[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 sobivat artiklit.

ila11› ‹s
suu(nurkade)st voolav veniv lima, sülg. Imikul valgub suust ila. Suu jookseb, tilgub ila. Magamise ajal oli padjale ila nõrgunud. Ila koguneb suhu. Koeral venis ila mööda lõuga alla.

järele|andlik-liku, -likku 30› ‹adj
selline, kes v. mis (kergesti) järele annab. a. (kergesti) nõustuv, leplik. Järeleandlik mees. Järeleandlik loomus, iseloom. Püüdis naist meelitustega järeleandlikumaks teha. b. painduv v. veniv, mittejäik. Järeleandlik kudum. *Järeleandlik toestik võib mäerõhu mõjul piiratud ulatuses muuta oma kuju ja mõõtmeid.. H. Aruküla.

koortkoordi 21› ‹s
tehn teat. tugev vähe veniv puuvillane v. keemilisest kiudainest niit

lükra1› ‹s
tekst teat. veniv sünteeskiud. Sukkpüksid sisaldavad lükrat.

puidu|tõrv
puidu utmisel v. gaasistamisel tekkiv tumepruun kuni must veniv vedelik, puutõrv

seemis|nahk
pehme ja veniv rääspargiga töödeldud ja lihvitud kitse-, lamba-, põdra- v. hobusenahk. Seemisnahast, seemisnahka kindad, saapad, püksid.

sitke1› ‹adj

1. vastupidav, vintske, kõva ja painutatav (v. venitatav), mitte murduv ega purunev. Kirve vars on sitkest kasest. Kadakast sitkemat puud on raske leida. Sitked pajuvitsad. Sitked ja tugevad juured. Vesiroosi sitked varred. Vastlalauludes soovitakse linadele pikkust ja sitket kiudu. Sitkest kasetohust karp. Paks ja sitke pastlanahk. Kamar oli nii sitke, et labidatera ei hakanud kuidagi peale. Sitked ja haprad metallid. *Õhuke jää ragises jalgade all, sügisene sitke jää, mis ei murdu, vaid kannab. A. Kalmus. || (liha kohta:) mitte pehme. Metsloomade liha on maitsev, kuid sitke. Liha on sitke, las keeb veel.
2. (vedela, püdela massi kohta:) ühtlane, veniv ja kleepuv. Sitke tainas. Sitkeks sõtkutud pori. Hobune vajus poolde põlve sitkesse mudasse. Saapad jäid sitkesse savisse kinni. *.. muld oli pehme ja sitke nagu kitt ega tahtnud kuidagi saapaid enam vabaks anda. A. Jakobson. *Vastu põrandat on sõnnik sitke, venita ja katkesta, rulli suuri lahmakaid kokku, enne kui maast tõuseb. A. Mägi.
3. (inimesega seoses:) tugev, vastupidav, väsimatu. a. (kehajõult, ka looma kohta). Ta on väike, aga sitke. Oma vanuse kohta küllalt sitke poiss. Mis see tugeva ja sitke mehe käes ära ei ole! Sitke, treenitud keha. Sitked soonilised käed. Peened, kuid sitked käsivarred. Haaras sitkete sõrmedega teise käsivarrest kinni. Seeliku alt välkusid sitked sääred. Lihased on muutunud sitkemaks. Võistluspartner osutus sitkemaks, kui ma arvasin. Ta on eluaeg sitke töömees olnud. Väikest kasvu sitke hobune vedas rasket koormat. *Poiss mis poiss. Valget verd ja päris sitke tööd tegema. A. Mägi. b. vaimujõult, iseloomult tugev, allaandmatu, visa, tahtekindel. Sitke loomuga poiss. Tal on sitke võitlejahing. Vaatamata väsimusele oli sõdurite vaim veel sitke. Tema on sitket sorti, tõugu naine – ei murdu. *Sitke rahvas, keda ei hävita sõda ega viletsus, ega pärastine nälgade nälg. O. Luts. c. (omaduse, nähtuse, olukorra kohta). Ta on vanematelt pärinud sitke tervise. Käis äge ning sitke võitlus. Sitke jonnakus, enesele truuksjäämine viis ta sihile.
4. van ihne, kitsi. *Isa, mis sa nüüd täna oma sõnadega nii sitke oled! J. Kunder.

sülgsülje 22› ‹s
süljenäärmetest suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik. Sülje eritumine. Sülg valgub, koguneb, tuleb suhu. Isuäratava toidu nägemine tõi sülje suhu. Vaatas teiste söömist sülge neelates pealt. Suu oli sülge täis. Magades oli suust sülge padjale valgunud. Piibumees laskis lirtsaka sülge põrandale. Räägib nii, et sülg pritsib, lendab. Toit niisutatakse suus süljega läbi. Tegi sõrme, postmargi süljega märjaks. Pääsukesed liidavad savitükikesi pesaks sülje abil. || millestki erituv selletaoline vedelik. *Puud olid niisked, põlesid visalt, visisedes ja keeva sülge välja ajades.. H. Joasoon (tlk).

tihe-da 2› ‹adj

1. paljudest üheliigilistest, üksteise kõrval v. suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; selliselt asetsevate osade, moodustiste kohta; ant. hõre, harv. Tihedad juuksed, kulmud, ripsmed. Tihe habe. Tihe sulestik. Tiheda karvaga koer. Tihe mets, padrik, võsa. Tihe ja hämar kuusik. Tiheda võraga puu. Ilus tihe kuusk. Tihe lehestik. Maja on ümbritsetud tiheda hekiga. Tihe puhmastik, põõsastik. Tihe rohi, muru, hein, kõrkjastik. Pilliroog on tihe nagu müür. Kinni kasvava järve pinnal on tihe taimkate. Orase tihe seis. Rukis on tänavu kõrge ja tihe. Tihe külv. Kaustik oli täis tihedat peent kirja. Tihe kamm, hari. Tihe 'tihedasilmaline' sõel, võrk. Tuisk, udu on nii tihe, et ei näe kahe sammu kauguselegi. Tihe suits. Tihedad valged hambad. Tihedate kortsudega nägu. Puudel olid tihedad oksad. Marjad on kaetud tihedate udemetega. Tihedate trellidega aken. Tihedate pistetega õmblus. *.. laev hakkab nüüd loovima alla lõunasse, kus asundused muutuvad tihedamaks ja elu vilkamaks. P. Vallak. | piltl. Tihe pimedus, hämarus, videvik. *Tihe sügisene öö oli laskunud üle heinamaade ja metsade. A. Viirlaid. || selline, kus midagi esineb rohkelt, paikneb suhteliselt lähestikku. Tihe asustus. Tihe teedevõrk. Tiheda liiklusega tänav. Tihe autode vool. Tihe vihm, lumesadu. Sadu läks üha tihedamaks. Taevas on tihedas pilves 'tihedalt pilvedega kaetud'. Tihe kuulirahe. Tihe inimmurd. Rahvas seisis tihedas summas, tropis. Inimesed ümbritsesid õnnetuspaika tiheda rõngana. Laagri ümber on tihe valve. Marsiti tihedas rivis. Kalad ujusid tihedas parves.
▷ Liitsõnad: rahvatihe.
2. väikeste vaheaegade järel korduv; tihti toimuv v. esinev, sage(dane); ant. harv. Kostsid tihedad plahvatused. Valuhood läksid tugevamaks, aga mitte tihedamaks. Tihe niitmine muudab muru tugevamaks. Tihe kontroll. Oleme tihedas kirjavahetuses. Naabritel polnud tihedamaid kokkupuuteid, tihedamat läbikäimist. Sugulaste tihedad külaskäigud. Hiljem läksid meie kokkusaamised tihedamaks. Mees tõttas tihedal sammul 'kiirete lühikeste sammudega' kodu poole. *Kuid mullikas oli kartlik, võttis juba tihedamaid samme ja pistis viimaks metsa poole kihutama. H. Lepik (tlk). *Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega kuni tuju heaks muutus. F. Tuglas. || selline, kus mingi ajavahemiku sisse on suhteliselt palju (üritusi vms.) mahutatud. Tihe sõidugraafik. Korvpalliliiga mängukalender on tihe. Festivali programm on teadagi ilmatu tihe. Kontserdi kava on tihe ja mitmekesine.
3. kompaktse aine v. keha kohta, mille koostisosad on kõvasti üksteise vastu surutud ja mille struktuuris pole poore ega tühikuid. Tihedad ja poorsed kivimid. Tihedad lõhkeained. Tihe betoon. Tihe pinnas. Vihm peksis mulla tihedaks. Tihedaks tambitud lumi. Kadakal on tihe puit. Tihe ja tugev paber. Tiheda viljalihaga ploomid. Tihe sidekude. Tihe riie. Tihedad kardinad, eesriided. Nägu varjas tihe loor. Kihnu troi on hästi tiheda koega. Vanutamine teeb villase riide paksemaks ja tihedamaks. Ta oskab heegeldada nii tihedaid kui pitsilisi mustreid. *.. Merike oli kogu oma saleduse juures ümar ja tiheda [= pringi, tihke] lihaga. K. A. Hindrey.
4. kokkusurutud, kontsentreeritud; sisurikas. Tihe sõnastus, stiil. Tihe teos, raamat. *Rosa oli kirjutanud nii tihedat teksti, et ütleb viie lausega inimese kohta kõik ära. V. Reest. *Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ekstrakt. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: info|tihe, mõtte|tihe, sisutihe.
5. selline, kus liite- v. ühenduskohad on avadeta, piludeta, pragudeta; ‹liitsõna järelosanamillegi suhtes kindel v. pidav, mitteläbilaskev. Tihe seotis, tapp. Tihedad vuugid. Et jahi kere oleks vettpidav, püütakse plangutus teha nii tihe kui võimalik. Paadikere topiti tõrva ja takkudega tihedaks. *Ta seadis aampalkidele lage, tegi seda savi ja lubjakrohviga tihedaks. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: auru|tihe, gaasi|tihe, heli|tihe, valgus|tihe, vee|tihe, õhu|tihe, õlitihe; ebatihe.
6. (vedelate ainete kohta:) paks, veniv. Tihe kissell. Tiheda konsistentsiga kanarbikumesi. Te olete terve, veri ei ole enam nii tihe.
7. tõhus, toekas, rammus. Tihe toit, söök. *Georg kallas endale ja mulle uue kannu head tihedat mihklipäeva õlut .. J. Kross.
8. (väljendab millegi intensiivsust). Näkku, palgetele tõusis tihe puna. Puhus tihe '(ühtlaselt) tugev' lõunatuul. Tuul keeras järjest tihedamaks. Tuppa sugenes tihe 'täielik' vaikus. Riike seovad tihedad majandussidemed. Tutvus muutus peagi tihedaks sõpruseks. || kõnek (tegevuse kohta:) pingeline, tugev, kõva. Tegime mitu tundi tihedat tööd. Loetust arusaamine nõudis kohati üsna tihedat mõttetööd. Võistlus on tihe ja terav. Osavõtjaid oli palju ja konkurents tihe. Oli tihe 'tegus' tööpäev. Oli tihe tegemine, et teistega sammu pidada. Esikohtade pärast käis tihe rebimine. *Tuleb tihe minek selle tuisanud teega, pole näha rada ega roobast .. E. Tammlaan.
▷ Liitsõnad: konkurentsi|tihe, töötihe.

tolmu|saba
piltl millegi järel veniv pikk tolmujuga. Auto kadus käänaku taha, jättes järele lehviva tolmusaba.

vaikvaigu 21› ‹s

1. paljude taimede, eriti okaspuude eritatav klaasitaoliselt läbipaistev v. tuhm sitke, veniv ja kleepuv mass. Looduslikud vaigud. Okaspuude vaik. Kuuskedelt, mändidelt vaiku võtma, koguma. Puu tüvest nõrgus vaiku. Vaigust lõhnavad palgid, laastud. Südasuvel lõhnab metsas sula vaigu järele. Ta on oma käed, riided vaiguga määrinud. Kevadel muutuvad paplite pungad vaigust kleepuvaks.
▷ Liitsõnad: kirsi|vaik, kopaal|vaik, kuuse|vaik, lehise|vaik, männi|vaik, puu|vaik, taimevaik; kummi|vaik, mere|vaik, taruvaik.
2. keem looduslikku vaiku (1. täh.) meenutav sünteetiline kõrgmolekulaarne aine (lähteainena näit. liimide, lakkide, värvide tootmisel). Sünteetilised vaigud 'sünteesvaigud'.
▷ Liitsõnad: akrüül|vaik, alküüd|vaik, bensoe|vaik, epoksü|vaik, fenoolformaldehüüd|vaik, glüftaal|vaik, karbamiid|vaik, kumaroon|vaik, pentaftaal|vaik, polüester|vaik, polümeer|vaik, polüuretaan|vaik, silikoon|vaik, süntees|vaik, tehisvaik; lakivaik.
3. kõrvavaik. Kõrva on vaiku kogunenud.

venis-e 4› ‹s
pehme, veniv koorekompvek. *.. ostan poole penni eest veniseid. V. Raud (tlk).
▷ Liitsõnad: koorevenis.

viskoosne-koosse 2› ‹adj
sitke, veniv, kleepuv. Viskoosne lahus, mass. Viskoosne laava. Mõnest leiukohast saadav nafta on eriti viskoosne. Jahtudes muutus vedelik viskoossemaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur