[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viga ‹vea 25› ‹s›

1. eksimus reegli, normi, standardi, fakti vms. vastu, kõrvalekaldumine õigest sooritusest. Mardi arvutustes oli palju vigu. Mul polnud etteütluses ühtki viga. Õpetaja parandas õpilaste vihikutes vigu. Pärast kontrolltööd tuli teha vigade parandus. Vigade analüüs. Ränk, jäme, tühine, tüüpiline viga. Teeb vigu nii kirjas kui kõnes. Kardab vigu teha. Töötasu arvestamisel ilmnes vigu. Teksti on sattunud eksitav viga. Metodoloogiline, taktikaline, strateegiline viga. Tegi pallingul, servi vastuvõtmisel vea. Mängija sai viienda vea ja lahkus mängust. || soovimatuid tagajärgi kaasa toov, ses mõttes vale otsustus, käitumine, tegutsemine vms. Teed suure vea, kui jätad sünnipäevale tulemata. Tark õpib ka teiste vigadest. || füüs mat mõõtmis-, vaatlus- v. arvutustulemuse erinevus vastava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõteriistad näitavad mõõdetavat suurust teatud veaga. Juhuslik viga. Vigade teooria (matemaatilise statistika haru).
▷ Liitsõnad: arvutus|viga, fakti|viga, grammatika|viga, hooletus|viga, hääldamis|viga, hääldus|viga, interpunktsiooni|viga, kasvatus|viga, keele|viga, kirja|viga, kirjavahemärgi|viga, kirjutus|viga, koma|viga, käitumis|viga, loogika|viga, murde|viga, mõõte|viga, mõõtmis|viga, näpu|viga, objekti|viga, ortograafia|viga, pallingu|viga, pisi|viga, reguleerimis|viga, ründe|viga, sihtimis|viga, säritus|viga, söödu|viga, topelt|viga, trüki|viga, tõestus|viga, tüüp|viga, vaatlus|viga, välte|viga, õigekirja|viga, ümardamisviga.
2. korrast ära olek. a. (mehhanismil, masinal vms.:) rike, häire, tõrge. Kellal on mingi viga, et ta ei käi. Mart parandas vea mootoris ja sõit läks edasi. Pärast starti tekkis raketi juhtimissüsteemis viga. b. (materjalil, tootel:) mehaaniline vigastus vms., mis põhjustab kõrvalekalde normist, standardist v. halvendab kvaliteeti. Hoidiste tegemiseks võetakse ainult valminud ja vigadeta marju. Tema mündikogus on ka mõned vigadega mündid. c. (elusolendil, taimedel:) haigus, tõbi, häda; puue. Tal peab olema mingi sisemine viga, jääb järjest kõhnemaks. Sai raskest tööst eluaegse vea külge. Mis vea kätte ta suri? *Minu tikerberidel näib olevat mingi viga sel aastal, mingi haigus kallal või nii. I. Jaks. d. (üldisemalt:) vigastus, kahjustus. Poiss kukkus puu otsast alla ja sai viga. Raskelt viga saanud mees toimetati haiglasse. Ärge tehke talle viga! Auto on õnnetuses kõvasti viga saanud. *.. [isa] astus rasketes töösaabastes ettevaatlikult trepiastmeil, et meie nukutoad ei saaks viga. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ihu|viga, keha|viga, põie|viga, pöia|viga, rühi|viga, südame|viga, terviseviga.
3. puudus, puudujääk, häda, miski häiriv. a. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, häiriv omadus, kalduvus v. nähtus, nõrk v. negatiivne külg. Igal inimesel, ametil, asjal on oma(d) head ja vead. Ta ainus viga on tema talumatu riiakus. Reinul on see viga, et ta armastab kiidelda. Tunnista oma vigu! Tema otsib, näeb, leiab teistes ainult vigu. Kirjutisel on üks suur viga: üldsõnalisus. Minial on mitu viga, ämmal ei häda kedagi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. || nlj (tunnustavalt). Masinate kallal nokitsemine oli Elmaril juba vana viga. b. (üldisemalt, mitmesugustes ütlustes). Miks sa nutad, mis sul viga on? Mis sul viga on, et sa nii morn oled? Mis autojuhi ametil viga? Tüdrukul pole viga midagi. Ega sel naisterahval viga ole. Viljasaagil polnud sel aastal viga. Ilmal ei ole täna vigagi. Kuidas läheb? – Pole viga. Polnud seal elul viga ühti. Asjata keeldusid, konjakil pole viga. Mis siin viga elada – värske õhk ja merevesi! Mis viga teiste seljas liugu lasta. Mis sul viga rääkida. Mis sul viga – tuled töölt ja keerad magama. Ah, mis teil viga, te rikas inimene! *Ei teeks viga [= poleks paha], kui sinagi ivake harjutaksid. A. Jakobson. *„Viga's siin murul on mängida,” seletas Kaarel .. A. H. Tammsaare. || lohutavates ütlustes ja viisakusvormelites. Pole viga, küll lepite jälle ära. Pole viga, varsti harjud ära. Vabandust! – Pole viga. Pea valutab pisut, aga sellest pole viga 'sel pole tähtsust, sellest pole lugu'.
▷ Liitsõnad: figuuri|viga, ilu(dus)|viga, loomu|viga, perekonnaviga; jooma|viga, viinaviga.
4. midagi põhjustav asjaolu v. tegur, süü. Oma viga, kui hakkama ei saa. Ega ma sind nii väga süüdistagi, viga on muidugi minus endas. Sa polegi rõõmus? – Vähese viina viga. Suvel maal on tal kombeks ilmatu palju süüa, vist värske õhu viga. *Maas viga või kündjas, kes seda teab, kui vili ei kasva. A. Mägi. *Arnil ei ole isu, või on see söögi viga .. V. Uibopuu.