[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastik ‹-u 2› ‹adj›
(teravat) ebameeldivustunnet tekitav, (väga) vastumeelne. Vastik hais, maitse. Vastikud mõtted, unenäod. Võlts ja vastik naer. Vastik ilm, vihm, tuul, libedus. Vastik amet, töö. Kostis vastik sõim. Vastik kõnelus on ees. See joodik on kõigile vastik. Muutus eneselegi vastikuks. Elu maal läks päev-päevalt vastikumaks. Kiitlemine on vastik. Tal on erakordselt vastik hääl. Peab rotte kõige vastikumateks loomadeks maailmas. Vastik komme nina nokkida. Selle tüli pärast hakkas kõigil vastik. Küll on vastik kübar, säti kuidas tahad, ikka ei istu!