[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit

abordeerima42
aj (hrl. sõude- ja purjelaevade ajastul:) vaenlase (sõja)laeva ründama selle parda külge haakudes, et meeskond saaks tungida vastase laevale

flankeerima42

1. sõj tiivalt vastase märki v. lahingukorda tulistama. Flankeeriv tuli 'tiibtuli'.
2. ehit külgedel asetsema, külgedelt ümbritsema. Väravaava flankeerivad pilastrid.

gaasi|rünnak
sõj ründemürgi kasutamine vastase vägede v. elanikkonna hävitamiseks v. kahjustamiseks

haaramahaarata 48

1. midagi kiire liigutusega kätte (loomad suhu, küünte vahele) võtma, kahmama; käega (suuga, hammastega vm.) millestki kinni võtma v. selleks mõeldud liigutust tegema. Midagi tangidega, pihtidega, tangide, pihtide vahele haarama. Haaras kaika, relva, esimese ettejuhtuva eseme, et ennast kaitsta. Haaras lapse kaenlasse, käte vahele, sülle. Haarab rooliratta pihku, ohjad kätte. Isa haaras poisil käsivarrest, kraest, rinnust, hõlmast kinni. Haaran varnast mütsi ja laualt raamatu. Haarasin mantli õlgadele ja väljusin. Haaras pliiatsi ja hakkas kirjutama. See otse sunnib sulge haarama 'kirjutama hakkama'. Tüdruk haaras põõsa küljest peotäie marju. Ta haaras käega rinnust kinni ning oigas. Vaarun ja haaran kiiruga tooli seljatoe järele. Kukkudes haarab ta kätega õhku. Koer haaras kondi suhu. Kull haaras saagi küünte vahele. Uppuja haarab õlekõrrestki. | piltl. Ostjad haarasid vastilmunud raamatu otse lennult. Lained haarasid paadi ja paiskasid randa. Tuul haarab kaasa liiva ja tolmu. Leegid haarasid tallikatuse.
2. oma valdusse v. võimusesse võtma. Võimu haarama. Maa-alasid, varasid oma valdusse haarama. Haarasin jutuotsa, mänguinitsiatiivi enda kätte. Teda haaras nõrkus, palavik, väsimus. Mind haaras nukrus, mure, kartus, kaastunne, ahastus, meeleheide. Neidu haaras trots, raev, viha. Jaani oli haaranud tegutsemisiha, kummaline igatsus, võitmatu uudishimu. Lindat haaravad kahtlused, ärevad mõtted. Südant haaras erutus, rõõm. *Meelehärdus haaras voogava lainena kogu ta olemuse. A. H. Tammsaare.
3. kedagi kaasa kiskuma, kütkestama, köitma. See tegevus, töö haaras mind. Film, näidend, tants, maal haarab oma erakordsusega. Laul haaras kuulajaid esimesest hetkest. Romaan haaras mind põneva sündmustiku tõttu. Olime sügavalt haaratud sügismetsa ilust. Mäng haaras poisse niivõrd, et nad unustasid lõunasöögi. Mehed olid jutust sedavõrd haaratud, et ei märganudki lähenevat võõrast. Haarav muusika, vaatepilt, tegelaskuju. Haarav spordiala, võistlus.
4. hõlmama, enda alla võtma, endasse mahutama. Streik haaras ligi paarkümmend tuhat töötajat. Põletik oli haaranud kõri limaskesta. „Tõde ja õigus” haarab üle poole sajandi pikkuse perioodi. Kirjaniku elu ja loomingut haarav monograafia.
5. midagi tajuma, tunnetama. Kõike ümbritsevat ei haara inimene esimese pilguga. Ta haarab probleeme kiiresti.
6. sõj vaenlase tiivast möödudes ümberpiiramise eesmärgil vastase tagalasse tungima

haarehaarde 18› ‹s

1. haaramine; haaramisel kujunenud (kinnihoidmis)seisund v. pigistus. Käte, sõrmede, lõugade haare. Kiire, energiline, kindel, raudne haare. Käsi kõverdub haardeks. Äkiline haare, ja liblikas on käes. Haare lõdveneb. Ta oli võtnud mu käe haardesse. Poiss rebis end vastase haardest lahti. Mees võttis ootamatu, tugeva, järsu haardega neiul kätest kinni. | piltl. Põgeneja sattus helgiheitjate haardesse.
2. sõj manööver vastase ümberpiiramiseks; ümberpiiramisseisund. Vaenlase väeosa oli sattunud peaaegu täielikku haardesse.
3. käsitletava v. tehtava ulatus, laius, sügavus. Teaduse haare avardub iga aastaga. Romaani ajaline haare. Mõtete, unistuste julge haare. Ehitustööde haare on lai. Laia haardega kunstnik, kirjanik. *Oleks mul raha või selle ekvivalente, oleks mul haaret, väljapeetust, siis korvaks see mu põlguse füüsilise töö vastu .. V. Vahing.

hävitus|lennuk
sõj ülikiire lahingulennuk vastase lennukite ja piloodita lennuaparaatide hävitamiseks õhus, hävitaja

kabe6› ‹s

1. kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual. Rahvusvaheline kabe 'nimetatud mäng 100-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 20 kabendit'. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Kabet mängima. Võisteldi lauatennises, males ja kabes.
▷ Liitsõnad: kiri|kabe, probleemkabe.
2. viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend

kaevik-u 2› ‹s

1. sõj pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest. Eesliini kaevikud. Kaeviku põhi. Kitsas, sügav kaevik. Kaevikuid kaevama. Kaevikud olid omavahel ühendatud jooksukraavidega. Sõdurid hüppasid, varjusid kaevikusse. Võitlus käis vaenlase kaevikutes.
▷ Liitsõnad: jao|kaevik, laskuri|kaevik, miinipilduja|kaevik, sapööri|kaevik, suurtüki|kaevik, üksikkaevik.
2. ajutine kraavitaoline süvend (näit. dreenimisel)
▷ Liitsõnad: dreenikaevik.

kahe|võitlus

1. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell. Kahevõitlus rapiiridega, püstolitega. Kutsus auhaavaja kahevõitlusele. Kahevõitlust pidama. Sai kahevõitlusel haavata, surma.
2. võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel. Lendurite kahevõitlus õhulahingus. Põdrapullide kahevõitlus. Kahe maletaja haarav kahevõitlus. Raske kahevõitlus loodusjõududega. *Iga retk kujunes kahevõitluseks näljasurmaga. L. Meri.

kaitse|operatsioon
sõj lahingutegevus vastase pealetungi nurjamiseks v. tagasitõrjumiseks, et luua tingimused pealetungile üleminekuks

kartetš-i 21› ‹s

1. aj sõj ümarkuulidega täidetud väikese lennukaugusega mürsk vastase elavjõu hävitamiseks (šrapnelli eelkäija). Suurtükk laaditi kartetšiga. Vaenlase ahelikku tulistati kartetšidega.
2. jäme jahipüssihaavel

kild|mürsk
sõj mürsk, mis hävitab vastase elavjõudu lõhkemisel tekkivate kildudega

kild|pomm
sõj lennukipomm, mis hävitab vastase elavjõudu lõhkemisel tekkivate kildudega

klintšima42
sport (poksis:) sülitsi vastase külge klammerduma

korv|pall
sport
1. sportlik pallimäng erilisel väljakul kahe võistkonna vahel, kus võitjaks osutub see pool, kes saavutab rohkem punkte vastase korvi visatud pallidest. Korvpalli mängima. Korvpallis tuli vastu võtta kaotus. Lähen võimlasse korvpalli vaatama.
2. selles mängus kasutatav pall

Kreeka gen, kreeka indekl
Kreeka keel, kiri, tähestik, kirjandus. Kreeka rahvas. Kreeka kultuur, kunst, muusika, mütoloogia. Kreeka tempel. Kreeka pähklipuu, pähkel. Kreeka nina 'profiilis otsmikuga samal joonel asuv nina'. Kreeka tuli 'keskajal meresõjas vastase laevade süütamiseks kasutatud vee peal ujuv põlev segu'. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate lühikeste võrdsete harudega rist'. Kõver nagu kreeka e.
▷ Liitsõnad: uus|kreeka, vanakreeka.

küber|rünnak
vastase elektrooniliste süsteemide töö tõkestamine, rünnak võrgusüsteemi vahendusel. Küberrünnak arvutivõrkudele, suveräänse riigi vastu . Panka tabas küberrünnak. Küberrünnakut korraldama, läbi viima, juhtima. Küberrünnakus osaleja.

lahingu|julgestus
sõj abinõude kogum vastase rünnaku ootamatuse vältimiseks ning oma vägede lahingukorda asumise kindlustamiseks

leegi|heitja1› ‹s
sõj relv vastase hävitamiseks bensiini, napalmi vm. põlevaine joaga

loobumis|võit
sport (vastase võistlusest loobumise korral). Läti meeskond sai Leedu koondiselt loobumisvõidu, Leedu koondis andis Läti meeskonnale loobumisvõidu.

luure18› ‹s

1. (< luurama (2. täh.)).; luuramine, informatsiooni hankimine. a. teadete hankimine välisriigi olukorra, teaduslik-tehniliste saavutuste, sõjajõudude, nende paiknemise jne. kohta. Poliitiline, sõjaline, strateegiline luure. Luure raadiolokatsiooni abil. b. sõj teabe hankimine vastase väeosade paiknemise, kavatsuste, arvatava lahingupiirkonna maastiku jne. kohta. Taktikaline luure. Pataljoni komandör saatis luurajad, luurejao, piilkonna luurele. Käisime vaenlase tagalas luurel. Jagu tuli just luurelt. c. (muude teabe hankimise juhtude kohta:) maad kuulama. Mäetipu vallutamisele peab eelnema luure. Homme läheme seenele – ma käisin juba luurel, tegin luuret. *Norra vaalapüügilaev suundus püügirajoonide luurele Rossi mere piirkonda. E. Kreem.
▷ Liitsõnad: eel|luure, ilma|luure, jää|luure, kala|luure, maastiku|luure, majandus|luure, nafta|luure, raadio|luure, sala|luure, vastu|luure, välis|luure, õhuluure.
2. sellise luuramisega tegelev organisatsioon, ametkond; vastavate asutuste võrk. Briti, Vene luure. Ants värvati luuresse, töötab luures. Välismaa luure agent. Luure kogub andmeid oma agentuuri kaudu. Diviisi luure sai teada, et vaenlane koondab sellesse rindelõiku vägesid.

läbi|murre

1. läbimurdmine. Korvpallurite osavad läbimurded. | piltl. „Tõde ja õigus” tähendas Tammsaarele lõplikku läbimurret.
2. sõj vägede pealetung vastase pideva mehitatud kaitserinde lõhestamiseks; vastase kaitsepositsioonidesse tekitatud lõhe. Taktikaline, operatiivne, strateegiline läbimurre. Blokaadi(rõnga) läbimurre. Diviis asus läbimurdele.

maa|hoki
sport muruväljakul kahe võistkonna vahel mängitav pallimäng, milles püütakse väikest palli kumeraotsalise kepiga vastase väravasse lüüa. Maahokis kohtusid India ja Pakistan.

mati|kombinatsioon
(males:) kombinatsioon vastase matistamiseks. Efektne matikombinatsioon.

mati|rünnak
(males:) rünnak vastase matistamiseks. Must saavutas kahinguga matirünnaku.

matt3mati 21› ‹s
olukord males, kus mängija ei saa oma kuningat vastase malendi tulest päästa. Tegi, andis vastasele mati. Valge oli ajahädas ja sai mati. Ma ei märganud kahekäigulist matti ja lasksin võidu käest.
▷ Liitsõnad: karjapoisimatt.

mere|miin
sõj ujuv õhukindla kestaga lõhkelaeng vastase laevade hävitamiseks ja nende liikumise tõkestamiseks

moondama37

1. teistsuguseks, teiseks muutma, teist, hrl. ebaharilikku kuju andma. Püüdis oma häält moondada. Mask moondas teda tundmatuseni. Elav fantaasia võib argipäeva muinasjutuks moondada. Valu moondas näo grimassiks. Viril naeratus moondas ta nägu. *Tisler moondas vana lihtsa mööblitüki [= puhvetkapi] nelja päevaga poole sajandi võrra vanamoelisemaks. A. Beekman. || nõiduse, imeväega kellelegi, millelegi teist kuju andma. Vägev nõid, võlur moondanud printsessi kärnkonnaks, lossi kaljuks, maa mereks, tütarlapse roosipõõsaks. Arvati, et see naine võib end libahundiks moondada. *Vägevad loitsusõnad moondavad virvatuled siredateks neitsiteks. H. Laipaik.
2. sõj vastase vaatluse ja luure eest (kattes, teist välimust andes) varjama, maskeerima. Patarei oli madala lepavõsa servas, okstega hästi moondatud.

nupu|võte
(maadlusvõte vastase kaela ja õlavarre haaramisega). Tegi kiire nupuvõtte, sai vastase nupuvõttesse.

otse|rünnak
otsene, suunast kõrvale kaldumata rünnak kellelegi v. millelegi, kellegi v. millegi (näit. vastase, vaenlase) peale; ka piltl. Linn vallutati otserünnaku ja samaaegselt lõunast ümberhaaramisega. Otserünnakuga ta jonni murda ei saa. Läks, asus otserünnakule.

partisan-i, -i 10› ‹s
vastase võimu all oleval maa-alal vabatahtlikult sõjapidamise seaduste järgi tegutsev relvastatud võitleja, siss. Taganevate okupantide väesalku ründasid kohalikud partisanid. Partisanid õhkisid sildu, relvaladusid ja raudteeliine. || kõnek mitteametlikult, omal algatusel tegutseja. Oli partisanina mitu suve ehitusmalevas.

partisani|liikumine
partisanide relvastatud võitlus vastase võimu all oleval maa-alal

peale|tung [-i]
sõj lahingutegevus kaitsel v. rünnakul oleva vastase väeüksuste hävitamiseks ning tähtsate piirkondade v. objektide hõivamiseks. Hoogne pealetung. Meie väed asusid otsustavale pealetungile. Vastase pealetung pandi seisma, aeti nurja. Pataljon läks pealetungile üle lageda soo. || piltl ahistav, survet avaldav toiming kellegi v. millegi suhtes. Must alustas pealetungi liputiival. Kontrrevolutsiooni, reaktsiooni pealetung. Ideoloogiline pealetung. Ta ei tahtnud vaidluses alla jääda, vaid alustas uut pealetungi. Mere pealetung maismaale. Metsa pealetung tundrale. Tuiskliiva, näriliste pealetung põldudele. Vabrikutoodete pealetung avaldas rasket survet käsitööle.
▷ Liitsõnad: vastu|pealetung, üldpealetung.

pesa8› ‹s

1. loomade (eriti lindude, imetajate v. putukate) valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v. elutsevad. Lõokese, kotka, toonekure, lepalinnu pesa. Saarma, orava, siili pesa. Metsmesilase, herilaste pesa. Ogaliku kerajas pesa. Pesa tegema, ehitama. Linnud punuvad pesa. Okstest, samblast, kuivadest lehtedest pesa. Rähn teeb pesa puuõõnde, orav puu otsa. Kana on, istub, haub pesal. Kurg seisab pesal. Sulgedega vooderdatud pesas oli neli linnupoega. Kana läks pesale (munele). Kajakas laskus pesale. Emalind tõusis pesalt lendu. Sügiseks olid pojad pesast välja lennanud. Värvuke on pesast välja kukkunud. Põldhiired koguvad pesasse toiduvarusid. Ega hunt pesa ümbert ei murra. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. | piltl. *Ja tuul keerutab, otsib endale pesa. A. Kaskneem. *Kuidas küll võis säärane mõte minus pesa teha..? B. Kangro. || piltl magamisase, magamiskoht. Ja nüüd poeme pessa 'lähme magama', on juba hilja. Ronis aluspesus oma soojast pesast välja. *..mina leidsin pesa kõrges tihedas rohus – pehmeimal voodil, millel ma enam kuid polnud maganud. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: haraka|pesa, herilase|pesa, hiire|pesa, hundi|pesa, kana|pesa, karu|pesa, kimalase|pesa, kotka|pesa, kure|pesa, linnu|pesa, mesilas|pesa, orava|pesa, pardi|pesa, pääsu(kese)|pesa, rebase|pesa, sea|pesa, sipelga|pesa, varesepesa; avas|pesa, kuhik|pesa, kuhil|pesa, sulus|pesa, tehis|pesa, ujupesa; tuulepesa.
2. piltl eluase, kodu; asupaik. Kaks tuba vanas puumajas, see on nende lihtne pesa. Püüdis paari uue mööbliesemega oma viletsat pesa mugavamaks muuta. Noorpaar tahab oma pesa ehitama hakata. Sul on aeg oma pesa peale mõelda. Noortel on pesa punumise 'kodu rajamise' aeg kätte jõudnud. Tütred lendasid pesast välja: nad läksid mehele. Kahju oli lahkuda kodust, vanast hubasest pesast. *Härrased kolisid teise pessa, mõis jäi tühjaks. E. Krusten (tlk). *Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalaosas ära. P. Kuusberg.
3. piltl kolgas. Mina sinna pessa ei sõida, jään pealinna. Tollal oli Värska veel armetu pesa. *Ning mida ilusam koht ja mida puutumatum, seda pimedam pesa oma mõtteviisi poolest.. A. Kaal.
4. hrl. millegi halva, ebameeldivuste asupaik, pesapaik. Röövlite, intrigantide, bürokraatide, ässitajate, riigivastaste pesa. Korruptsiooni, saksa militarismi pesa. Lastekodu peeti ulakate pesaks. Teater on igavene intriigide pesa. See jutulõksutajate pesa tuleks laiali puistata. Vargad olid põgenenud, pesa tühi. See siin on vaesuse, viletsuse pesa. *.. ise heast perekonnast, aga naiseks võtab niisuguse punasest pesast tüdruku.. V. Ilus. *„Seal on külalisi koos,” ümises ratsanik lossi poole vaadates, „nüüd oleks kerge kogu pesa hävitada. ..” E. Bornhöhe. || haiguslik moodustis, kolle. Juurepess levib pesadena tüves ülespoole. Põletikulised pesad organismis.
▷ Liitsõnad: haigus|pesa, katku|pesa, mäda|pesa, nakkuspesa; lutika|pesa, röövli|pesa, tule|pesa, ussi|pesa, vargapesa.
5. lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib. Peitluku pesa. Tappide, tullide, süüteküünalde pesad. Spindli kooniline pesa. Vedru hoiab lukukeelt pesas. Lükkas padrunipideme pessa. Keeras pirni pesasse, pesast välja. Tõmbasin pistiku pesast välja. Sahtli põhjas on ruudukujulised pesad müntide jaoks. Tööriistakast vastavate vahede ja pesadega. Uksepiidale ja -raamile raiutakse peitliga pesad hingede tarvis. Mast oli pesast välja karanud. Nihestuse puhul väljub liigesepea oma pesast. Igasse pesasse istutati mitu taime.
▷ Liitsõnad: küünla|pesa, laagri|pesa, lambi|pesa, luku|pesa, padruni|pesa, pistiku|pesa, pooli|pesa, spindli|pesa, sütiku|pesa, tapipesa; peo|pesa, pihupesa.
6. sõj kaevik laskuri v. kollektiivtulirelva ja seda teenindavate võitlejate jaoks. Raskekuulipildujate pesad. Võitlejad hakkasid endile kiiresti pesi kaevama.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|pesa, laske|pesa, laskuripesa.
7. bot sigimikus, viljas v. tolmukapeas olev õõs. Piprakauna viljaõõs jaguneb 2–4 pesaks. Tolmukotis on kaks pesa tolmuteradega.
8. tehn elektronarvuti mäluseadme osa, kuhu salvestub üks sõna. Arvuti nummerdatud pesad.
9. sport pesapalli mänguväljakul koht, mida jooksja peab läbima ja kus ta on vastase visete eest kaitstud
▷ Liitsõnad: kodu|pesa, mängupesa.
10. millegi lähestikku asetseva v. omavahel kokkukuuluva kogum. a. (üheliigiliste taimede, eriti nende mugulate v. sibulate kohta). Varajase kartuli pesa. Igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat. Sibulal oli suur pesa all. Mitme tütarsibulaga krookuse pesa. Pesadena kasvavad seened. b. ühe aine kogum teises, hrl. kivimis v. maagis. Peeneteralise korundi pesad kvartsiidis. Kulda leidus kivimis üksikute pesadena. c. keel rühm ühest tüvest tulenevaid v. morfoloogiliste ja semantiliste seoste alusel omaette kogumikuks koondatavaid sõnu
▷ Liitsõnad: eos|pesa, kartuli|pesa, kristalli|pesa, sibulapesa.

pette|liigutus
ka sport vastase eksitamiseks sooritatud liigutus. Poiss tegi peaga, kehaga kiire petteliigutuse. Ründajal õnnestus ilusa petteliigutusega vastasmeeskonna kaitsest mööduda.

pette|manööver
vastase eksitamiseks sooritatud toiming v. võte. Vaenlase väesalga hommikune rünnak oli vaid pettemanööver. Osava pettemanöövriga saadeti litter väravasse. Jänes on põgenemisel suur pettemanöövrite meister. | piltl. Antud lubadused osutusid järjekordseks pettemanöövriks.

piiramapiirata 48

1. midagi ümbritsema, millegi ümber olema. Eestit piirab kahest küljest meri. Vahemerd piirab peaaegu igast küljest mander. Põhja-eesti keskmurde ala piiravad põhjas rannikumurre, läänes läänemurre ja idas idamurre. Soodega piiratud ala. Rabast piiratud metsajärv. Tihe kuusik piiras kaarena heinamaad. Kahest küljest piiras küla kõrge mäeahelik. Põldusid piirasid kiviaiad. Ümberringi piiravad madalat hoonet põlised puud. Ehitusplatsi piirab kõrge plank. Hekiga piiratud viljapuuaed. Traataiaga piiratud vangilaager. Kindlust piiras vallikraav. Kloostrit piirasid paksud müürid. Hoonetest piiratud õu. Lumehangedest piiratud onnile oli raske ligi pääseda. Aknaid piiravad pruunid raamid. Lõuga piiras võruna tihe habe. Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Ta silmi piirasid kortsukeste võrgud. | piltl. Küünal kustus ja pilkane pimedus piiras mind äkki. *Ta tahtis .. mõneks ajaks kõigest sellest tüütavast ja üksluisest eemale pääseda, mis teda Karjamäel piiras. M. Traat. || (inimeste kohta:) koondununa ümbritsema. Õnnetuspaika piiras tihe rahvahulk. Noormeeste summ piiras uut autot. Uudishimulik lasteparv piiras maalivat kunstnikku. *.. jalavägi püssidega ja kasakad hobuste seljas, kes voori tihedalt piirasid, hoidsid kõik neist [= vangidest] eemale. E. Vilde.
2. midagi millegagi ümbritsema v. piirjoontega, piirimärkidega tähistama. Mu vanaisa piiras põllud kiviaedadega. Istandus piirati taraga kaitseks metsloomade eest. Koppel piirati lattaia või traadiga. Tööstusettevõtte territoorium peab olema millegagi piiratud. Tulease piirati kividega. Ujumisala on piiratud poidega. Enne võistlusi tuli spordiväljak piirata valge joonega. Puude langetamise koht tuleb piirata keelumärkidega. Seinnoodapüügil piiratakse kalaparv poole kilomeetri pikkuse noodaga, mis siis alt kokku veetakse.
3. tiirutades millegi v. kellegi läheduses liikuma; millegi v. kellegi kohal tiirlema. Kass piiras nurru lüües perenaise jalgu. Liblikas piirab õit. Mesilased piirasid õitsvat pärnapuud. Parmud piirasid hobust. Poiss piiras hulk aega ümber maja ega julgenud sisse astuda. *Äkisti lendasid kaks suurt kulli minu poole ning jäid mu pea kohale piirama. A. Saal. || millestki kaarega mööduma. *Õhtuti nähti mõnd noormeest naabrusse minemas, lompisid piirates, kivilt kivile hüpates.. M. Metsanurk. *Nad piirasid [laevaga] ümber Skandinaavia põhjanurga, rand nihkus kaugemale, aga jäi siiski kogu ajaks tüürpoordi. A. Hint.
4. kedagi v. midagi mingi eesmärgiga luurama, jälitama v. passima. Kull piiras õuel siblivat kanakarja. Jahimehed hakkasid hunti piirama mitmest küljest. Vargad piirasid pikemat aega kauplust, oodates soodsat hetke. Ta langes tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Lehemehed piirasid olümpiavõitjat. Väljarändajate hulgad piirasid konsulaati. *Järvamaa piiril on liikumas foogti sõjasulaste salgad, piiratakse vabadusse pagenud maarahvast. A. Sinkel. *Mõni päev hiljem piiras ta silla juures seisvaid autosid. Pidi ju padruneid kusagilt saama.. M. Rebane.
5. kellegagi lähemat kontakti taotlema, ligi tikkuma, kellegi tähelepanu, poolehoidu, sümpaatiat, armastust taotlema. Jaan piiras ja jahtis Malle. Noormees oli piiranud tüdrukut kauemat aega: oli kutsunud teda jalutama, kinno ja tantsupidudele. Haigla õed hakkasid noort arsti piirama. Sõbranna on Riina meest piirama hakanud. *Kogu oma vaba aja pühendas Loog tutvuste ja sidemete soetamisele. Tükk aega piiras ta pataljoni adjutanti. P. Kuusberg.
6. sõj mingit vastase objekti v. väeüksusi piiramisrõngasse võtma ning vallutada v. hävitada püüdma. Linnust, kindlust, linna piirama. Liivi sõja ajal piirasid Tallinna edutult Vene väed. Vanad kreeklased piirasid Troojat kümme aastat. Mitu päeva piirati maja, kus asus ülestõusnute staap. Mässuliste poolt piiratud kindlus alistus.
7. millegi v. kellegi esinemusele, levikule, tegevusele, toimele kindlaid, hrl. kitsendavaid piire seadma, midagi v. kedagi tõkestama, tagasi hoidma v. midagi vähendama. Suitsetamist, joomist, söömist piirama. Peame oma väljaminekuid, tarbimist piirama. Mu väitekirja teemat piirati. Kalapüüki järves tuli ajutiseks piirata. Piirati relvade, alkoholi müüki. Peaks piirama autode kiirust. Seltsi juhatuse liikmete arv piirati kümnelt seitsmele. Üürikasarmute kõrgust piirati tollal 21 meetrini. Piirati vastuvõetavate õpilaste arvu. Huntide arvu peab piirama nii, et nad säiliksid vaid liigina. Esinemisaega ei piiratud. Jahiaeg, kalapüügiaeg on kuupäevadega piiratud. Põllumeeste piiramata tööpäev. Piiramata vabadus, võim. Saate asjaajamiseks piiramata voli. Rootsi valitsus piiras Liivimaa aadli poliitilisi õigusi. Ilmalik võim hakkas pikapeale vaimulikku võimu piirama. Mu liikumisvabadust piirati paljude keeldudega. Meie tegevus on mitmesuguste eeskirjade ja määrustega üsnagi piiratud. Termini puhul võib sõna üldkasutatavat tähendust piirata. Rõugepuhanguid õnnestus kiiresti piirata ja lokaliseerida. Väike palk piiras ta ostuvõimalusi. Veekogude reostatus piirab nende kasutamist. Ajalehtede levikut piiras esialgu rahva umbusk kirjasõna vastu. Antibiootikumid ei ole alati suutelised puhkenud epideemiat piirama. Fanatism piirab silmaringi. Igal pool piirasid mind mu kohustused. Tundis end vabana: miski ei seganud ega piiranud. Silmaringi piirav mets. Nähtavust piirav sadu. Tegevusvabadust piiravad asjaolud. *.. algul veel paluvad, siis juba raevused / nõuded, et šahh ja ta nõunikud piiraksid / liiale minevat kuberner Iraxit. J. Kross. *Piirata ennast [= oma tarbimist] aastate jooksul, koguda rubla rubla kõrvale, et siis istuda peremehetundega rooli taha – mina pole selleks võimeline. Mart Kalda. ||hrl. tud-partitsiibisvähene, kitsas, (liiga) väike, kitsendatud, limiteeritud. Vorsti sortiment on piiratud. Uudistoodet valmistati piiratud koguses. Uuendusi võidi teostada piiratud ulatuses. Raamatu piiratud maht ei luba teemat põhjalikumalt käsitleda. Kikkapuu levimisala Eestis on väga piiratud. Teose tegelaste arv on üsna piiratud. Piiratud majanduslikud võimalused. Orkestri võimed olid piiratud: osati mängida ainult mõnda marssi. Selline ettekanne on mõistetav väga piiratud auditooriumile, ainult selle eriala spetsialistidele. Vigastatud liigese liikuvus on piiratud. Turistide majutusvõimalused on esialgu väga piiratud. Nõupidamine oli ajaliselt piiratud. Piiratud aeg ei luba mul siia kauemaks jääda. Selle ajalehe tellimine on piiratud.
8. piiratud mitte eriti arukas v. arenemisvõimeline, vaimselt vähe arenenud, kitsarinnaline, ahta silmaringiga. Piiratud mõistusega, huvidega, võimetega, silmaringiga inimene. Ta on tubli töömees, ehkki mõnevõrra piiratud. Ta on üks piiratud ja nüri inimene. Mida piiratuma muusikalise silmaringiga kuulaja, seda vähenõudlikum ta on. Tema vaadetes on veel palju naiivset ja piiratut. *Tema jutuaine on harilikult piiratud: mõni jube anekdoot, ajalehe kriminaalne sõnum.. F. Tuglas.
9. (korrapäraselt) lõikama, kärpima; pügama. Juukseid, habet piirama. Laskis kord kuus endal juukseid piirata. Ta vurrud olid alati korralikult piiratud. Nüriks piiratud habe. Nudiks piiratud pea. Piirake oma küüsi igal nädalal. Piirasime hobuse lakka, saba. Aednik piiras kääridega hekki, põõsaid. Piiramata kuusehekk oli suureks kasvanud.

piiramis|seisukord
jur riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks vastase blokeeritud piirkondades, kallaletungiohu vm. erakordse asjaolu puhul kehtestatav sõjaseisukord. Riigis on välja kuulutatud piiramisseisukord.

polo11 või 6› ‹s
sport pallimäng kahe 4-liikmelise ratsameeskonna vahel, kes püüavad kummipalli puitvasara abil vastase väravasse lüüa

puusa|heide [-heite]
sport püstimaadluse võte, kus maadleja heidab vastase üle oma puusa maha

raadio|luure
sõj vastase kohta andmete kogumine tema raadiojaamade avastamise ja raadiokõneluste kinnipüüdmise teel. Töötas Saksa raadioluures.

raketi|tõrje
sõj kaitse vastase raketirünnakute eest (õhutõrje osa)

ramm-i 21› ‹s

1. ehit tehn vasarast ja juhtraamiga pukist koosnev vaiade rammimise seade, rammivasar. Raudbetoonist sambad rammiti mudasesse põhja mitmetonnise raske rammiga.
▷ Liitsõnad: auru|ramm, diisel|ramm, vibroramm.
2. aj mer sõjalaeva esileulatuv vööriosa, millega rammiti vastase laeva ja tekitati sellele purustusi

reetmareedan 46

1. kellegi usaldust petma v. kuritarvitama; oma (kodaniku)kohuse, truudusvande v. lubaduse vastaselt talitama; ära andma (2. täh.). a. (vaenlase teenistusse asudes v. vastase poole üle minnes). Isamaad, kodumaad reetma. Kas Kaupo reetis oma rahva? b. (vaenlasele) kellestki v. millestki teatama, kedagi v. midagi üles v. välja andma; (pärimise, nõudmise peale) saladusi paljastama, midagi välja rääkima v. lobisema. Ülestõusu juht reedeti. Vaatamata peksmisele, piinamisele ei reetnud ta oma kaaslasi. Sõjasaladusi reetma. Kindlus reedeti vaenlasele. Kes reetis meie peidukoha? Vaata, et sa ei reeda kellelegi mu aadressi. c. kedagi v. midagi ära salgama v. põlgama, hülgama. Olin sunnitud reetma oma põhimõtted. Reedetud armastus, unistused. Ta reetis iga kodaniku püha kohuse kaitsta oma isamaad ja põgenes. *Ta oli reetnud ema, isa ja kodu. Ta oli neid põlanud, häbenenud ja maha salanud. L. Promet.
2. piltl millestki (varjatavast) tunnistust andma, midagi (v. kedagi) märgatavaks, nähtavaks tegema, välja paista laskma, näitama. Tema pilk, nägu reedab ärevust, erutust. Sinu ilme reedab, et sa ei räägi õigust. Kokkusurutud huuled reetsid viha. Silmad reedavad tundeid kõige selgemini. Kannuste kõlin reetis juba eemalt ta tuleku. Iga liigutus võib mu asukoha reeta. Miski ei reetnud ta tegelikke mõtteid, kavatsusi. Tema käitumine reedab härrasmeest. Kael reedab naise vanuse. Aktsent, hääldus reetis mu päritolu. Stiilianalüüs võib reeta romaani tegeliku autori. Vaata, et sa ennast millegagi ei reeda! Jääb vaid loota, et õige mõrvar end kunagi reedab. Taevasina kahvatus reedab saabuvat sügist. *Ainult päästepaadi kohal rippuv pesupaar, kolm triibulist särki ja kokapõll reedavad, et siin elatakse. J. Smuul.
3. usalduslikult teada andma v. tunnistama. Konsultatsioonidel oli proua arstile reetnud, et ta usub astroloogiat. *Kirjaniku abikaasa .. reedab uudishimulikele, et Mart Raua romaan küpseb aegamisi .. A. Siig.

reider-i, -it 2› ‹s
mer avamerel tegutsev lahingulaev v. ristleja, mille ülesandeks on vastase kaubalaevade hävitamine

rünnak-u 2› ‹s

1. ründamise üksikjuhtum. a. kallaletung; pealetung. Teekäija langes röövlite rünnaku ohvriks. Sumeri riik varises kokku metsikute suguharude rünnakutest. Poiss kaotas ootamatust rünnakust tasakaalu ja kukkus. Rünnakuks valmistuv jäär taganes hoogu võtma. Meie vetes pole karta haide rünnakut. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Ajakirjanduses on olnud mitmeid ägedaid rünnakuid korruptsiooni vastu. Teos sisaldab ohtrasti poleemilisi rünnakuid autori vastastele. Romaanil oli ilmumisel tohutu menu, kuid kutsus esile ka teravaid rünnakuid. Dissertant lõi tagasi oponendi rünnaku. || (spordis). Meeskonna kiired rünnakud lõppesid enamasti korviga. Meie maletaja asus rünnakule, viis tugeva rünnakuga partii võidule. | piltl. Laev pidas jää, tugeva tuule rünnakutele vastu. b. aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks. Kohe pärast võistluse lõppu algas reporterite ja fotograafide rünnak värskele maailmameistrile. Uisutaja kukkus, kuid ei loobunud esikoha rünnakust. *Naiste juures on passiivsus sageli kõige edukamaks rünnakuks. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kontra|rünnak, kuninga|rünnak, mati|rünnak, otse|rünnak, rüüste|rünnak, vastu|rünnak, üllatusrünnak; ajurünnak.
2. sõj pealetungi olulisim osa, kus väeosad, allüksused sööstavad vastase positsioonile, kusjuures hrl. tulistatakse kõikidest relvadest, atakk. Rünnak lainetena. Rünnak käigult, marsilt. Rünnak tagalast. Öine, päevane rünnak. Rünnakut ette valmistama. Ees seisab otsustav rünnak. Jalaväelased valmistusid rünnakuks. Pataljon läks, asus rünnakule. Vastase rünnak löödi, tõrjuti tagasi. Linn võeti rünnakuga ära. *Suures lõpulahingus oli ta rügement vaid väikeste puhkustega peaaegu kaks ööd-päeva rünnakus.. R. Roht.
▷ Liitsõnad: aatomi|rünnak, frontaal|rünnak, gaasi|rünnak, jalaväe|rünnak, lähi|rünnak, mere|rünnak, otse|rünnak, pommi|rünnak, raketi|rünnak, ratsa|rünnak, suurtükiväe|rünnak, tanki|rünnak, torpeedo|rünnak, tuuma|rünnak, täägi|rünnak, vastu|rünnak, õhu|rünnak, äkkrünnak.

sala|post
sõj varjatult paiknev valvepost allüksuse positsiooni ees vastase lähenemise avastamiseks

selja|võit
sport maadluses vastase seljatamisega saavutatav võit. Saavutas kiire seljavõidu. Lõpetas kõik viis matši seljavõiduga.

siht|märk [-märgi]

1. tabamiseks valitud (vastase) objekt. Tabas sihtmärki esimese lasuga. Avas sihtmärgi pihta tule. Missuguste sihtmärkide pihta tuleb kahurituli suunata? Lagedal väljal oli põgenik heaks sihtmärgiks. *Mida kaugemasse sihtmärki keegi oma kivikese sai, seda uhkem ta oli. L. Kahas.
2. mer (üksteise taga eri kõrgusel paiknevate kaldamärkide kohta). Neemele ehitati sihtmärgid, mis võimaldavad madalikust mööda sõita. | piltl. *Oleviste oli Tallinna sadama sihtmärk, kaugele ulgumerele ja Soome saarteni ulatuv orientiir. L. Meri.
3. siht, eesmärk. Tema elu sihtmärk oli meri. || sihtkoht, sihtpunkt. Hommikul asus käskjalg sihtmärgi poole teele.

sisse|murre
jõuga sissemurdmine vastase kaitsesse vms. Sissemurre vaenlase tagalasse. *Ta [= polgukomandör] soovitas ka kuulata, kui sügavale oli sissemurre juba vasakul ulatunud. J. Peegel.

sissi|sõda
sisside relvastatud võitlus vastase võimu all oleval maa-alal, partisanisõda. Sissisõda alustama, pidama. *Rahva meeleheide plahvatas ülestõusudeks ja sissisõjaks, millel aga esialgu polnud suuremat edu. J. Kangilaski. | piltl. Perekonnas käib lakkamatu sissisõda.

suitsu|kate

1. sõj tehislik suitsu- v. udupilv, millega varjatakse vägesid vastase vaatluse ja tule eest. Suitsukatet tegema, tekitama. Suitsukatte all, varjul liikusid tankid edasi. *Meie kaatrid kihutasid piki Pirita randa, tõmbasid lahele suitsukatte. P. Rummo.
2. piltl miski, mis varjab tegelikku olukorda, põhjust v. eesmärki. Salapiiritusevedajatel olid suitsukatteks kaasas lestavõrgud. *Nii et kogu pikk ja põhimõtteline lugu ristimisest oli ainult suitsukate ja sinu naise lahkumise tegelik põhjus oli hoopis igapäevasemat laadi? O. Tooming.

suur|tükk
sõj peam. mürskudega tulistav relv vastase elavjõu hävitamiseks ja kaitseehitiste purustamiseks. Lühikese, pika rauaga suurtükk. Suurtüki toru, sihik, ratas, alus. Väikese-, keskmise-, suurekaliibriline suurtükk. Suurtükid avasid vaenlase pihta ägeda tule. Suurtükkidest lasti aupauke. Neljast suurtükist koosnev patarei. Vihane mees kärkis kui suurtükist. See siin magab nii kõvasti, et lase või kõrva ääres suurtükki.
▷ Liitsõnad: kauglaske|suurtükk, kerge|suurtükk, kiirlaske|suurtükk, laeva|suurtükk, liikur|suurtükk, raske|suurtükk, saate|suurtükk, tankitõrje|suurtükk, toetus|suurtükk, väli|suurtükk, õhutõrjesuurtükk.

sõja|tegevus
sõj sõjaväe relvastatud võitlus vastase vägedega. Sõjategevuse algus, lõpetamine. Kahurikõmin annab tunnistust sõjategevuse lähedusest. Sõjategevus on kandunud naaberriigi territooriumile. Eestis 1812. a. otsest sõjategevust ei toimunud. Vaenlase väed alustasid jälle sõjategevust. Ahnelt loeti ajalehest teateid sõjategevusest Narva all, Narva lähistel. *.. Tallinna linna ja Harju-Viru rüütelkonna vaheline vaen kippus 1530-ndatel aastatel puhkema avalikuks sõjategevuseks. R. Kenkmaa.

süüte|aine
sõj eriline ainesegu vastase sõjatehnika kahjustamiseks ning tulekahjude tekitamiseks

süüte|kuul
sõj kuul vastase sõjatehnika süütamiseks v. tulekahjude tekitamiseks. Vastane tulistas küla süütekuulidega põlema.

süüte|mürsk
sõj mürsk vastase sõjatehnika süütamiseks v. tulekahjude tekitamiseks. Linna tulistati süütemürskudega.

taanduma37

1. tahapoole, tagasi liikuma, tagasi tõmbuma, eemalduma, taganema (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Taandub hoovõtuks, et oleks vabam hüpata. Taandus paar sammu, et tulijaga mitte kokku põrgata. Rahvahulk taandub kahele poole ja vabastab tee. Tüdruk taandus tagurpidi ukse poole, nurka. Saadikud tõusid ja taandusid aupaklikult. Taanduti kõrvaltuppa ja sõneldi seal edasi. Liikus külaliste keskel ja taandus siis koridori. Osa inimesi nihkus lähemale, osa taandus kaugemale, eemale. Propelleri tuul sundis lennukiootajaid taanduma. Loom taandus küljega vastu laudaust. b. hrl. vastase survel oma positsioone maha jätma. Tatarlased ründasid ja venelased taandusid. Poola väed sunniti taanduma. Taanduti uuele positsioonile. Rindelt taanduvad üksused. Armee taandub itta. Sisside peajõud taandusid mägedesse. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; (aja jooksul) kaugenema, eemalduma. Meri kord tõusis, kord taandus. Oma sängi taandunud jõgi. Laialehised metsad on taandunud rannikule. Meri taandus pikkamööda lääne poole. Rannajoon taandus mandri poole. Mets taandus kaugele ning tegi ruumi põldudele. Soo ei taandunud teest enam hetkekski. Kõrgrõhuala taandub kagu poole. || (muid juhte). Varakult taanduma hakanud juuksepiir. Eenduvad ja taanduvad 'tagasiastega' müüriosad. d. piltl. Õnn on taandunud kaugele. Solvumisest tekkinud kibedus on taandunud alateadvusse. Unistus taandus karmi reaalsuse ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama; sün. taganema (2. täh.) Palavik oli täielikult, veidi, ajutiselt taandunud. Valu taandus talutavuse piiridesse. Põletiku ägedad nähud taandusid. Laul taandus poolkuuldavaks üminaks. Hirm, erutus, isu taandus. Peale hoolikat kontrolli kahtlused taandusid. Ta võim on taandunud, kuid mitte murtud. Vaen on kergeks vimmaks taandunud. Vihmasadu oli hommikuks taandunud. Pakane taandus üleöö. Suurte pulmade pidamise komme on taandumas. Ühed haigused taanduvad, teised sagenevad. Käsitööndus taandus tööstusrevolutsiooni aegadel.
3. kõrvale tõmbuma; loobuma, lahti ütlema. On suurest spordist taandunud. Tegi karjääri ja taandus siis vaikselt. Taandus oma seisukohtadest. Ei taandunud oma „ei”-st. Õpetlane taandus oma õpetusest. Mees pole oma julgetest mõtetest taandunud. *Olin taandunud oma saatuse kõrvaltvaatajaks. M. Traat.
4. (lihtsamale) tagasi minema, lihtsustuma; millekski vähem väärtuslikuks muutuma. Ta eluvaade ei taandu lihtsale optimismile või pessimismile. Looduses toimuvad muutused taanduvad Demokritose õpetuse järgi mitmesugustele aatomite kombinatsioonidele. Rahvariiete juurde kuulus peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Tal oli hirm, et terve elu taandub perekonnamuredeks. Endine mõjukas partei on taandunud vaidlusklubiks. Halb lastekirjandus taandub tühiseks ajaviiteks. Meie koorilaul on taandunud isetegevuse tasemele. || Taanduv murd mat harilik murd, mille lugejal ja nimetajal leidub pluss v. miinus ühest erinev ühistegur.
5. keem keel redutseeruma, reduktsioonile alluma

taganema37

1. tahapoole, tagasi liikuma, eemalduma, tagasi tõmbuma, taanduma (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Laps taganes nurka. Rongkäigu lähenedes taganes rahvamass tee äärde. Jäär taganes ja ründas siis. Taganeb paar sammu. Hobune ajas taganedes vankri kummuli. Külaline taganes kummardustega ukse poole. Poiss taganes tagurpidi roomates. Tagane minust, saatan! Taganes esimesel võimalusel tagatuppa lapse juurde. *Villu taganeb, taganeb. Selg põrkub vastu ust. H. Pukk. *Pommer taganeb meeleheitlikult hoope jagades kodu poole. M. Traat. b. hrl. vastase surve mõjul oma positsioone maha jätma; põgenema, pagema. Väesalk taganes vaenlase eest. Anti käsk taganeda. Ülepeakaela, võideldes, vastupanuta taganema. *.. Berthold langes, võõrad põgenesid, / üle mere kõik nad taganesid. C. R. Jakobson. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; aja jooksul kaugenema, eemalduma, pinnalt vähenema. Jõgi taganes oma sängi. Maa tungib peale ja meri taganeb. Mandrijää levis ja taganes taas. Soorohi taganeb aruheina ees(t). Küla kerkis ja mets taganes. || (muid juhte). Taganev juuksepiir. Koobastesse taganenud silmad. d. piltl. Öö taganeb hommiku ees. Ta loomingus on luule taganenud proosa ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama, tagaplaanile jääma; sün. taanduma (2. täh.) Talvekülmad taganevad. Haigus taganes iseenesest. Uni ei tahtnud taganeda. Reisiväsimus on taganenud. Hirm ja häbi taganesid. Koduigatsus taganes uute elamuste mõjul. *Noorusluules sagedane isamaaline idee taganes Suitsul 1904. aasta kestel .. N. Andresen.
3. loobuma, lahti ütlema, ära salgama; kõrvale tõmbuma. Kavatsusest, ettevõtmisest, seisukohtadest, raskuste ees taganema. Taganes lepingust, kaubast, sõnast, lubadusest, tõest. Ta on usust taganenud. Oma rahvusest taganema. Oled kord otsustanud, siis ära tagane. Ei mõelnudki tülis taganeda. Vaidlus läks nii ägedaks, et taganesin. *Ma ütlen: ma ei tagane majadest. Sest need on raad ise mu kadunud Margarethe tahtel minu omaks tunnistanud .. J. Kross.

tanki|tõrje
sõj abinõude kogum vastase tankide jt. soomukite rünnaku tagasilöömiseks

tankitõrje|granaat
sõj käsitsi heidetav granaat vastase soomukite hävitamiseks. Viskas vaenlase tanki nina ette tankitõrjegranaadi.

tiib|haarang
sõj vastase haaramine tiivalt, küljelt. Tiibhaarangut tegema, alustama. Linn võeti tiibhaaranguga.

tormi|jooks

1. otsustav lähivõitlusega üldpealetung vastase kindluse, tugipunkti v. positsioonide vallutamiseks. Tormijooks kindlusele, linnusele, vastase kaevikutele. Linn, kindlus, linnus vallutati, võeti tormijooksuga. Jalavägi alustas tormijooksu, läks tormijooksule. Vastase tormijooksud löödi tagasi. Hakati valmistuma tormijooksuks.
2. kiire, ründav tegutsemine millegi (v. kellegi) saavutamiseks, omandamiseks, võitmiseks. Ostjate tormijooks uutele kaupadele. Seda tüdrukut tormijooksuga ei valluta. *Algas ookeanilendude palavik. Üritus järgnes üritusele, paljud julged õhupioneerid kaotasid selles tormijooksus elu. V. Raudsepp.

torpeedo|lennuk
sõj lahingulennuk vastase laevade torpeedodega ründamiseks ja miinitõkete rajamiseks

trumpamatrumbata 48

1. (kaardimängus:) trumbiga lööma; vastase trumpe maha tõmbama. Tal on tugev mäng käes, aina trumpab. *.. trumpas tugevasti teiste kaarte ja naeris iga kord lõhverdades. R. Kaugver. || hrv kaarte mängima. *Jah, onkel, Teodor trimpab ja trumpab natuke .. E. Vilde.
2. piltl üle trumpama. *Raha koguda, et osta jälle midagi, mis teisi üllataks, trumpaks, vaat see oli midagi! R. Roht. *Aastakümneid olid varesed ja Anton kavaluses üksteist trumbata püüdnud. J. Aare.

tule|parv
aj põlev parv vastase laevade süütamiseks

tulitule, tuld 13› ‹s

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8.liitsõna esiosanaväga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

tõketõkke 18› ‹s

1. see, mis tõkestab. a. liikumist tõkestav objekt (ese, moodustis v. rajatis). Looduslik, kunstlik tõke. Ojake tungis üle mahalangenud tüvedest ja okstest tõkete. Vesi murdis tõkkest läbi. Tulvavesi ei tunnista mingeid tõkkeid. Suured kivid olid paatidele tõsiseks tõkkeks. Kinnijäänud palk moodustas palgiparvele tõkke. Taganesin, kuni tundsin selja taga tõket – sein oli vastas. Tänav suleti betoonplokkidest tõkkega. Pirita jõgi voolab Vaskjala tõkkeni, kust vesi kanali kaudu Ülemiste järve juhitakse. Järsaku serval polnud käsipuud ega mingit muud kaitsvat tõket. Lume kogumiseks rajati mäenõlvale tõkked. || etn kalatõke. Silmu püüti tõkete ja vitsmõrdadega. Jõkke ehitati pajuvitstest tõke. || sõj vastase liikumistee(de)le rajatav takistus. Luurajad tungisid läbi okastraataedade, miiniväljade ja teiste tõkete vastase kaevikuisse. || sport tõkkejooksu distantsile püstitatud kunstlik takistus, mis tuleb hüpates ületada; ‹pl.kõnek tõkkejooks; tõkkejooksu distants. Treeningutel kasutatakse algul madalamaid, pärast kõrgemaid tõkkeid. Tõkkeid ületama. Tõkkest üle astuma. Tõket maha ajama. Hüpped üle tõkete. Tõkkeid jooksma. Ta on tugev tõketes. Läbis 400 m tõkkeid 50,5-ga. b. (abstraktsemalt:) tõkestav asjaolu v. seik, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Asjaajamine takerdus bürokraatlikesse tõketesse. Ametkondlike tõkete tõttu jäi projekt kinnitamata. Keskvõim seadis tõkkeid osariikide iseseisvumisele. Kaubanduse teelt kõrvaldati kunstlikud tõkked. Seaduse muutmiseks pole mingeid juriidilisi tõkkeid. Vabadusvõitlus ei tunne tõkkeid. Ta loomejõud oli mingi tõkke taha pidama jäänud. Murdsin endas sisemise tõkke ja lakkasin hirmu tundmast. Võitis kõik tõkked ja kahtlused endas. Meie vahel on mingi nähtamatu tõke.
▷ Liitsõnad: angerja|tõke, kaitse|tõke, kala|tõke, lume|tõke, lõhe|tõke, miini|tõke, müra|tõke, piiri|tõke, tanki|tõke, tee|tõke, tule|tõke, tuule|tõke, valve|tõke, veetõke; kraav|tõke, muld|tõke, okastraat|tõke, raid|tõke, redel|tõke, traat|tõke, vai|tõke, vesitõke.
2. mat arv, mida ei ületa v. millest ei ole väiksem ükski antud arvujada. Ülemine, alumine tõke.

tõkke|salk [-salga]
sõj ajutine üksus vastase liikumisteedele tõkete ehitamiseks ja purustuste tekitamiseks. Jaama ja asula vahele pandi välja tõkkesalk. Meie jalaväe kiiret edasiliikumist takistas vaenlase tõkkesalk.

tõkke|tuli
sõj vastase liikumisteele loodud tuletõke; õhutõrjesuurtükkide liikumatu tuletõke vastase lennuteel. Suurtükiväe tõkketuli. Vaenlase juurdepääsuteed hoiti tõkketule all. Õhukaitse suurtükivägi avas tõkketule, andis tõkketuld.

tõkke|vöönd
sõj maastikuriba, kuhu rajatakse tõkkeid vastase pealetungi peatamiseks

tõrje|lahing
sõj vastase ülekaalukate jõudude pealetungi aeglustamiseks peetav kaitselahing. Idarinde kesklõigus oli käimas raske tõrjelahing.

tõrje|tuli
vastase rünnaku tagasilöömiseks antav tuli. Tõrjetuli sundis vastase ahelikud taganema. *Ja siis tuli õhuhäire. Pisut tõrjetuld. Paar hõredat lainet pomme. J. Kross.

vaatleja1› ‹s

1. (< tgn vaatlema). Matkadel on ta hea, teravapilguline vaatleja. Kroonikuna oli ta hoolikas ja erapooletu vaatleja. Kirjanikuna on ta rohkem vaatleja kui hindaja.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatleja, linnu|vaatleja, loodus(e)vaatleja.
2. sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima maastikku ning seal toimuvat, eriti vastase liikumist ja tegevust. Väeosa vaatlejad. Tulejuht korrigeerib vaatlejailt saadud andmeil tuld.
▷ Liitsõnad: valve|vaatleja, vanemvaatleja.
3. jälgija millegagi kursis olemiseks, millegi kohta informatsiooni saamiseks vms. Kohal olid ka mitme ajalehe vaatlejad. Meie delegatsioon võttis filmifestivalist osa vaatlejana. || jur piiratud volitustega isik, kelle riik v. rahvusvaheline organisatsioon on saatnud osalema mingi rahvusvahelise konverentsi v. organisatsiooni töös. Tippnõupidamisel, desarmeerimiskonverentsil viibisid paljude riikide diplomaatilised vaatlejad. || sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima konfliktiosaliste vaherahu- vm. kokkuleppe täitmist v. välisriikide relvajõudude õppusi. Sõjaväeline vaatleja. ÜRO vaatlejad Bosnias.
▷ Liitsõnad: ajalehe|vaatleja, poliitika|vaatleja, välisvaatleja; eurovaatleja.

vaatlus-e 5 või -e 4› ‹s

1. esemete ja nähtuste eesmärgipärane vaatlemine (ka esmase uurimismeetodina). Pikaajaline, perioodiline, süstemaatiline vaatlus. Täpne teaduslik vaatlus. Vaatlused vabas looduses. Päikese, kuu, tähistaeva, helkivate ööpilvede vaatlused. Astronoomilised vaatlused. Hüdroloogilised, meteoroloogilised, fenoloogilised vaatlused. Statistilised vaatlused. Ilmajaamas tehtavad vaatlused. Ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi. Vaatluste andmed, tulemused. Vaatlustel kogutud faktid, andmed. Vaatluse alla tuleb võtta needki delikaatsed probleemid. Psühholoogias käsitatakse vaatlust taju eriliigina. || ped eseme, olendi, nähtuse, olukorra jne. õppeotstarbeline jälgimine. Vaatlused koolis ja õppekäikudel. || jur toiming uurimisel v. kohtus, mille kestel uuritakse kuriteo asjaolusid ja fikseeritakse tõendamisel kasutatavat informatsiooni. Asitõendi, eseme, dokumendi, laiba, ruumi, sündmuskoha vaatlus.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatlus, linnu|vaatlus, loodus|vaatlus, peegel|vaatlus, rände|vaatlus, taeva|vaatlus, valik|vaatlus, välisvaatlus; enese|vaatlus, sisevaatlus.
2. sõj andmete kogumine vastase, maastiku ja ilmastiku kohta ning oma vägede paigutuse ja tegevuse jälgimine. Visuaalne, meteoroloogiline vaatlus.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatlus, radar|vaatlus, ring|vaatlus, õhuvaatlus.
3. (uurimuslik) käsitlus. Mahuka osa teosest hõlmab E. Kapi loomingu vaatlus. Igati õigustatud on folkloori vaatlus kirjandusajaloo raames. Raamatu lõpuosas on autor võtnud vaatluse alla mitmed keelesuguluse hüpoteesid.

vaatlus|punkt
spetsiaalne vastava varustusega vaatluskoht. Meteoroloogiline vaatluspunkt. On loodud agrometeoroloogia vaatluspunktide laiaulatuslik võrk. Lindude rände jälgimine vastavates vaatluspunktides. || sõj vaatlemiseks korraldatud koht maastikul vastase ja oma vägede tegevuse jälgimiseks. Kompanii, patarei vaatluspunkt. Rajati, ehitati, seati sisse vaatluspunkt. Vaatluspunkt oli maasse kaevatud. Kirikutornis oli vastase vaatluspunkt.

vaba|ettur
sport (males:) ettur, mille ees oma v. kõrvalliinil pole vastase etturit. Partii katkestati seisus, kus mustal on ohtlik vabaettur.

vastu|löök

1. löögile vastuseks antav löök. Lõi terava vastulöögiga vastasel mõõga käest. Poksija vastulöök oli täpne. || (males). Musta malendi vastulöök.
2. äge reaktsioon millelegi, vasturünnak. Vastas midagi solvunult, kuid õige vastulöök jäi andmata. Ajaloovõltsijatele antud vastulöök. Kirjanik andis kitsarinnalistele kriitikutele ise vastulöögi.
3. sõj operatiivkoondise löök kaitsepositsiooni tunginud v. sellest läbi murdnud vastase pihta. Tugev, edukas, takerdunud vastulöök.

vastu|pealetung
sõj kaitsel olevate vägede pealetungilahing vastase pealetungi tõrjumise ajal või kohe pärast selle tagasilöömist. Väed läksid kogu rinde ulatuses vastupealetungile. Vastupealetung löödi tagasi. || (üldisemalt:) vastutegevus mingile ahistavale, survet avaldavale tegevusele. Reaktsioon on asunud vastupealetungile. Vastasmeeskonna vastupealetung.

vastu|võte
vastase võttele vastuseks tehtav võte maadluses. Suutis vastuvõttega vastase silda viia.

vee|pall
sport ujudes mängitav sportmäng, kus üritatakse palli vastase väravasse visata. Veepalli mängima.

võitvõidu 21› ‹s

1. vastas(t)e vastupanu murdmine, vastas(t)e alistamine.; ant. kaotus (2. täh.). a. (sõjas, võitluses). Eesti maleva võit sissetungijate üle. Olulise võidu rootslaste üle saavutasid saarlased 1220. a. Julge vastuhakk oli toonud talle võidu. Armee sai ühe võidu teise järel, sammus võidult võidule. Kaklus lõppes Atsi võiduga. Pyrrhose võit 'eriti suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit'. Julge päralt on võit. Julge pealehakkamine on pool võitu. b. (spordis, võistluses, konkurentsis). Võit korvpallis, tennises, kabes. Mullune meister on oma võidus kindel. Pretendent realiseeris oma paremuse 56. käigul võiduks (males). Uus partei sai valimistel hiilgava võidu. Kohtuprotsess lõppes tööandja võiduga. Rasket peamurdmist kroonis lõpuks võit. Järjekordset leiutist peeti inimese võiduks looduse üle. Jaanipäeval pühitsetakse valguse võitu pimeduse üle. Küll ükskord õiglus võidule pääseb! Sai hirmust võitu 'võitis hirmu, sai hirmust jagu'. Ei suutnud kiusatusest võitu saada. *Teel ta kuivatab pisarad ja saab võidu nutust. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: ala|võit, esikoha|võit, etapi|võit, kaksik|võit, kolmik|võit, kuldmedali|võit, kulla|võit, loobumis|võit, medali|võit, meeskonna|võit, naiskonna|võit, olümpia|võit, punkti|võit, selja|võit, suur|võit, turniiri|võit, üld|võit, üllatusvõit.
2. suur saavutus, edu, õnnestumine. Loominguline võit. Kosmonautika võidud. *Te tahate mind ainult suudelda, et oleks üks võit naiste juures rohkem. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: töö|võit, üllatusvõit.
3. (raha, eseme vm.) võitmine lotomängus. Võitude loosimine.
▷ Liitsõnad: loterii|võit, pea|võit, suurvõit.
4. kasu; sääst, kokkuhoid. Talitee annab vooridele kenakesti võitu, sest pole vaja sõita ringiga ümber järve. Viiesendine vahe bensiiniliitri hinnas tähendab 40-liitrise paagi puhul vaid kahekroonist võitu.
▷ Liitsõnad: aja|võit, topeltvõit.

võitmavõidan 46

1. (võitluses, võistlusel, mängus jne.) vastas(t)e vastupanu murdma, vastas(t)est parem olema. Diviis võitis mitu lahingut järjest. Ilma niisuguste vaprate meesteta poleks sõda võidetud. Matši, konkurssi, teatejooksu võitma. Kaardimängus, kabes, jalgpallis võitma. Võrkpallurid võitsid, korvpallurid kaotasid. Rootsi võitis Soomet jäähokis 3:2. Poolaeg võideti 24:16 ja kogu mäng ülekaalukalt 59:35. Võitis napilt 0,1 sekundiga. Võitsin kihlveo. Vaene mees oli kohtus rikast võitnud. Valimistel võitsid 'said kõige rohkem hääli' parempoolsed. || piltl jagu saama, midagi ületama; alla suruma, alistama. Tahab oma lauluga võita maailma. Tuli võita kahtlused, raskused, takistused. Uudishimu võidab hirmu. Haigus on võidetud. Õiglus võitis. Võitis peagi oma kohmetuse. Hea sõna võidab võõra väe. *See ettepanek võitis sedamaid kõigi meeled. E. Vilde.
2. midagi omandama, olemasolevale juurde saama. a. (võistluses, õnnemängus, majanduses jne.). Võitis Euroopa meistri tiitli. Võitis kulla, kuldmedali, karika, auhinna. Õnnelik käsi võib kaardimängus, loteriil võita priske summa. Ta oli selle tehinguga võitnud paar tuhat krooni. Põllumajandustööstus püüab võita järjest rohkem välisturge. Riik võitis sõjas naabrilt hulga maad juurde. Ligi 40% Hollandi territooriumist on võidetud merelt. b. (üldisemalt). Etendus on näitleja hiilgava mänguga palju võitnud. Parema kujunduse korral oleks raamat väärtuselt võitnud. Mida sa selle meeletu rabelemisega võitnud oled?
3. (käitumisega) kellegi poolehoidu saavutama. Lillede ja magusa jutuga oli ta tüdruku enda poole võitnud. Tahtis üldkoosoleku oma nõusse võita. Üritas liikumisele uusi pooldajaid võita. Näitlejad peavad oma mänguga saali kaasa võitma. Võitis kiiresti kaaslaste usalduse, soosingu, tunnustuse. Ta ei teinud midagi, et teiste tähelepanu, sõprust, armastust võita.
4. (aega, raha, ruumi jms.) ettenähtust v. -arvatust vähem kulutama; säästma. Eksamite õnnestumise korral võidan terve aasta. Mida kiirustamisega võidetakse, see kaotatakse kvaliteedis. Iga müüdud kana pealt võitis laadaline kenakese kopika. Taliteed mööda minnes võitsime pool tundi, kolm kilomeetrit. Lauad ja toolid kuhjati ühte nurka, et ruumi võita. *Samas otsustas kõneleja kaalumiseks aega võita ja tegi jutus väikese pöörde .. H. Laipaik.

vöö|maadlus
rahvapärase maadluse viis, kus vastast haaratakse ja võtteid sooritatakse ainult vastase laiast vööst kinni hoides

õhudessant|vägi
sõj väeliik, mille ülesanne on pärast õhust maandumist pidada lahingut vastase tagalas

õhu|kaitse [-kaitse]
sõj inimeste ja tähtsate objektide kaitsmine vastase õhurünnakute, rakettide vms. eest. Õhukaitset korraldama. Lennuk lendas õhukaitsele kättesaamatus kõrguses.

üle
I.prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II.postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4.sageli asendatav põhisõna elatiivilõpugaosutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III.adv
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. ||hrl. koos verbiga löömakellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. ||koos verbiga mängimavastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. ||hrl. koos verbiga pakkumaliialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. ||hrl. koos verbiga elama(ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18.koos verbiga jäämaosutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19.koos verbiga vaatamaosutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle

üle|minek

1. ületamine; üleliikumine, ülekulgemine. Jõest, kitsast purdest üleminek osutus küllalt raskeks. Tänavast üleminekuks kasuta ülekäigukohta. Mägedest üleminek oli vaevaline. Rinde, lahingute ülemineku ajal olime metsas varjul. Tsüklon, eriti tromb võib üleminekul suurt kahju tekitada.
2. varasemalt olukorralt, seisundilt, tegevuselt uuele, teistsugusele siirdumine. Üleminek turumajandusele, uuele rahasüsteemile. Pärast elektriküttele üleminekut ei saasta vabrik enam õhku. Üleminek talveajalt suveajale. Põlluviljelusele ja karjandusele pani aluse paiksele eluviisile üleminek. Toimus järkjärguline üleminek eestikeelsele asjaajamisele. Auramine on vee üleminek gaasilisse olekusse. Kevade üleminek suveks oli väga aeglane. Kiire üleminek ühest hingeseisundist teise. Maali koloriit on kujundirikas, sulavate üleminekutega. Prahvas otse, ilma üleminekuta 'vahepealse jututa' küsida: „Sa siis tuled homme?”.
3. siirdumine teise paika, teise leeri v. vastase poolele. Õpilase üleminek teise kooli. Talupoegade üleminek vene usku. Üleminek vaenlase poolele. || kellegi teise valdusse v. alluvusse minek. Vara üleminek pärijatele. Instituudi üleminek haridusministeeriumi alluvusse.
4. lõppemine, lakkamine. Ootasime vihma üleminekut.

ümber|piiramine-se 5› ‹s
sõj vastase üksuse isoleerimine tema ülejäänud vägedest, sissepiiramine

ümber|võistlus
sport võitja selgitamiseks uuesti korraldatav võistlus (hrl. kahe vastase vahel). Pidi ümbervõistluses kaotuse vastu võtma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur