[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 sobivat artiklit.

aam-i 21› ‹s

1. suur vaat. Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga. Laskis aamist õlut.
▷ Liitsõnad: piiritus|aam, vee|aam, veini|aam, viina-|aam, õlleaam.
2. endisaegne vedelike, eriti veini ja viina mõõtühik, 140–160 liitrit. Riia, Tallinna aam.

aasta|käik

1. bibl perioodikaväljaande ilmumisaasta järjenumber alates ilmumise algusest. Ajalehe kuues aastakäik.
2. (hõlmab teat. aastal sündinud inimesi (ka ainult mehi) v. teat. aastal ilmunut, loodut vms.). a. (inimeste kohta). 1940. aastakäigu mehed. Sõja puhkedes mobiliseeriti 15 aastakäiku. Demobiliseerima hakati vanematest aastakäikudest. Sportlaste nooremad aastakäigud. b. (perioodikaväljaannete kohta). Ajakirjad olid korralikult aastakäikude kaupa köidetud. Raamatukogus polnud „Loomingu” kõiki aastakäike. c. (teat. aasta viinamarjasaagist valmistatud veini kohta). 1981. aastakäik oli Bordeaux's väga hea. d. (tehasest välja lastud automudeli kohta). 1950. aastakäigu Rolls-Royce.

amfora1› ‹s
aj kitsa kaela ning kahe kõrvaga antiikne savinõu, hrl. veini v. õli hoidmiseks

bordoo|punane
Bordeaux' veini värvi tume- v. pruunikaspunane. Bordoopunased aknaeesriided.

burdjukk-juki 21› ‹s
loomanahast kott veini, kumõssi vm. vedelike jaoks (Siberis, Kaukaasias jm.)

dekanteerima42
vedelikku (eriti veini) sette pealt ära valama . Lahust dekanteerima. Dekanteeritud portvein.

korv|pudel
hrl. (suurem) erilise korviga ümbritsetud pudel (näit. veini, kemikaalide, arstimite hoidmiseks)

krateer-i 21› ‹s
antiikaegne suur nõu veini segamiseks veega

kupaaž-i 21› ‹s
mitme veini, mahla, teesordi vm. segu

käärimis|tõrs
tõrs veini, õlle, meski vm. vedeliku kääritamiseks

nahk|lähker
(veini vm. vedeliku mahutina). Kõrbeteekonnale võeti vett kaasa nahklähkritega.

surutis-e 5› ‹s

1. vajutis, press. Raud ei paindunud sõrmede surutisest. Elati nagu mingi surutise all. *Nüüd tundis reisija mingit ängistavat surutist rinnus .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: jääsurutis.
2. surutud olek, depressioon. Riigi majanduslik surutis. Okupatsiooniajal valitses maal poliitiline surutis. Ta tundis südames painajalikku surutist.
3. veini tegemiseks kasutatav pressitud marjamahl. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.

tavern-i 21› ‹s
kõrts, trahter, restoran (Itaalias jm.). Bulvarit palistasid rohked tavernid. Astus taverni õlut rüüpama, keha kinnitama. || antiikajal söögimaja v. koht, kus müüdi veini. *Kõik linnad Rooma impeeriumis paistsid talle sarnastena, sest ta tundis nendes ainult taverne, lupanare, amfiteatreid ja tsirkusi. L. Metsar.

toidu|kõrvane
söögi juurde, kõrvale tarvitatav jook (näit. veini kohta)

transsubstantsiatsioon-i 21› ‹s
kirikl (katoliku kiriku õpetuses:) püha õhtusöömaaja talitusel leiva ja veini muutumine preestri pühitsuse läbi Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks

täidlane-se 5 või -se 4› ‹adj

1. (inimese keha v. mõne kehaosa kohta:) paksupoolne, tüsedavõitu, priske, ümar, vormikas. Täidlane mees, naine. Täidlaste vormidega, täidlase kehaga tütarlaps. Küpses eas täidlane daam. Püknikud on täidlase kehaehitusega. Üsna, natuke täidlane tantsupartner. Ta on täidlasemaks läinud, muutunud. Täidlased põsed, käsivarred, rinnad, õlad, puusad, jalad. Kaunid täidlased huuled. Täidlane nägu.
2. (hrl. veini maitseomaduse kohta:) külluslik, küps, raske. Pakuti täidlast punast veini. Õhukesed, keskmise täidlusega ja täidlased veinid. Veini täidlane maitse. Täidlase ja hapuka maitsega kohv.
3. hrv (millegi tõhusa, tugeva, sügava vms. kohta). *.. sissejuhatav signaalisarnane meloodia nõuab täidlast tooni ja korrektset nootide tabamist. H. Orusaar. *E. Bornhöhe kui täidlase haridusega uue-aja mees .. E. Vilde.

täidlus-e 5 või -e 4› ‹s
(< as täidlane). Kaldub täidlusele. On täidlusele vaatamata väga nõtke. Nooruse meeldiv täidlus. || (laius-, sügavusmõõtudest lähtuva rõiva suurusjärgu kohta). Etiketil oli märgitud ülikonna suurus, kasv ja täidlus. Rinnahoidja, jalatsi täidlus. || veini teat. maitseomadus. Veine jagatakse nende täidluse, parkhappesisalduse jt. omaduste järgi. Keskmise täidlusega vein.

tööstus|õun
(kasut. tööstustoorainena näit. veini v. mahla valmistamisel)

veini|kelder
kelder vm. ruum, kus vein laagerdub ja kus veinivarusid hoitakse; vastav veini joogi- ja müügikoht. Lossi veinikelder. Tokaj veinikeldrid. Mindi veinikeldrisse Kreeka veine proovima. Lesk peab veinikeldrit.

veini|klaas
klaas veini joomiseks; klaas veiniga. Jalaga veiniklaas. Veiniklaasid löödi kõlinal kokku. Veiniklaasid kõlisesid kokku.

veini|maa
(maa kohta, kus valmistatakse ja juuakse palju veini). Itaalia on tuntud veinimaa.

veinindus-e 5› ‹s
veini tootmine ja turustamine. Viinamarjakasvatus ja veinindus arvatakse olevat umbes kolm tuhat aastat vana.

veinine-se 4› ‹adj

1. veiniga koos v. määrdunud. Tõmbas keelega üle veiniste huulte. Veinine laud.
2. kõnek veini joonud, veinist joobnud. Natuke veinise naabrimehe jutt tegi nalja.

veini|pudel
pudel veini jaoks; pudel veiniga. Korgib veinipudeli lahti. Terve õhtu istuti veinipudeli juures (veinijoomise kohta).

veini|pärm
(paneb veini käärima)

veini|sarv
(veini joomiseks)

vein|punane
punase veini värvi, sügavpunane. Veinpunane kleit. Pilviku veinpunane kübar.

verivere, verd 13› ‹s

1. inimese ja loomade veresoontes ringlev hrl. punane kehavedelik. Inimese, lehma, kala veri. Hapnikurikas veri. Kunstlik veri. Täiskasvanud inimesel on verd 5-6 liitrit. Vere puna- ja valgelibled. Vere suhkrusisaldus. Veri hüübib kiiresti. Konjak pani vere käima, soontes surisema. Mudis sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Käis verekeskuses verd andmas. Haigele kanti üle verd. Haigel lasti verd 'lasti aadrit'. Sääsed, parmud imevad verd. Patsient köhib verd. Ninast, nina jookseb verd. Haavast purskab, voolab, niriseb, immitseb verd. Kannatanu kaotas palju verd. Kukkus, ja kohe veri väljas, taga. Igaüks ei kannata verd näha. Haavatu võib verest tühjaks, kuivaks joosta. Side on verega koos. Riietel oli paakunud verd. Lastud hunt lamas oma veres. Mehed tirisid võrke, nii et veri küünte all. Tõusev päike oli nagu verre kastetud. Kristuse ihu ja veri (armulaualeiva ja -veini kohta). *Kes pääsukese surnuks lõi, selle lehm hakkas verd lüpsma. R. Soar. *Elutoa ukse avab Lion. Täies elusuuruses. Lihast ja verest. V. Luik. | piltl. Püüdis uue novelli kondikavale liha ja verd juurde mõelda. || (seoses mingisse kehaosasse tulvamisega; näopuna muutumisele, punastamisele v. kahvatumisele osutavates väljendites). Veri kohiseb kõrvus, taob meelekohtades. Veri valgub, tõuseb näkku. Tundsin, kuidas veri pähe lõi. Minestanul kadus veri näost. Verd täis valgunud silmad, silmavalged. ||allatiivis ja adessiivis(seisundit väljendavana:) veriseks, veritsema; verine, veritsemas. Hobuse turi oli sadula all verele hõõrdunud. King on kanna verele hõõrunud. Kratsis kogu keha verele. Hammustas huule verele. Verele näritud huuled. Suurest sõudmisest on peopesad verel. || sea vm. looma vastav vedelik toiduainena. Loomade verest valmistatakse käkke ja leiba. Verd on ammust aega lisatud tanguvorsti sisule. || piltl miski, mis on (värvuselt, helgilt) selle vedeliku sarnane. Päike loojus pilvede verre. *Siis asendus roheline valgus äkki punasega ja rööpad kattusid helkiva verega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: inim|veri, doonori|veri, konserv|veri, tehisveri.
2. (kasut. tapmisele, haavamisele, vägivaldsele surmale osutavates (piltlikes) väljendites). Vägivald ja veri käisid okupantide kannul. Rahva veri ei voolanud asjata. Süütute veri nõuab kättemaksu. Keset lahingute tuld ja verd saadi sõpradeks. Vaenlaste rünnak varises verre. Lahinguväli ujus veres. Ülestõus uputati verre 'suruti veriselt maha'. Vereni kokkupõrge siiski ei läinud. Vabaduse eest tuli maksta verega. Iseseisvus saavutati rahva vere hinnaga. Tema ise oma käsi verega ei määri, tapatöö teevad tema eest ära teised. Veri vere eest! (tapmisele tapmisega vastamise kohta). Veri nõuab vere hinda. *Verd, vägivalda, toorust hõõguvad lehtede veerud. Mõte sõjast luurab kui painaja .. F. Tuglas. *Katsume, kumb kummal vere laseb! ... Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare.
3. piltl (kasut. loomulaadile, temperamendile, emotsionaalsele seisundile osutavates väljendites). Ara verega inimene. Tüdruk on nõrga, vedela verega, ehmub kergesti. Keevalise, rahutu verega nooruk. Kuuma, tulise verega lõunamaalased. Verelt on ta rahulik ja tasakaalukas. Äge veri võtab kergesti tuld. Tühinegi märkus ajas mehel koledasti vere pähe (ärritumise, vihastumise, ägestumise kohta). Noor veri ihkab tegevust. Noortel on rahutu veri. Kevad teeb vere rahutuks. Tal on rahutus veres. Tüdrukus on midagi, mis poiste vere kihama paneb. Veri mässab elulustist. Abiellu sellega, kelle poole veri rohkem tõmbab, kisub. Kõhedus puges verre. Õudne karjatus pani vere soontes tarretama, tarduma 'põhjustas suurt hirmu, õudu'. Veri tardub soontes, kui sellist vaatepilti näed. Pimedusest kostva imeliku heli peale lõi valvuril veri värisema 'tuli valvuril suur hirm peale'. Vaga veri ei värise. Noor veri, noor tahtmine. || (harjumustele v. kalduvustele osutavates väljendites ja tarindites). Kord on tal juba lapsena verre istutatud. Luuletamine, muusika, töö, jonn on tal veres 'talle igiomane'. Huvi kunsti vastu püsis tal veel vanuigigi veres. Poisis on seikleja verd. Vennal tundub ärimehe verd olevat. *Aga Kai polnud seda verd [= sorti, liiki] naisterahvas, et ta kaua oleks saanud väravale najatuda. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: kala|veri, orjaveri; südameveri.
4. piltl (kasut. sünnipärale, rassilisele kuuluvusele, sugulusele, suguvõsale osutavates väljendites). Oma, võõras veri. Eesti, saksa verd helilooja. Ema poolt on temas rootsi verd. Tal näikse olevat saarlase, hiidlase verd. Tema soontes voolab ka piisake mustlase verd. Suurte sõdade ajal segunevad paljud vered. Segatud, segamata veri. Noormees on kuninglikku verd. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Tumedat, tõmmut verd 'tumedavereline' mees. Heledat, valget verd 'heledavereline' rahvas. Poiss on isaga ühte verd 'sarnane'. Veri seob kirjanikku tema rahvaga. Kui see laps oleks meile vere poolest sugulane, siis võiks ta ju kasulapseks võtta. Oleme üks suguvõsa, üks veri. Loss oli inimpõlvi sama vere valduses. Sellest verest jäi järele, maha ainuke poeg. Minu verel pole järeltulijat. Sugulusabielude tõttu rikutud veri. Veri on paksem kui vesi. Veri hoiab vere poole. *Siin on nüüd see laps – kas pole seegi Anna veri? K. Ristikivi. *Kas peab tema .. olema see viimane vilets, kelle verest talule õiget pärijat ei tule? R. Sirge.
▷ Liitsõnad: siniveri.

õhuke(ne)-se 5 komp õhem superl kõige õhem e. õhim› ‹adj

1. (lamedate, plaatjate esemete, moodustiste kohta:) suhteliselt väikese ristlõikepinnaga; ant. paks. Õhuke värvi-, huumusekiht. Õhuke maakamar, lumekord. Õhukesed mullad. Õhukesed kiudpilved. Jää on veel õhuke. Vesi on siin liiga õhuke 'madal', kala läheb sügavamale. Õhuke paber. Õhuke luuleraamat. Mu rahakott on õhuke 'tühjavõitu'. Õhuke diplomaadikohver. Õhukesed küpsised, koogid, singiviilud, leivaviilakad. Õhukesed laastud, saelauad. Tubade vahel on ainult õhuke laudsein. Õhukese põhjaga nõu. Õhukese teraga uisud, nuga. Õhukesest riidest kleit. Õhuke nahk. Õhukese kiviga on hea lutsu visata. | piltl. Õhuke kultuurikiht. || (kergest materjalist riideeseme kohta). Tüdruk on õhukeses pluusis. See mantel on tänase ilma jaoks liiga õhuke. Telk oli õhuke, tuul puhus läbi.
▷ Liitsõnad: ime|õhuke(ne), laud|õhuke(ne), leht|õhuke(ne), loor|õhuke(ne), paber|õhuke(ne), siid|õhuke(ne), udu|õhuke(ne), võrk|õhuke(ne), õhkõhuke.
2. (keha ja selle osade kohta:) suhteliselt väikese läbi- (ja ümber)mõõduga, peenike, kitsas; ant. lai, jäme, paks. Õhuke nina. Õhukesed huuled. Ulatas teretuseks õhukese käe. Õhukeseks jäänud nägu. Surus huuled õhukeseks kriipsuks. Õhukeseks kitkutud kulmukaar. *Imeline oli väike õhuke mehike. Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. (juuste, vurrude jm. karvakasvu kohta:) hõre(nenud), koguselt vähene; ant. paks. Õhukesed juuksed. Silus oma õhukesi halle vurre. Suvel on loomade karvkate õhem.
4. (veini kohta:) vähetäidlane, ilma parkaineta, kerge. Aromaatne, nõtke ja õhuke vein. Õhukese maitsega vein.
vt õhem

äädikane-se 5› ‹adj
tuntavalt v. liialt äädikat sisaldav, äädika maitsega. Salat tundus äädikane. Marineeritud angerjas oli parajalt, liiga äädikane. || (oksüdeerunud, rohkesti äädikhapet sisaldava veini kohta). Vein omandab pika seismisega äädikase maitse. Äädikane vein.

äädikas-ka, -kat 2› ‹s
maitseainena ja konservandina kasutatav äädikhappe lahus. 6%-line äädikas. Sülti süüakse äädikaga. Maitsestatud äädikas. Valge, punase veini äädikas. Kange, lahja äädikas. Hapu kui äädikas. Vein on seismisel äädikaks muutunud (oksüdeerunud, rohkesti äädikhapet sisaldava, joomiseks kõlbmatu veini kohta). Kingitud äädikas on magusam kui ostetud mesi. *Nüüd peab seda mahla käärida laskma, et näha, mis sellest saab – hea vein, halb vein või hoopis äädikas. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: estragoni|äädikas, laua|äädikas, palsami|äädikas, söögi|äädikas, toidu|äädikas, veini|äädikas, õunaäädikas; sabadilli|äädikas, tinaäädikas.

ümar-a 2› ‹adj

1. ümmargune, ümarik. a. ringi-, sõõrikujuline. Ümar laud, iste. Illuminaatoritaoline ümar aken. Peas oli ümar nahkmüts. Ümara põhjaga korv. Ümarate lehtedega taim. Kausina ümar järvesilm. Taevas oli ümar täiskuu. Džempri kaelaava võib olla ümar, ovaalne või kolmnurkne. Tüdrukul oli hästi ümar nägu. b. kerakujuline, kerajas. Ümar kivi, mugul. Gloobus, maakera on ümar. Ümar pea. Öökulli, linnu ümarad silmad. Lapse silmad läksid ümaraks nagu kuulid. Vahtis mulle jahmatusest ümarate silmadega otsa. c. silindriline, ilma kantideta. Ümar klots. Aida seinad olid ehitatud ümaraist kuusetümikaist. Taskulambi patareid on ümarad või lapikud. Ümarate mokkadega tangid. d. (hrl. inimese priskete, täidlaste kehavormide kohta:) kaarjas. Naeratamisel ilmusid ta ümaratesse põskedesse lohukesed. Mees naeris nii, et ümar kõht vabises. Ümarad valged käsivarred. Ümarad õlad, puusad, põlved. Toetas oma ümara lõua kätele. Ta on vööst veidi ümaramaks läinud. Naise liikmed olid meeldivalt ümarad. Tema kehavormid on tunduvalt ümaramaks muutunud. Ümarate vormidega paksuke. Paks ümar mehike. Mehe ümar keha, kogu. || (üldisemalt muude vormide puhul). Ümarad saapaninad. Romaani stiilile on iseloomulik ümar 'poolringikujulise ülaosaga' võlvkaar. Mandrijää on kaljude pinna ümaraks ja siledaks lihvinud. Ümar 'ümarate tähtedega kiri' kiri. | piltl. *Naise küsimus oli järsuvõitu, aga ta laulev hääl .. näis sõnade äkilisuse ümaraks tegevat. E. Park. e. (nulli v. nullidega lõppeva arvu v. hulga kohta). Liiga ümarates arvudes andmed. Minu meelest on ta ümar 'täielik' null. *Kolm tuhat tukatit – hea ümar summa. G. Meri (tlk). f. ebamäärane, mittemidagiütlevalt sile (jutu, sõnade kohta). See oli hästi ümar jutt. *Ka teated Idarindelt olid nii ümarad, et neist suurt sotti ei saanud. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: kauss|ümar, kuu|ümar, kuul|ümar, pallümar; lame|ümar, poolümar.
2. (muusikariista helitooni kohta:) ilus, mitteterav, harmooniline. Orelil on ümar mahlakas kõla. Viiuli mahe, heledatämbriline ümar toon.
3. (hrl. alkohoolsete jookide, näit. veini, õlle maitse kohta:) mahe, sametine. Meeldivalt ümara ja täidlase maitsega vein.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur