[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

vedru1part vedru e. vedrut 6› ‹s

1. masina v. mehhanismi elastne, spiraali vm. kujuline osa, mida kasut. näit. löökide ja vibratsiooni leevendamiseks v. käivitusenergia akumulaatorina. Nelja vedruga sõiduvanker. Vedrudega kaless. Madratsi, tugitooli vedrud. Diivani vedrud tuleb uuesti siduda. Lahtiste vedrudega istmed. Sohval on vedrud püsti, väljas. Vedrud kääksuvad, naksuvad, krägisevad. Räntsatas autosse, nii et vedrud kokku lõksatasid. Vedru toimel sulgub uks iseenesest. Tugeva vedruga värav läks paukudes kinni. Vedru ei hoidnud enam lukukeelt pesas. Vedruga kell. Kella vedru on maha käinud, keera vedru üles. Portsigari vedru on katki. | (võrdlustes). Teda oleks nagu vedrust, vedruga püsti visatud. Jookseb minema nagu vedru tõukel. Sööstis üleskeeratud vedruna paigast. Hüppas üles, nagu oleks tal vedru sees. Tardub enne hüpet kui pingul vedru. Põrsa saba on rõngas nagu vedru. *Mu istuv isa oli nagu kokkusurutud vedru: kui nüüd veel tema pühimusi puudutada, võis ta end sirgu lüüa. N. Baturin. | piltl. *..[ülepingutamine lõpeb] sellega, vennas, et mõni vedru sus väikese ülearuse lõksatuse teeb, ja ... valmis sa oledki! A. Jakobson. || piltl millegi liikumapanev jõud. Draama saladuslik vedru. Uudishimu oli see vedru, mis hoidis tal hinge sees.
▷ Liitsõnad: diivani|vedru, kella|vedru, madratsi|vedru, uksevedru; kande|vedru, keerd|vedru, kontakt|vedru, lame|vedru, leht|vedru, löök|vedru, spiraal|vedru, surve|vedru, torsioon|vedru, taldrik|vedru, teras|vedru, tõmbevedru.
2. kõnek vedruäke; vedruvanker. Paneb, rakendab hobused vedru ette. Tegi vedruga maa peeneks. *.. mitu põldu on tal juba seemendatud, mitu veel vedru ootamas. V. Saar.

vedru(t) välja viskama
ära surema. Vanataat viskas vedru välja. *Vaat, võib-olla juba aasta või paari pärast viskan vedru välja. R. Roht.

vedru2part vedru e. vedrut 6› ‹s
van vedelike mahumõõt, 10 toopi; vastav anum, ämber. *Kümme vedru ja rohkem joodi päevas viina ära – mõisaaidas oli ju seda märjukest küllalt! E. Vilde. *Võib olla küll, et ta joob vahest otse vedrust. A. Jakobson.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur