[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agiteerima ‹42›

1. kihutustööd tegema; poliitiliselt üleskutsuvalt mõjuma. Ta agiteeris puhta looduse poolt, relvastumise vastu. Kaaslased agiteerisid teda piketis osalema. Agiteerivad plakatid, loosungid. Sõjaaegne luule oli agiteeriv, võitlev.
2. (üldisemalt:) kedagi veenma, veenda püüdma. Küll meelitasime, küll agiteerisime, aga nad ei tulnud kaasa.

[kellelegi] auku pähe rääkima
(kedagi) rääkimise, jutuga veenma v. veenda püüdma, kedagi oma nõusse meelitama. Rääkisime talle augu pähe ja ta tuligi meie meeskonda üle. Naised oskavad meelitada ja auku pähe rääkida.

kinnitama ‹37›

1. kuhugi, millegi külge kinni panema (köitma, naelutama, kruvima vms.). Traatvõrk kinnitati postide külge. Töödeldav ese kinnitati kruustangide vahele. Kinnitas uisud alla. Kinnitasin kaardi nõeltega tahvlile. Riie kinnitati raamile. Kinnitasime plaadi, tahvli seinale. Kinnitas ordeni rinda. Kinnitasin juuksed klambritega kuklasse. Pildid kinnitati liimiga albumisse. Paat kinnitati vaia külge. Õnge otsa kinnitati söödaks vihmauss. Rõivad kinnitati vööga. Pluus oli eest kinnitatud väikese sõlega. Laev kinnitas otsad 'peatus' Liverpooli sadamas. *.. [naine] kinnitab langenud suka kummiga pealtpoolt lillakat põlve. L. Kibuvits. | piltl. Kõik kinnitasid oma pilgu kõnelejale. || kindlamini, tugevamini ühendama. Voodi logiseb, needid tahavad kinnitada. Kruvid liiguvad, neid peab kinnitama. || kõnek kinnistama (2. täh.) *Temale kinnitatud veiste piimaand oli märksa kõrgem kui teistel lüpsjatel .. L. Promet. *Vallakohtus öeldi, et sellega hulk aega ära läheb, enne kui koht minu nime peale kinnitatakse. M. Metsanurk.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks muutma; milleski kindlust, vastupidavust andma. Kinnitas oma jõudu puhkamise ja einega. Arsti sõnad kinnitasid haige usku paranemisse. Preester kinnitas vange nende usus. *Käed löödi kokku ja klaas viina kinnitas kaupa. H. Sergo.
3. millegi õigsust, tõelevastavust tõendama. a. (asjaolude, sündmuste vms. kohta). Lepingu õigsust kinnitasid allkirjad. Seda arvamust kinnitavad järgmised asjaolud. Katsetulemused kinnitasid oletust. Sündmuste hilisem areng kinnitas, et tal oli õigus. Eelmiste aastate kogemused kinnitavad, et ettevaatus on vajalik. Notariaalselt kinnitatud ärakiri. *Kõik, mis Murak mõistis temast tähele panna, kinnitas tema esimest muljet: küps naine. M. Raud. b. (inimeste kohta:) tõeks väitma, õigeks tunnistama. Kinnitab koopia õigsust allkirjaga. Võin seda kinnitada kirjalikult. Kinnitan seda oma ausõnaga. Kinnitas seda isegi vande all. „See oli tõepoolest nii,” kinnitas ema tütre sõnu.
4. (hrl. kellegi teise sõnade v. väite peale midagi rõhutavalt, veenda tahtvalt) ütlema, lausuma, mainima, toonitama, väitma vms. Kinnitas, et ta on täiesti rahul. Kinnitas, et ta teeb kõik, mis tema võimuses. Kõik kinnitasid seda nagu ühest suust. Kadedad keeled kinnitasid, et ta olevat kergemeelne. Iga päev on teile kinnitatud, et nii ei tohi teha. Et see ka tulevikus nii jääb, seda ma kinnitada ei söanda. Kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe. „Ei, mul ei ole viga midagi,” kinnitab ta teistele. „Kas see meeldib sulle?” – „Meeldib,” kinnitasin mina. *„Tule, tule tingimata, sõber,” kinnitas ta laupäeva õhtul koju minnes. E. Krusten.
5. midagi otsustava instantsina heaks kiitma v. alama instantsi otsusele lõplikku kehtivust andma. Kedagi ametisse, kohale kinnitama. Direktor kinnitas aruande, tööplaani. Koosolekul kinnitati seltsi uus põhikiri, eelarve. Kohtuotsus kinnitati.
6. kinnistama (4. täh.)
7. kõnek tähtima (postisaadetise kohta). *Aga viimane kiri oli ju kinnitatud ning see pidi kätte minema. A. Hint.
8. van (õnnetuse puhuks) kindlustama (3. täh.) *Aga ärge te jumala pärast ajage põlema seda maja – ta on meil kinnitatud väga madalasti. O. Luts. *Seda teie ei pruugi [teha], kaptenihärra, minu elu on kinnitatud. E. Bornhöhe.
9. van kindlustama, tugevdama. *Egiptuse sultan Saladin .. kinnitas Kairot müüridega ja ehitas kindluse .. E. Bornhöhe.

masseerima ‹42›

1. keha pinda vereringe ja ainevahetuse ergutamiseks mehaaniliselt (kätega) siludes, hõõrudes v. muul viisil ärritama. Nägu, peanahka, kaela, selga, jalgu masseerima. Punktrolleriga masseerima. Hakkasin kandmisest tuima kätt, valutavat kohta masseerima. Sportlasi, võistlejaid masseerivad kogenud masseerijad.
2. piltl visa pealekäimisega mõjutada püüdma, milleski veenda püüdes rääkima. Seni kaaslased masseerivad, kuni ta lõpuks nõusse jääb. *Kim käis osakonnajuhatajat masseerimas, kuid too keeldus Kimi toetamast. A. Beekman.

mõistus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. teadvuse võime tunnetada nähtusi nende muutuvates seostes, tabada üldist üksiku kaudu, avastada ja formuleerida seaduspärasusi, intellekt; aru, arusaamisvõime. Inimene on mõistusega olend. Mõistuseta loom. Arenenud, avara mõistusega inimene. Terase mõistusega poiss. Tal on keskpärane mõistus. Mehel ikka mehe mõistus. Terve mõistus hoiab meid suurematest eksisammudest. Mõistuse vähesuse üle ei kurda keegi. Mõistust on tal omajagu. Küsi nõu, kui oma mõistus otsa saab. Raukadel kipub mõistus ähmastuma, hämarduma, tumenema. Kahtlen ta mõistuses. Ta vaesekese mõistus on segi (läinud). Mure võttis, röövis ta mõistuse. Ta on täie mõistuse juures 'aru on täiesti korras'. Olen ikka püüdnud kõike mõistusega võtta. Laps elab rohkem tunnete kui mõistusega. Seda tööd pole mulle keegi õpetanud, olen ise oma mõistuse järgi teinud. Seda asja peab kaine mõistusega kaaluma. Kui õpetada, võtab igaüks mõistust 'saab aru'. Mitte ei saa aru, mõistusest tuleb puudu. Minu mõistus on küll otsas, ütleb üles, ei võta enam. See käib juba üle mõistuse. Eksamiülesanded olid üle mõistuse 'väga' rasked. See on niisugune asi, millele minu mõistus ei hakka peale. Mõtle ise, sul endal mõistus peas. Pane oma mõistus tööle, võta oma mõistus kokku! Kus su mõistus enne oli! Kas oled mõistuse kaotanud 'arust ära'? Katsu talle mõistus pähe panna, ta mõistusele tuua 'teda veenda, arukusele pöörata'. Kas rääkisid talle mõistuse pähe? Viha võib pimestada mõistuse. Tule ometi mõistusele, võta mõistuse häält kuulda. Mõistus pole oma teha.
▷ Liitsõnad: inimmõistus; meelemõistus.
2. kõnek teadvus, meelemärkus. Minestas, kaotas hetkeks mõistuse. Haavatu tuli mõistusele. Lamab mõistuseta ning sonib.
▷ Liitsõnad: meelemõistus.

tõendama ‹37›
millegi tõesust, tõelevastavust kinnitama v. näitama. a. (ametlikult; millegi kohta tõendit v. tõendeid esitades). Tõendas raha vastuvõtmist allkirjaga. Kohtualuse süü on tõendatud. Tunnistajad tõendavad, et õnnetus juhtus jalakäija süü tõttu. Võin tõendada oma kohalviibimist. *Polnud ta ka nõnda noor, et oleks autoga pidanud elus edasijõudmist tõendama. O. Kruus. b. väitma, et miski on tõsi; rõhutavalt, veenda tahtvalt kinnitama. Õngemehed võivad tõendada, et kümmekond aastat tagasi oli jões kalu küllalt. Poiss tõendas, et nägi tonti omaenda silmaga. *„Jaa. Ilma tööta ei saa nööpnõela ega niidijuppi, tuletikku ega piimatilka!” tõendas onu August. H. Pukk. *Pühapäeva õhtupoolel tuli ka onu jõele ja lubas ise Arno käsile võtta, nagu ta onunaisele tõendas. J. Parijõgi. c. millegi paikapidavuse v. olemasolu tõendiks olema; millestki tunnistust andma, millelegi osutama, midagi näitama. Süüd, süütust tõendavad asjaolud. Isikut, haridust, ametit tõendav dokument. Kauba päritolu tõendavad dokumendid. Dokumendi ehtsust tõendab pitser. Kõne tõendas, et esinejal on ka oraatorlikke andeid. Värsked jäljed liival tõendavad, et keegi on siit äsja läinud. Näitus tõendas meie tarbekunsti kõrget taset. Teos tõendab autori head rahvaluuletundmist. *Vikati leid tõendab, et siinsed asukad tegelesid maaviljelusega. L. Varblane.

veenmis|jõud
oskus v. võime veenda. Suure veenmisjõuga oraator. Ta hääles ja ilmes oli nii tugev veenmisjõud, et vastuväidetest loobuti. Sõnade veenmisjõud. Plakatil polnud vajalikku veenmisjõudu.

veenvus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
võime veenda, veenmisjõud. Näitleja emotsionaalne veenvus. Romaani kunstiline veenvus. Esitas üleskutse suure veenvusega. Sisendab kaaslastesse meelekindlust kõigutamatu veenvusega.