[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

vesine-se 4› ‹adj

1. rohkesti vett sisaldav, veest läbi imbunud v. sellega kaetud, märg. Vesine maa, muld, pinnas, heinamaa. Põllud olid madalad ja vesised. Soo muutus üha vesisemaks. Teerada on väga vesine ja porine. Sajab vesist lund. || sajune, vihmane. Vesine ilm, päev. Teist nõnda vesist suve ei mäletagi. || (seoses mitmesuguste eritistega). Silmad on suitsust vesised. Tuul võttis silmad vesiseks. Laps pühkis vesiseid silmi. Nii kurb lugu, et võtab silmad vesiseks 'nutt tuleb peale'. Tüdruk on vesises 'nutuses' meeleolus. Külma ilmaga läheb nina vesiseks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks 'toob sülje suhu, äratab isu'. Vaatas teiste söömist vesise suuga 'isu tundes, süüa himustades' pealt. | piltl. Vahtis vesise suuga, kui teised lõbutsesid.
2. (toidu kohta:) liiga palju vett sisaldav, seetõttu maitsetu; vähese rasvasisaldusega, lahja. Vesised kartulid. Liiga pehme ja vesine kohupiim. Sulatamisel muutuvad külmutatud toiduained vesiseks. Vesine supp, leem. Vesine toit ei ärata isu. Lahja piim on vesise maitsega. *Siis sain kaks kruusi õlut kätte. Vesine näis see märjuke olevat. J. Nõmm.
3. piltl kesine, kehv, sisutu. Vesine kirjutis, nali. *Leidsin, et ta [= peatoimetaja] juhtkirjad on vesised. P. Krusten.

silmad on vesise koha peal vt silm [-a]

südant vesiseks tegema ~ võtma, süda on vesine, süda läheb vesiseks vt süda

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur