[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ehk
I.advosutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II.konj
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

kera11› ‹s
ümmargune pallikujuline keha. Kera niiti, lõnga. Lõng, nöör on keras. Keri pael kerasse! Vihist keriti lõng keradesse, keradeks. Kera juustu. Lambikuplite kerad. Maal on kera kuju. Päikese hõõguv kera. Ümmargune nagu kera. Koerad tormasid kahe karvase kerana võõrale vastu. |sisekohakäänetes, hrl. illatiivis v. inessiivis(olukorda tähistavana). Siil kiskus end kerra. Kassipoeg, uss tõmbas end päikesepaistel kerra. Koer, kass magab keras. Poiss oli teki all keras. Vean enda diivaninurka kerra. Tõmbas jaladki istme all kerra. || mat korrapärane geomeetriline keha, mille ükski punkt ei asu keskpunktist kaugemal kui raadiuse pikkus. Kera raadius, läbimõõt, segment, vöö, kiht, sektor. Arvutage kera pindala, ruumala!
▷ Liitsõnad: juustu|kera, karva|kera, köie|kera, lõnga|kera, maa|kera, nahk|kera, niidi|kera, nööri|kera, okas|kera, pool|kera, päikese|kera, sule|kera, traadi|kera, tule|kera, viisi|kera, õiekera.

kihla vedama
kihlvedu sõlmima. Ah sa ei usu või, veame kihla šokolaadikarbi peale! Poiss vedas kihla, et ujub kõige laiemast kohast üle järve. || kasut. osutamiseks, et milleski ollakse väga kindel v. veendunud. Vean kihla, et ta ei aima veel midagi. *„Ei eksi [suunaga], võin kihla vedada,” vuristab Olev. „Paneme siit otse läbi metsa.” R. Vaidlo.

kiperdama37
murd
1. kipitama (3. täh.), kripeldama. *Maa asjus tema süda ei kiperdanud ega tundnud ta ka isa plaane. R. Sirge.
2. nihelema, siplema. *Unes ma käte-jalgadega vahel kiperdan, ema kutsus seda pusserdamiseks. Segan sind. H. Sergo.

käivitama37
masinat, mootorit, seadet käima, tööle v. liikuma panema. Mootorit, autot, masinat, konveierit, magnetofoni, jõujaama, generaatorit käivitama. Saekaater käivitati elektrimootori abil. Pumbad käivitame tuulemootoriga. Vahekohtunik käivitab stopperi. Maletšempionaadil käivitati kontrollkellad. *Paisutatud veevood panid mürisema turbiinid, need käivitasid veski ja villavabriku .. E. Järs. || (laiemalt). Propagandakampaania käivitas ajaleht. *.. olen küll veel väsinud ja unine, kuid suudan end ometi kuidagi käivitada ja vean lõunani välja .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: taaskäivitama.

lööpsinterj adv
(lööpava sammu, astumise kohta). *.. vean ainult jalga järel lööps ja lööps .. V. Sõelsepp.

lükkamalükata 48

1. tõuke, tõugete v. pideva surumisega kuhugi v. mingis suunas liikuma panema v. liikumas hoidma. Lükkab ukse, akna, värava lahti, kinni. Lükkame kapi teise seina. Pingid ja toolid lükati nurka, lauad lükati koomale, kokku. Käru, lapsevankrit lükkama. Lükkab jalgratast käekõrval. Lükkasin kiige käima, suusad libisema. Lükkab kiigele käega, jalgadega hoogu. Lükka riiv ette, eest ära, lükka uks riivi. Lükkab kuuli rauda. Kas lükata ees või vedada järel? Mina vean eest, sina lükka tagant. Oksi laiali lükates tungisime läbi padriku. Lükkab püksid alla, kingad jalast, mütsi kuklasse, käised üles. Lükkab teise pikali, kraavi, lumme. Ära lükka, ma kukun. Lükkasin paadi kaldast lahti, vette. Buldooser lükkab kivid eemale, hunnikusse. Vedur lükkas vagunid haruteele. Kuidas lükkad, nõnda läheb. | piltl. Ole siin teiste tõmmata ja lükata. Asi tuleb liikuma lükata. *Kui mitu korda on Otto tagaplaanile lükatud .. sest senikaua, kui ta aru pidas ja hoogu võttis, jõudis nobedam ette. O. Tooming. || mingit pinda mööda libistama; selliselt libistades töötlema. Lükkab kammiga, sõrmedega läbi juuste, käeseljaga üle silmade. Võta hari, lükka mu selg puhtaks. Lükka särk triikrauaga üle. Viiliga üle, siledaks lükkama. Seda lauda tuleb pisut höövliga lükata, muidu ei kõlba pingiks. Buldooseriga tasaseks lükatud plats. *Lükkasime uusi püsse tavotist puhtaks. J. Peegel.
2. edasi lükkama. Pulmad lükati sügise peale. Milleks maksmist homseks lükata? Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna. *.. ja lükkas [kohus] otsusetegemise järgmiseks kohtupäevaks. A. H. Tammsaare.
3. (ära) veeretama, kellelegi teisele siirma. Isa surm lükkas perekonna ülalpidamise raskused emale. *Süü kõige eest lükkasid Mahtra mehed teadagi võõraste valdade peale. E. Vilde. *Kõik, mis ta üle üteldi, lükkas ta isamaa vastaste Kaela .. Juh. Liiv. *Päev-päevalt lükkas ta seda häbi oma kaelast. A. H. Tammsaare.

mark1margi 21› ‹s

1. postikulude, riigilõivu vms. tasumist tõendav pisitrükis. a. postmark. Viiekroonine mark. Kleebib kirjale margi peale. Kogub marke. Sain uusi Rootsi marke. Markide seeriad loomadest, kirikutega. b. (tempelmargi jm. kohta). Kogus ametiühingu liikmemakse ning kleepis marke arvestuskaardile.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|mark, kirjamark.
2. (toote kvaliteeti iseloomustava liigi, sordi vms. kohta; toote firma-, kaubanimetuse vms. kohta). See oli mingi vanemat marki traktor. Raadiovastuvõtjate, televiisorite, külmutuskappide, pesumasinate margid. Müügil on mitut marki žiletiteri. Tsemendi, betooni, bituumeni, telliste margid. Mis marki konjak, vein see on? Iga suitsumees tõmbab oma kindlat marki. *Vagan tarvitab peent lõhnaõli, ma ei tea, mis mark see on .. L. Hainsalu. | piltl. *Lihtsalt avaldas arvamust, et uus aeg maal nõuab uut marki mehi. V. Gross. || piltl maine, hea nimi. Tööd tuleb korralikult teha, et oma marki (kõrgel) hoida, marki mitte täis teha. *Temal kui kunstnikul oli seltskonnas üpris hea „mark” ja tema vaated ning põhimõtted leidsid suurt poolehoidu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: auto|mark, konjaki|mark, traktori|mark, veinimark.
3. kõnek (saavutuse, taseme, ka rekordi kohta). Jäi odaheites vaid 10 cm võrra maha hooaja edetabelijuhi margist.
▷ Liitsõnad: tippmark.

segama37

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

vastu
I.postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10.eitusegaosutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II.prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III.adv
1.liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3.ühendverbi osanaesineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4.ühendverbi osanaesineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7.vaatamist märkivate verbide laiendinaotsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9.muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osananäit. vastu tulema, vastu võtma

vedamavean impers veetakse, veetud 42

1. midagi v. kedagi enda järel tõmbama. Hobune veab vankrit, rege. Põhjapõder veab nartat. Traktor veab atra. Kaater vedas slepis praami. Veetavad mänguasjad. Poiss veab ritva enda järel. *Mees vedas [kelku] kõveras ees, kelgunöör üle õla, ja naine tõukas upakil tagant. A. Kivikas. | piltl. Veab koos mehega sõbralikult eluvankrit. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama (millegi kohta, mis ei saa alguses hoogu sisse ja pärast ei taha lõppeda). || (midagi liikuma paneva mehhanismi tegevuse kohta). Vedav hammasratas paneb veetava hammasratta pöörlema. Lindi pani liikuma alumine vedav ratas. Veoautol veavad keskmine ja tagumine telg. Traktoril vedasid ka esirattad. || (noodaga vm. püünisega kalastamise kohta). Noota vedama. Hakkas noodaköit vedama. Mehed vedasid kolme paadiga võrku. *Veavad nooda jää alt läbi – ja eks kala pea siis siia kotti kokku jooksma. A. Hint. | piltl. *Seda hingelt ja ihult tervet inimeslast tahetakse kavalusega võrku vedada! M. Metsanurk.
2. kaupa, koormat, inimesi vms. sõidu- v. veovahendiga ühest kohast teise toimetama. Auto veab poodidesse kaupa. Isa läks hobusega sõnnikut, põhku, kartuleid, hagu, vett vedama. Palgid veetakse talvel metsast välja. Reeteega veeti heinad koju. Põllult korjatud kivid veame käruga hunnikusse. Purjekatega veeti küttepuud mandrile. Voorimees vedas mehe võõrastemajja. Pole kedagi, kes meid üle jõe veaks. Buss veab õpilasi kooli ja koju. Lennukid, rongid veavad sõitjaid. Prantsusmaa vedas 'eksportis' kalevit paljudesse Euroopa maadesse. Telliseid tohib vedada ainult konteinerites. Uus tee on kruusa täis veetud. Prügi on ära vedamata. Veab salakaupa. || palli edasi toimetama (jalgpallis, veepallis jm.). Vedas palli otse värava alla. || (ühenduses looduslike jõududega:) kandma. Vool vedas ta otse kärestikku. Kalamehed lasksid end voolul vedada. Jõgi veab risu merre. Tuul vedas kübemeid mööda maapinda. || (millegi tegelikult liikumatuga ühenduses). Tee veab mere poole. ||impers.levima. Merelt vedas sompu maale.
3. midagi (rasket) kandma, tassima, kuhugi viima v. tooma. Veab pakki käe otsas, õlal. Kedagi kukil, seljas, kätel, süles vedama. Vedasid kahekesi rasket pampu. Veame ämbritega kastmiseks vett. Puud tuleb tuppa vedada. Poiss on oma jalgratta kööki vedanud. Matkajad peavad kogu varustuse ühes vedama. Koer vedas kingad kojast ära. Vanamees veab kogu saadud raha panka. Viimase kui sendi vedas kõrtsi. Haigele tuleb toit voodisse kätte vedada. Ta on auhindu süle ja seljaga koju vedanud (on rohkesti auhindu saanud).
4. tõmbama, tirima, sikutama. a. kedagi v. midagi rasket v. vastupanu osutavat hrl. mingit pinda mööda (kuhugi) lohistades. Mullikat veeti kahe mehega lauta. Vedas kutsika tooli alt lagedale. Veab uppujat kalda poole. Veab kapi teise seina. Mees vedas redeli lakaluugi alla. Kaldale veetud paadid. Veab naist juustest, juukseidpidi. Haaras poisil õlgadest ja vedas ta seina äärde. Talupoeg veeti talli ja anti peksa. Haige veab end vaevaliselt, käte abil püsti. Haavatu oli end metsaveerde vedanud. Vedas ennast hädavaevalt lähima pingini. Kalkun veab tiibu mööda maad. || (jala v. jalgade lohistamise, liipamise kohta). Vedas paremat jalga. Vedas solvunult jalgu mööda põrandat. Vedas jalgu lohinal läbi vilja. b. hrl. hoogsalt, jõuliselt tirides. Vedas nöörist kõigest jõust, aga eesriie ei avanenud. Veab kardina akna ette, akna eest ära. Vedas tõmbluku kinni. Veab ohjadest, et hobune seisma jääks. Laps veab ema käest. Veab ukse pärani. Tal andis käepidemest vedada, enne kui välja pääses. Laps veab teki kõrgemale, üle õlgade, üle pea. Veab tüdruku oma sülle, oma kõrvale. Üleliia kõrgele veetud seelik. Raskus vedas poisi järvepõhja. | piltl. Veab näidendi lahtisi otsi koomale. Kuidagi vedasid ots otsaga kokku. Pole üksmeelt, igaüks, kumbki veab oma kanti. Üks veab ühele, teine teisele poole. Ühed veavad paremale, teised vasakule. || (rahvamängudes). Köit vedama. Vägikaigast, vägipulka vedama. Sõrme, sõrmkooku vedama. c. piltl kedagi (sunniga, veenmisega) kuhugi viima, tooma v. kuhugi minema suunama. Poiss vedas tüdruku kinno, pittu. Vend vedas mu endaga koos maale. Vedas mind sünnipäevale kontvõõraks. Nüüd veetakse ta kohtusse tunnistajaks. Vanemad vedasid poisi tantsutrenni. Joodikud on ta oma kampa, paha peale vedanud. Armu poolest veetakse tüdrukut klassist klassi. Vedas last mööda arste. Vedas naise hipodroomile. Vedas külalised oma roose vaatama. Pidid sa ta ühes vedama! Ükski vägi ei vea teda linna elama. Näe, joodikut veab vägisi kraavi poole. ||hrl. koos refleksiivpronoomeniga enesekõnek vaevaga, vastutahtsi, loivamisi v. aeglaselt liikuma; kuhugi tulema v. minema. Näe, vedas ennast kah kohale. Mis need võõrad end meie peole veavad. Kes sul käskis end üldse siia vedada! Kas sa ei või ennast õigel ajal koju vedada? Kae, kes kõik on end kohale vedanud! Vedas oma paksu keha, oma lotendava kere, oma paksu tagumiku läbi ruumi. Vedas end püsti, pikali, külili. Vea ennast seina poole! d. (kitsavõitu) riietuseset selga panema v. seljast ära võtma. Veab pluusi, kuue, kasuka selga, seljast ära. Vedas särgi üle pea, üle kõrvade. Hakkab pükse jalga, jalast ära vedama. Veab püksid üles, alla. Veab saapad jalga, jalast ära. Veab mütsi pähe, üle silmade, näole, silmile. Naine veab kitlihõlmad vaheliti. Vedas kindad kätte. Vedas vaevaliselt mantli paksu jaki peale. e. välja, esile tõmbama. Veab rinnataskust rahakoti. Vedas pussi tupest. Poiss veab püksitaskust piibu. Vedas vöö vahelt püstoli ja viskas lauale.
5. (märgib näoilme, keha v. selle osade asendi v. olukorra muutmist); tõmbama; kiskuma. a. (aluseks tegija). Laps veab suu naerule, muigele, kõrvuni, virilaks, viltu. Tüdruk vedas huuled mossi, silmad kissi, vidukile. Veab kulmu kortsu. Veab suunurgad kurvalt allapoole, pilklikult üles. Poiss veab näole grimassi. Veab näo krimpsu, pilve, viltu. Veab lõua pikaks. Vedas nina püsti, vingu, viltu ka piltl (uhke v. vingus oleku kohta). Vedas küüru selga. Vea kõht sisse! Vedas jalad konksu, põlved krõnksu. Vedas rinna pungi. Tüdruk vedas põlved lõua alla. Koer vedas saba jalge vahele. Veab ennast sirgu, kerra. b. (aluseks põhjustaja). Maiustused veavad lapse näo naerule, muigele. Kõverpeeglid veavad näo viltu. Põlglik naeratus vedas suunurgad alla. Tigedus veab silmad kissi. Muie vedas näonaha kipra. Kiitus veab suu vägisi kõrvuni. Töö on selja looka vedanud.
6. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist v. millegi kaldumist mingis suunas liikumisele, muutumisele, arenemisele); tõmbuma; tõmbama; kiskuma. a. (näoilme, keha v. selle osade kohta). Nägu veab pilve, krimpsu, tõsiseks, muigele. Selg vedas küüru. Piht veab vimma. Suu hakkas naerule vedama. Naise silmad vedasid tigedaks. Habe veab juba halliks. b. (loodusnähtuste kohta). Hakkab hämaraks, videvikuks vedama. Akna taga veab valgemaks. Taevas veab klaariks. Veab vihmale. Ilmad veavad suve poole. Veab sügiseks, kevadeks. c. (muu kohta:) kiskuma, kalduma, minema. Kõik veab täna kiiva. Asi veab sinnapoole, et peab selle töö katki jätma. Elus veab viltu 'läheb halvasti, ei vea'. Firmal vedas viltu.
7. tugevasti kuhugi meelitama, tõmbama, kiskuma. Süda veab ikka vana sõbra poole. Mõte veab koju, mere taha. Mulla lõhn vedas ta maale. Rahutus veab mööda maailma rändama. Kiusatus veab meest pudeli poole. Teda lausa veab kõrtsi. Huvi tüdruku vastu vedas teda naabermajja. Veri veab noored kokku.
8. (kestvamalt) mingis tundes, olukorras püsima, kiskuma (6. täh.) Vennad veavad juba aastakümneid vimma, kiusu, jonni. Miniad on hakanud viha vedama.
9. juhtima, suunama. a. (jooksus vm. spordialal ees liikudes ja tempot tehes). Asub, hakkab jooksu vedama. Norra suusatajad vedasid kordamööda. Veab teisi, kuni jõudu on. b. (kedagi kuhugi). Matkajuht vedas matkajad sohu. | piltl. Projektijuht vedas ehituse rappa. Küll ta veab asja mäele! c. (jutu kohta). Veab jutu poliitikale, ilmale, teisale. Veab juttu siia-sinna. d. (töö, projekti vms. kohta). Plaadi väljaandmist veab ansambli juht. Uus direktor veab kooli väga hästi.
10. virutama, lööma, nähvama, tõmbama. Veab poisile ühe tulise mööda kõrvu. Tahtis naabrile haluga vedada. Vedas lehmale peenikese vitsaga. Veab üle küüru.
11. (käega) mööda mingit pinda libistama, siluvat, puhastavat vms. liigutust tegema. Veab käeseljaga üle nina, nina alt läbi. Mees veab taskurätiga üle higise näo. Vedas peoga üle juuste, habeme. Veab sõrmedega läbi juuste. Vedas endal sõrmega üle kõri. Veab käega üle mõõgatera. Vedas poognaga üle pillikeelte. Veab näpuga mööda ridu, mööda linnaplaani. Veab sõrmega artiklis järge. Veab keeleotsaga mööda ümbrikuserva. Kammiga kuklasse veetud juuksed. || jooni, märke vms. mingile pinnale tegema, tõmbama; kirjutama. Veab paberile pliiatsiga jooni, tähti, kirjaridu, sõnu. Poiss vedas lehele söega kriipse. Veab numbrile rõnga ümber. Veab sõnale tugeva laia joone alla. Skeemid tuleb tušiga üle vedada. Veab sõrmega õhku küsimärgi. Veab pintsliga jutte laugudele. Vedas sulge üle paberi. Lennuk vedas taevasse valge joone. Paberile veetud varesejalad. Teksti kõrvale oli punasega veetud suur hüüumärk. Paberile on veetud kümmekond rida. Vedas ühe tiheda rea teise alla. Veab pookstavid paberile. Veab mõne lahke sõna paberile. Ei vedanud paberile enam kriipsugi. Vedas juba kümneaastasena salmikusse esimesed värsiread. Ta pole osav sulge vedama. || jälge, vagu vms. tekitades millegagi tõmbama. Ema veab rehaga peenrale kriipse. Ader veab põllul vagusid. Kammiga veetud vöödid muistsetel nõudel.
12. midagi ühest punktist teise tõmmates paigaldama; teed, kraavi vms. rajama. Elektriliini, kaablit vedama. Sidemehed veavad telefoniliini. Plangule veetakse okastraat. Tross oli ühelt kaldalt teisele veetud. Vedas traadi ümber kartulipõllu. Kommunikatsioonid on veetud krundi piirini. Läbi metsa veeti kraav. *Ega see siis veel kogu tarkus ole, kui oskad juhet vedada ja otsi ühendada .. H. Pukk. || midagi sirgu, pinguli venitama. Kahuritele on katted peale veetud. Pinguli veetud nöör.
13. (väljendites elutsemise, olelemise, olesklemise kohta). Veab päeva, päevi õhtusse. Vanake vedas elupäevi õhtule, surma poole. Veab ennast haua poole.
14. (õhu vm. sissepoole tõmbamise kohta). a. (sügava sissehingamise kohta). Vedas kopsudesse pika sõõmu õhku. Veab õhku läbi hammaste sissepoole. Vanamees vedas vilinal hinge. Põder vedas õhku ninna, sõõrmeisse. b. (nuusutamise, nuhutamise, haistmise kohta). Käidi köögis ninaga lõhna vedamas. Lükkas ahjusiibri kinni ja vedas ninaga õhku. Koer vedas koonuga võsa poole. Koer veab ninaga (õhku) ja uriseb. Nina veab lillelõhna. c. (suitsetamise kohta). Veab ahnelt, närviliselt suitsu, paberossi, sigaretti, pläru. Isa vedas kiirustamata piipu. Vedas paar mahvi, pika sõõmu (sigaretist). Veab suitsu sügavale kopsudesse. d. (luristamise kohta). Muudkui köhatab ja veab ninaga.
15. (laulmise kohta). Naised hakkasid viisi vedama.
16. hästi minema, õnne olema. Tal vedas eksamil kõvasti. Loodan, et nüüd hakkab vedama. Alati ei vea. Viimasel ajal ei vea kohe üldse. Ei tea, mis saab või kuidas veab. Tal ei vea naistega. Aga veab poisil: üks pruut ilusam kui teine. Kel ei vea kaardimängus, sel veab armastuses. Täna vedas hullupööra, tublisti. Sõbral üldse, mitte sugugi ei vea. Ilmaga ei vea.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur