[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vedu ‹veo 27› ‹s›

1. ka maj inimeste, kauba vm. ühest kohast teise toimetamine, vedamine vt vedama (2. täh.) Ehitusmaterjalide, loomade vedu. Rahvusvahelised veod. Palkide veoks oli autot vaja. Teenis raudkivide veoga kena kopika. Mis tööd ta teeb? – On vedude peal. Vedude omahind, maht. Veos on veoks vastu võetud.
▷ Liitsõnad: auto|vedu, elekter|vedu, hobu|vedu, konteiner|vedu, maismaa|vedu, mere|vedu, raudteevedu; heina|vedu, kauba|vedu, kivi|vedu, metsa|vedu, palgi|vedu, piima|vedu, piirituse|vedu, prahi|vedu, prügi|vedu, puude|vedu, salakauba|vedu, sõnniku|vedu, viljavedu; ette|vedu, kohale|vedu, koju|vedu, kokku|vedu, läbi|vedu, sisse|vedu, transiit|vedu, välja|vedu, ülevedu; juhuvedu.
2. tõmbamine, tirimine, vedamine. Töntsi veoga traavel. Maas peaga härg on tugeva veoga. *Hobused tõmbusid aiste vahel vahtu, kui vedu oli pisutki kõvem. A. H. Tammsaare. || (sõiduvahendi rataste v. silla vedamisvõime kohta). Kolme silla veoga veoauto. Nelja ratta veoga auto.
▷ Liitsõnad: köie|vedu, nooda|vedu, vägikaikavedu; esi|vedu, tagavedu vrd kihlvedu.
3. (esineb väljendites kellegi sarnasuse v. erinevuse kohta). Vennad pole ühte vedu. Ühte vedu tüdrukud. Isa oli töökas mees, aga poeg on hoopis teist vedu. *Tema on sedasama vedu mees, nagu omal ajal olnud Ullise Matts. H. Sergo.

[keegi] (on) pika veoga ~ pikka vedu
(keegi on) pikatoimeline, pikaldane. Ta on liiga pika veoga kahtleja. *Meie pika veoga kaaslane jäi viimaseks .. J. Semper. *.. aga teised ütlesid, et ta käies alati jalgu järel veab ja üleüldse pikka vedu olevat .. R. Soar.

vedu võtma
käima minema, hoogu sisse saama, laabuma hakkama. Jutt, laul ei tahtnud vedu võtta. Lõpuks võttis pidu vedu. Tahab püsti tõusta, aga jalad ei võta vedu. Üritas tüdrukuga kurameerida, aga õiget vedu asi ei võtnud. Töö ei võtnud enam üldse vedu. Ärgitas last joonistama, aga see ei võtnud vedu. Mootor ei tahtnud vedu võtta. Rattad keerlesid lumes vedu võtmata ringi.