. B. Alver.

alla viima

1. allapoole, madalamale viima (4. täh.) Seal, kus tee alevist alla viib ja orgu jõuab, paikneb vana surnuaed.
2. vähenemist, alanemist põhjustama. Kaupa on palju, see viib hinnad alla. Aroonia viib vererõhu alla. || rikkuma. Halb ilm viis matkaliste tuju alla.

[kedagi] altari ette viima vt altar

edasi viima

1. edasi toimetama (kellegi v. millegi jõul). Istu autosse, viin sind edasi. Tuulepuhang viib purjekat edasi.
2. järgmisse klassi viima. Õpilane viidi edasi, kuigi tunnistusel oli mitu kahte.
3. jätkama, edendama, edasi arendama. Ta on sobiv seda tööd edasi viima. Külas pole noori, kes elu edasi viiks.

endast ~ enesest välja viima vt enese

ette viima
(midagi kellelegi) söömiseks v. joomiseks viima. Õhtuks pole sigadele midagi ette viia. Vii koerale söök ette.

[kedagi] hauda viima vt haud

kaasa viima

1. (endaga) ühes viima, (endaga) kaasa võtma. Politseinik viis korrarikkuja kaasa. Vargad on kaasa viinud palju väärtuslikku. Vool tahtis paadi kaasa viia. Viis saladuse endaga hauda kaasa.
2. piltl kaasa haarama, kaasa kiskuma. Laskis end peomeeleolust, muusika rütmil kaasa viia.

katuse alla viima vt katus

keelt alla ~ kurku viima vt keel

kinni viima
kõnek vangi viima, vahistama. *Mul ei kao tänini meelest päev, kui sinu isa kinni viidi .. E. Rängel.

kokku viima

1. kontakti, kokkupuutesse, vastamisi viima, kokku juhtima. Sõber lubas mind ansambli liikmetega kokku viia. Saade aitas kokku viia kaks üksildast inimest. Juhus viis noored varsti jälle kokku. Saatus on teda kokku viinud nii hea kui halvaga.
2. ühendama, seostama. Antoloogias avaldatud fotod aitavad luuletaja näo ja nime kokku viia.

läbi viima

1. kusagilt läbi minema. Tee viib külast läbi.
2. (takistustest hoolimata) teoks tegema. Tüdruk viis oma tahtmise läbi. Mõte on hea, aga kuidas seda läbi viia? Kui ta midagi pähe võtab, viib ta selle ka läbi.

maha viima
van mulda viima, maha matma. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare.

(nagu) tuld viima(s) vt tuli

nahka turule viima vt nahk

[kuhugi] oma jalga viima vt jalg

[kuhugi] oma koibi viima vt koib

otsa otsaga kokku viima vt ots [-a]

reast välja viima vt rida

rivist välja viima vt rivi

rööpast välja viima vt rööbas

[kedagi] seina äärde viima vt sein

sisse viima

1. majja, siseruumi(desse) v. varju alla viima. Mööbel viidi sisse. Viis kuiva pesu sisse. Hein jõuti enne vihma sisse viia.
2. (dokumente) asutusele esitama. Poeg viis paberid ülikooli sisse. *Viisime avaldused sisse, tahtsime teha salajase registreerimise. O. Remsu.

tagasi viima

1. endisesse kohta v. olukorda viima. Kogu kaup müüdi turul maha, tagasi ei viidud midagi. Sõbralt võetud raamat tuleb homme tagasi viia. Ta ei suutnud end kuidagi tasakaalu tagasi viia. || endisele teemale viima. Viis jutu tagasi kirjandusele.
2. midagi millegagi seostama, taandama. Usub, et asjade üldine ehitus on tagasi viidav põhivormidele. *.. kirjamees pidas õigeks talurahva teadmisi ja tunnetust religioossetele vaadetele tagasi viia .. A. Vinkel.

täide viima vt täide

vaost välja viima vt vagu

verest välja ~ ära viima vt veri

välja viima

1. kusagilt, millegi seest välja toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes). a. mingist ruumist mujale (teise ruumi, õue vms.) viima. Enne remonti viidi toast mööbel välja. Saal tuleb korda teha ja praht välja viia. Viis prügiämbri välja (tühjendamiseks). Mine vii koer välja (pissile)! b. mingist riigist mujale (teise riiki, välismaale) viima, välja vedama vm. Tooraine tuuakse sisse, toodang viiakse välja. Eestist viiakse välja puitu ja metalli. Võõrvägi viidi riigist välja.
2. kusagilt väljapääsu võimaldama. Tee viib linnast välja. Ruum, millest viib välja neli ust.
3. mingist seisundist väljaminekut põhjustama; mingist olukorrast, seisundist välja juhtima. Kõnelus viis mu tasakaalust välja. *Masingu kogu kirjandusliku tegevuse eesmärgiks oligi talurahvas vaimupimedusest välja viia .. A. Vinkel.
4. mingi koha v. tulemuseni viima. Rada viis välja jõe äärde. Kuhu see tänav välja viib? *.. riid ei vii kuhugi välja, heaga teeb hoopis rohkem ära. H. Kiik.

ära viima

1. kusagilt minema, mujale viima. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Toit viidi laualt ära. Kaup laaditi autole ja viidi ära. Lapsed tuleb suveks linnast ära viia. *Ta ootas, et mõni mees teda kaasa kutsuks, kuhugi kaugele ära viiks. A. Ploom. || (vahistamise, küüditamise kohta). Käisid arreteerimised, mitu meest oli külast ära viidud. Naaber viidi ära Siberisse. || (varastamise kohta). Töökotta on sisse murtud ja tööriistad ära viidud. Öösel viidi aiast õunad ära. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge. b. (millegi jõul v. toimel). Tuuleiil viis mütsi ära.
2. kohale v. kätte viima. Tahad, viin su autoga ära? Viis sõbrale raamatu ära. *.. kolonel oli korterivõtme staapi unustanud, käisin talle seda ära viimas. J. Peegel.
3. millegi v. kellegi kadumist põhjustama; (ära) võtma. Poisi külaskäik oli tüdrukul une ära viinud. Katk viis palju inimesi ära. *Vollil viis mürsukild kaks sõrme ära. O. Kruus.

üle viima

1. millestki üle toimetama (vedama vms.). Paadimees viis seltskonna üle.
2. millestki üle kulgema, suunduma vms. Ojast viis üle kitsas purre.
3. teise asukohta v. teisele töökohale, teise ametisse viima; siirma. Asutus viidi üle Tartusse. Pealinn viidi üle sisemaale. Bussipeatus viiakse üle kõrvaltänavasse. Sõjaväelane viidi üle teise väeossa. Palus end teisele tööle üle viia. || edasi viima. Õpilane viidi üle järgmisse, kolmandasse klassi.
4. teistsugusesse olukorda, teise süsteemi seadma. Katlamaja viiakse üle gaasküttele. Kõik telesaatjad viidi üle PAL-süsteemi.