[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 5 artiklit

vedel-a 2

1.adjvoolav, selline, mis ei hoia kindlat kuju, mitte tahke ega gaasiline; rohkesti vedelikku sisaldav, hästi voolav. Vedelad, tahked, gaasilised ained. Aine vedel olek. Vedel kütus, õli, magma, tõrv, mesi, vaha. Vedel seep. Vedela konsistentsiga kreemid. Elavhõbe on vedel metall. Rasv tuleb vedelaks sulatada. Soolepõletiku korral on väljaheide vedel. Ei tea, kas võtta paksem või vedelam pahtel? Vedelad toidud. Vedel hapukoor, kaste. Kui tainas on liiga vedel, tuleb lisada jahu. Supp sai liiga vedel. Puder on täna vedelaks jäänud. Vedel muna (hrl. vedela munakollasega). See rohi teeb vere vedelamaks. Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake. || (maa, pinnase kohta:) vesine, märg, püdel. Maapind on pehme ja vedel. Sügisvihmadest vedelad põllud. Vedel muda on külmast kohma tõmmanud. Tee muutus läbipääsmatuks vedelaks poriks.
▷ Liitsõnad: pool|vedel, tilk|vedel, vesivedel.
2.smiski vedel, vedelik. Jõi supikausi pealt kuuma vedela ära. Hammustati leiba ja võeti jõevett vedelaks peale. Leivapala närimine oli tüütu, eelistanuks midagi vedelat.
▷ Liitsõnad: supivedel.
3.adjpiltl. a. (rühi, kehaosade, liikumise kohta:) kehaliselt pingeta, lõtv, lodev, loge; loid. Vedel rüht. Vedelad lihased. Vedela näoga naine. Vedel käesurve, haare. Vedelad liigutused, sõrmed. Teretas vedela käega. Ta kont oli vedel, ei pidanud raskele tööle vastu. Purjuspäi muutuvad jalad vedelaks. Magav laps oli vedel nagu soolikas. Lebab kui igavene lasu voodis, vedel ja pehme. *.. pikk vedela kehaga Nigul, kelle liikmed lahtised nagu noorel koeral ja samm hooletu .. M. Rebane. *Ma ei jõudnud kirstu koos Rolandiga kärule tõsta .. võtsin vedela Rolandi sülle, ta vajus süles laiali .. M. Kõiv. b. (eseme oleku kohta:) mitte pingul, lotendama kippuv. Ühekordne nöör on vedelam kui kahekordne. *.. ja vahtis ainiti oma suure ning vedela koti sisse, milles tuhnis ennast unustades. A. Beekman. c. (inimese omaduste, inimloomuse kohta:) saamatu, laisk, tugeva tahteta; arg. Igaüks võib hädaldada, mõni vedelam mees muud ei teegi. Vanasti oli iga töö peale hakkamas, nüüd on vedelaks jäänud. On vast vedel vend! Valab nõrkade peale viha välja, täismeeste ees on vedel. Vedel argpüks! Väljapressijad on vedelad kujud, löövad kohe põnnama. Poisid ei olnud jahil sugugi vedelad. Naistel on vedel süda ja veri. Tahtis teise vedelaks ehmatada. Võttis vedelaks küll, käed hakkasid värisema. *Et nad töös vedelad on, seda kuulen iga päev. E. Vilde.

vedel-i 2› ‹s
kal paadi järel veetav lant. Vedeliga kala püüdma. Mindi järvele vedelit vedama. Kalapüük vedeliga ehk landivedamine.

läbi paksu(st) ja vedela(st) vt paks

vedelaks lööma
kartma hakkama, araks lööma. Lõi vedelaks ja jättiski tornist hüppamata. *Sõjas sihtisid inimese pihta, nüüd lööd ruuna ees vedelaks .. J. Sarapuu.

vedelaks tegema
maha jooma. Tegi oma talukoha vedelaks. *Need vargad teevad raha vedelaks .. A. Beekman.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur