[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vihastama ‹37›

1. vihaseks tegema, vihale ajama. Tüdruku vaikimine vihastas poissi. Teda vihastas naise armukadedus. Mind vihastab, kui urgitsetakse minu eraelus. Kuidas ta mind sellise jutuga vihastas! Ajakirjanikud vihastasid ministri välja.
2. vihaseks saama. Rein vihastas minu peale. Ta vihastab harva, aga põhjalikult. Ära tühja asja pärast vihasta! Vihastas nõnda, et silme ees läks mustaks. Vihastas ja läks vandudes minema. „Häbematu plika!” vihastas naine. || ‹koos enesekohase asesõnaga› (piltlikes väljendites, mis rõhutavad viha tugevust). Kui ta seda kuuleb, siis ta vihastab enese seaks, kringliks. Vihastas end siniseks, roheliseks.