[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vertikaalne ‹-se 2› ‹adj›
püstloodne, püstine; alt üles v. ülalt alla kulgev; ant. horisontaalne. Vertikaalne asend, liikumine. Vertikaalsed õhuvoolud. Taimede vertikaalsed ja horisontaalsed juured. Vertikaalsed kaljud. Vertikaalsed kandekonstruktsioonid. Vertikaalne joon. Vertikaalne tsonaalsus geogr kõrgusvööndite seaduspärane vaheldumine mäestikes, kõrgusvööndilisus. || maj (hierarhilistes süsteemides:) järjestikuseid tasandeid hõlmav; kõrgemalt tasemelt madalamale suunatud. Vertikaalne turustussüsteem. Vertikaalne tulujaotus.