[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

burlakk ‹-laki 21› ‹s›
aj lotja v. laeva kaldalt köiega vedav tööline endisaegsel Venemaal. Volga burlakid.

jooksu|ratas
tehn
1. tööratas (turbiinil)
2. raskust kandev, kuid mitte vedav ratas (veduril)

kauba|karavan
kaupu vedav karavan. Kaubakaravanid liikusid läbi kõrbe.

lodja|vedaja
aj jõel lotja kaldalt köiega vedav tööline. Repini kuulus maal Volga lodjavedajatest.

märgisti ‹1› ‹s›
põll aiand külvamisel v. istutamisel kasutatav vaokest vedav seade; külvimasina tööee laiust märgistav lisaseade; marköör (2. täh.) Mitut rööpset vaokest vedavat märgistit kasutatakse istutamisel.
▷ Liitsõnad: hobu|märgisti, käsi|märgisti, traktorimärgisti.

piima|vanker
piimanõusid vedav vanker. Piimavankrid sõitsid kolinal turule.

piima|vedaja
piima vedav isik. Piimavedaja ladus vankrisse mitme talu piimanõud ja sõitis nendega meiereisse.

posti|auto
postisaadetisi vedav auto

posti|laev
postisaadetisi vedav (reisi)laev. *Ma sõidan täna õhtul postilaevaga lõunasse.. A. Hanko (tlk).

posti|lennuk
postisaadetisi vedav lennuk

posti|paat
postisaadetisi vedav paat. Postipaat käis Ruhnu ja Kuressaare vahet kaks korda kuus. Täna on postipaadi päev.

posti|vedaja
posti hobuse, paadiga jne. laiali vedav postimees

priipassi|hobune
(vene troikas) aisahobuse rakendi kõrval vedav lisahobune. Vasak, parem priipassihobune.

puu|laev

1. puitlaev. Saarlaste lihtsad tammised puulaevad.
2. puid vedav laev

puu|lodi
puidust lodi; puitmaterjali vedav lodi

rikša ‹6› ‹s›

1. Idamaadel hrl. ühele sõitjale määratud kerge kaherattaline kaarik, mida veab eest üks v. kaks meest; velo-, motorikša. Kuli on rikša vedamisest võhmal. Kaubakotid laoti rikšasse. *Singapuri rikša kujutab endast külgkorviga jalgratast, siin ei istu sõitja vedaja ees nagu klassikalisel jalgrattarikšal. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: moto|rikša, velo|rikša, veorikša.
2. seda sõidukit vedav v. juhtiv mees. Rikšal on raske, ta lõõtsutab. *Enamik rikšasid ei lase enam traavi, vaid tallab pedaale.. I. Normet.

rikša|kuli
rikšat vedav v. juhtiv kuli

salakauba|laev
salakaupa vedav laev

siduri|võll
tehn käigukasti vedav võll

siidi|karavan
siidikaupu vedav karavan. Hiinast tulnud siidikaravanid.

soola|laev
soola vedav laev

töö|voorimees
koormaid vedav voorimees, veovoorimees. Isa oli töövoorimees: vedas suvel paemurrust paasi ja talvel tänavailt lund. *Mõni päev tagasi oli mul töövoorimeest tarvis .. oli suurem koorem, teate, kolimise asi, seal on ikka tarvis hobusemeest. E. Männik.

vee|vedaja
vett vedav isik (ka endisaegse ametinimetusena). Veevedajad jõuavad jõe äärde ja täidavad vaadid. Tallinnas töötasid keskajal veevedajad.

veo|ratas
tehn vedav ratas. Autol oli kaks paari veorattaid. Ühe, kahe veorattaga ratastraktor. Veorataste koormus.

veo|rihm
rihm, mille abil midagi veetakse; tehn vedav rihm. Narta veorihmad. Härjarakendi veorihm. Härjale pandi veorihm kaela. Rakmete veorihm rebenes. Pesumasina veorihm.

veo|tross
tross, mille abil midagi veetakse; tehn vedav tross. Traktori külge kinnitati veotross. Soonimismasina, lastivankri veotross. Köistee kande- ja veotross.

veo|voorimees
koormaid vedav voorimees. Sõidu- ja veovoorimehed. Jaama juures seisid veovoorimehed oma plaanvankritega.