[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

veis ‹-e 4› ‹s›
suur sõraline (Bos); hrl. koduveis, keda peetakse peam. piima ja liha pärast (Bos taurus). Piimatõugu, lihatõugu veised. Mustakirjud, punased, pruunid veised. Eesti maatõugu veis. Herefordi veis. Emane veis on lehm. Veised mäletsevad. Veiste ammumine. Veiseid kasvatama, pidama. Talveks pandi veised lauta. Jakk on pika karvaga Tiibetis elav veis.
▷ Liitsõnad: kodu|veis, liha|veis, noor|veis, nuum|veis, piima|veis, päris|veis, tapa|veis, tõuveis; muskus|veis, uluk|veis, ürgveis.