[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abordeerima ‹42›
aj (hrl. sõude- ja purjelaevade ajastul:) vaenlase (sõja)laeva ründama selle parda külge haakudes, et meeskond saaks tungida vastase laevale

flankeerima ‹42›

1. sõj tiivalt vastase märki v. lahingukorda tulistama. Flankeeriv tuli 'tiibtuli'.
2. ehit külgedel asetsema, külgedelt ümbritsema. Väravaava flankeerivad pilastrid.

gaasi|rünnak
sõj ründemürgi kasutamine vastase vägede v. elanikkonna hävitamiseks v. kahjustamiseks

haarama ‹haarata 48›

1. midagi kiire liigutusega kätte (loomad suhu, küünte vahele) võtma, kahmama; käega (suuga, hammastega vm.) millestki kinni võtma v. selleks mõeldud liigutust tegema. Midagi tangidega, pihtidega, tangide, pihtide vahele haarama. Haaras kaika, relva, esimese ettejuhtuva eseme, et ennast kaitsta. Haaras lapse kaenlasse, käte vahele, sülle. Haarab rooliratta pihku, ohjad kätte. Isa haaras poisil käsivarrest, kraest, rinnust, hõlmast kinni. Haaran varnast mütsi ja laualt raamatu. Haarasin mantli õlgadele ja väljusin. Haaras pliiatsi ja hakkas kirjutama. See otse sunnib sulge haarama 'kirjutama hakkama'. Tüdruk haaras põõsa küljest peotäie marju. Ta haaras käega rinnust kinni ning oigas. Vaarun ja haaran kiiruga tooli seljatoe järele. Kukkudes haarab ta kätega õhku. Koer haaras kondi suhu. Kull haaras saagi küünte vahele. Uppuja haarab õlekõrrestki. | piltl. Ostjad haarasid vastilmunud raamatu otse lennult. Lained haarasid paadi ja paiskasid randa. Tuul haarab kaasa liiva ja tolmu. Leegid haarasid tallikatuse.
2. oma valdusse v. võimusesse võtma. Võimu haarama. Maa-alasid, varasid oma valdusse haarama. Haarasin jutuotsa, mänguinitsiatiivi enda kätte. Teda haaras nõrkus, palavik, väsimus. Mind haaras nukrus, mure, kartus, kaastunne, ahastus, meeleheide. Neidu haaras trots, raev, viha. Jaani oli haaranud tegutsemisiha, kummaline igatsus, võitmatu uudishimu. Lindat haaravad kahtlused, ärevad mõtted. Südant haaras erutus, rõõm. *Meelehärdus haaras voogava lainena kogu ta olemuse. A. H. Tammsaare.
3. kedagi kaasa kiskuma, kütkestama, köitma. See tegevus, töö haaras mind. Film, näidend, tants, maal haarab oma erakordsusega. Laul haaras kuulajaid esimesest hetkest. Romaan haaras mind põneva sündmustiku tõttu. Olime sügavalt haaratud sügismetsa ilust. Mäng haaras poisse niivõrd, et nad unustasid lõunasöögi. Mehed olid jutust sedavõrd haaratud, et ei märganudki lähenevat võõrast. Haarav muusika, vaatepilt, tegelaskuju. Haarav spordiala, võistlus.
4. hõlmama, enda alla võtma, endasse mahutama. Streik haaras ligi paarkümmend tuhat töötajat. Põletik oli haaranud kõri limaskesta. „Tõde ja õigus” haarab üle poole sajandi pikkuse perioodi. Kirjaniku elu ja loomingut haarav monograafia.
5. midagi tajuma, tunnetama. Kõike ümbritsevat ei haara inimene esimese pilguga. Ta haarab probleeme kiiresti.
6. sõj vaenlase tiivast möödudes ümberpiiramise eesmärgil vastase tagalasse tungima

haare ‹haarde 18› ‹s›

1. haaramine; haaramisel kujunenud (kinnihoidmis)seisund v. pigistus. Käte, sõrmede, lõugade haare. Kiire, energiline, kindel, raudne haare. Käsi kõverdub haardeks. Äkiline haare, ja liblikas on käes. Haare lõdveneb. Ta oli võtnud mu käe haardesse. Poiss rebis end vastase haardest lahti. Mees võttis ootamatu, tugeva, järsu haardega neiul kätest kinni. | piltl. Põgeneja sattus helgiheitjate haardesse.
2. sõj manööver vastase ümberpiiramiseks; ümberpiiramisseisund. Vaenlase väeosa oli sattunud peaaegu täielikku haardesse.
3. käsitletava v. tehtava ulatus, laius, sügavus. Teaduse haare avardub iga aastaga. Romaani ajaline haare. Mõtete, unistuste julge haare. Ehitustööde haare on lai. Laia haardega kunstnik, kirjanik. *Oleks mul raha või selle ekvivalente, oleks mul haaret, väljapeetust, siis korvaks see mu põlguse füüsilise töö vastu .. V. Vahing.

hävitus|lennuk
sõj ülikiire lahingulennuk vastase lennukite ja piloodita lennuaparaatide hävitamiseks õhus, hävitaja

kabe ‹6› ‹s›

1. kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual. Rahvusvaheline kabe 'nimetatud mäng 100-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 20 kabendit'. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Kabet mängima. Võisteldi lauatennises, males ja kabes.
▷ Liitsõnad: kiri|kabe, probleemkabe.
2. viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend

kaevik ‹-u 2› ‹s›

1. sõj pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest. Eesliini kaevikud. Kaeviku põhi. Kitsas, sügav kaevik. Kaevikuid kaevama. Kaevikud olid omavahel ühendatud jooksukraavidega. Sõdurid hüppasid, varjusid kaevikusse. Võitlus käis vaenlase kaevikutes.
▷ Liitsõnad: jao|kaevik, laskuri|kaevik, miinipilduja|kaevik, sapööri|kaevik, suurtüki|kaevik, üksikkaevik.
2. ajutine kraavitaoline süvend (näit. dreenimisel)
▷ Liitsõnad: dreenikaevik.

kahe|võitlus

1. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell. Kahevõitlus rapiiridega, püstolitega. Kutsus auhaavaja kahevõitlusele. Kahevõitlust pidama. Sai kahevõitlusel haavata, surma.
2. võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel. Lendurite kahevõitlus õhulahingus. Põdrapullide kahevõitlus. Kahe maletaja haarav kahevõitlus. Raske kahevõitlus loodusjõududega. *Iga retk kujunes kahevõitluseks näljasurmaga. L. Meri.

kaitse|operatsioon
sõj lahingutegevus vastase pealetungi nurjamiseks v. tagasitõrjumiseks, et luua tingimused pealetungile üleminekuks

kartetš ‹-i 21› ‹s›

1. aj sõj ümarkuulidega täidetud väikese lennukaugusega mürsk vastase elavjõu hävitamiseks (šrapnelli eelkäija). Suurtükk laaditi kartetšiga. Vaenlase ahelikku tulistati kartetšidega.
2. jäme jahipüssihaavel

kild|mürsk
sõj mürsk, mis hävitab vastase elavjõudu lõhkemisel tekkivate kildudega

kild|pomm
sõj lennukipomm, mis hävitab vastase elavjõudu lõhkemisel tekkivate kildudega

klintšima ‹42›
sport (poksis:) sülitsi vastase külge klammerduma

korv|pall
sport
1. sportlik pallimäng erilisel väljakul kahe võistkonna vahel, kus võitjaks osutub see pool, kes saavutab rohkem punkte vastase korvi visatud pallidest. Korvpalli mängima. Korvpallis tuli vastu võtta kaotus. Lähen võimlasse korvpalli vaatama.
2. selles mängus kasutatav pall

Kreeka gen, kreeka indekl
Kreeka keel, kiri, tähestik, kirjandus. Kreeka rahvas. Kreeka kultuur, kunst, muusika, mütoloogia. Kreeka tempel. Kreeka pähklipuu, pähkel. Kreeka nina 'profiilis otsmikuga samal joonel asuv nina'. Kreeka tuli 'keskajal meresõjas vastase laevade süütamiseks kasutatud vee peal ujuv põlev segu'. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate lühikeste võrdsete harudega rist'. Kõver nagu kreeka e.
▷ Liitsõnad: uus|kreeka, vanakreeka.

küber|rünnak
vastase elektrooniliste süsteemide töö tõkestamine, rünnak võrgusüsteemi vahendusel. Küberrünnak arvutivõrkudele, suveräänse riigi vastu . Panka tabas küberrünnak. Küberrünnakut korraldama, läbi viima, juhtima. Küberrünnakus osaleja.

lahingu|julgestus
sõj abinõude kogum vastase rünnaku ootamatuse vältimiseks ning oma vägede lahingukorda asumise kindlustamiseks

leegi|heitja ‹1› ‹s›
sõj relv vastase hävitamiseks bensiini, napalmi vm. põlevaine joaga

loobumis|võit
sport (vastase võistlusest loobumise korral). Läti meeskond sai Leedu koondiselt loobumisvõidu, Leedu koondis andis Läti meeskonnale loobumisvõidu.

luure ‹18› ‹s›

1. (< luurama (2. täh.)).; luuramine, informatsiooni hankimine. a. teadete hankimine välisriigi olukorra, teaduslik-tehniliste saavutuste, sõjajõudude, nende paiknemise jne. kohta. Poliitiline, sõjaline, strateegiline luure. Luure raadiolokatsiooni abil. b. sõj teabe hankimine vastase väeosade paiknemise, kavatsuste, arvatava lahingupiirkonna maastiku jne. kohta. Taktikaline luure. Pataljoni komandör saatis luurajad, luurejao, piilkonna luurele. Käisime vaenlase tagalas luurel. Jagu tuli just luurelt. c. (muude teabe hankimise juhtude kohta:) maad kuulama. Mäetipu vallutamisele peab eelnema luure. Homme läheme seenele – ma käisin juba luurel, tegin luuret. *Norra vaalapüügilaev suundus püügirajoonide luurele Rossi mere piirkonda. E. Kreem.
▷ Liitsõnad: eel|luure, ilma|luure, jää|luure, kala|luure, maastiku|luure, majandus|luure, nafta|luure, raadio|luure, sala|luure, vastu|luure, välis|luure, õhuluure.
2. sellise luuramisega tegelev organisatsioon, ametkond; vastavate asutuste võrk. Briti, Vene luure. Ants värvati luuresse, töötab luures. Välismaa luure agent. Luure kogub andmeid oma agentuuri kaudu. Diviisi luure sai teada, et vaenlane koondab sellesse rindelõiku vägesid.

läbi|murre

1. läbimurdmine. Korvpallurite osavad läbimurded. | piltl. „Tõde ja õigus” tähendas Tammsaarele lõplikku läbimurret.
2. sõj vägede pealetung vastase pideva mehitatud kaitserinde lõhestamiseks; vastase kaitsepositsioonidesse tekitatud lõhe. Taktikaline, operatiivne, strateegiline läbimurre. Blokaadi(rõnga) läbimurre. Diviis asus läbimurdele.

maa|hoki
sport muruväljakul kahe võistkonna vahel mängitav pallimäng, milles püütakse väikest palli kumeraotsalise kepiga vastase väravasse lüüa. Maahokis kohtusid India ja Pakistan.

mati|kombinatsioon
(males:) kombinatsioon vastase matistamiseks. Efektne matikombinatsioon.

mati|rünnak
(males:) rünnak vastase matistamiseks. Must saavutas kahinguga matirünnaku.

matt3 ‹mati 21› ‹s›
olukord males, kus mängija ei saa oma kuningat vastase malendi tulest päästa. Tegi, andis vastasele mati. Valge oli ajahädas ja sai mati. Ma ei märganud kahekäigulist matti ja lasksin võidu käest.
▷ Liitsõnad: karjapoisimatt.

mere|miin
sõj ujuv õhukindla kestaga lõhkelaeng vastase laevade hävitamiseks ja nende liikumise tõkestamiseks

moondama ‹37›

1. teistsuguseks, teiseks muutma, teist, hrl. ebaharilikku kuju andma. Püüdis oma häält moondada. Mask moondas teda tundmatuseni. Elav fantaasia võib argipäeva muinasjutuks moondada. Valu moondas näo grimassiks. Viril naeratus moondas ta nägu. *Tisler moondas vana lihtsa mööblitüki [= puhvetkapi] nelja päevaga poole sajandi võrra vanamoelisemaks. A. Beekman. || nõiduse, imeväega kellelegi, millelegi teist kuju andma. Vägev nõid, võlur moondanud printsessi kärnkonnaks, lossi kaljuks, maa mereks, tütarlapse roosipõõsaks. Arvati, et see naine võib end libahundiks moondada. *Vägevad loitsusõnad moondavad virvatuled siredateks neitsiteks. H. Laipaik.
2. sõj vastase vaatluse ja luure eest (kattes, teist välimust andes) varjama, maskeerima. Patarei oli madala lepavõsa servas, okstega hästi moondatud.

nupu|võte
(maadlusvõte vastase kaela ja õlavarre haaramisega). Tegi kiire nupuvõtte, sai vastase nupuvõttesse.

otse|rünnak
otsene, suunast kõrvale kaldumata rünnak kellelegi v. millelegi, kellegi v. millegi (näit. vastase, vaenlase) peale; ka piltl. Linn vallutati otserünnaku ja samaaegselt lõunast ümberhaaramisega. Otserünnakuga ta jonni murda ei saa. Läks, asus otserünnakule.

partisan ‹-i, -i 10› ‹s›
vastase võimu all oleval maa-alal vabatahtlikult sõjapidamise seaduste järgi tegutsev relvastatud võitleja, siss. Taganevate okupantide väesalku ründasid kohalikud partisanid. Partisanid õhkisid sildu, relvaladusid ja raudteeliine. || kõnek mitteametlikult, omal algatusel tegutseja. Oli partisanina mitu suve ehitusmalevas.

partisani|liikumine
partisanide relvastatud võitlus vastase võimu all oleval maa-alal

peale|tung [-i]
sõj lahingutegevus kaitsel v. rünnakul oleva vastase väeüksuste hävitamiseks ning tähtsate piirkondade v. objektide hõivamiseks. Hoogne pealetung. Meie väed asusid otsustavale pealetungile. Vastase pealetung pandi seisma, aeti nurja. Pataljon läks pealetungile üle lageda soo. || piltl ahistav, survet avaldav toiming kellegi v. millegi suhtes. Must alustas pealetungi liputiival. Kontrrevolutsiooni, reaktsiooni pealetung. Ideoloogiline pealetung. Ta ei tahtnud vaidluses alla jääda, vaid alustas uut pealetungi. Mere pealetung maismaale. Metsa pealetung tundrale. Tuiskliiva, näriliste pealetung põldudele. Vabrikutoodete pealetung avaldas rasket survet käsitööle.
▷ Liitsõnad: vastu|pealetung, üldpealetung.

pesa ‹8› ‹s›

1. loomade (eriti lindude, imetajate v. putukate) valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v. elutsevad. Lõokese, kotka, toonekure, lepalinnu pesa. Saarma, orava, siili pesa. Metsmesilase, herilaste pesa. Ogaliku kerajas pesa. Pesa tegema, ehitama. Linnud punuvad pesa. Okstest, samblast, kuivadest lehtedest pesa. Rähn teeb pesa puuõõnde, orav puu otsa. Kana on, istub, haub pesal. Kurg seisab pesal. Sulgedega vooderdatud pesas oli neli linnupoega. Kana läks pesale (munele). Kajakas laskus pesale. Emalind tõusis pesalt lendu. Sügiseks olid pojad pesast välja lennanud. Värvuke on pesast välja kukkunud. Põldhiired koguvad pesasse toiduvarusid. Ega hunt pesa ümbert ei murra. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. | piltl. *Ja tuul keerutab, otsib endale pesa. A. Kaskneem. *Kuidas küll võis säärane mõte minus pesa teha..? B. Kangro. || piltl magamisase, magamiskoht. Ja nüüd poeme pessa 'lähme magama', on juba hilja. Ronis aluspesus oma soojast pesast välja. *..mina leidsin pesa kõrges tihedas rohus – pehmeimal voodil, millel ma enam kuid polnud maganud. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: haraka|pesa, herilase|pesa, hiire|pesa, hundi|pesa, kana|pesa, karu|pesa, kimalase|pesa, kotka|pesa, kure|pesa, linnu|pesa, mesilas|pesa, orava|pesa, pardi|pesa, pääsu(kese)|pesa, rebase|pesa, sea|pesa, sipelga|pesa, varesepesa; avas|pesa, kuhik|pesa, kuhil|pesa, sulus|pesa, tehis|pesa, ujupesa; tuulepesa.
2. piltl eluase, kodu; asupaik. Kaks tuba vanas puumajas, see on nende lihtne pesa. Püüdis paari uue mööbliesemega oma viletsat pesa mugavamaks muuta. Noorpaar tahab oma pesa ehitama hakata. Sul on aeg oma pesa peale mõelda. Noortel on pesa punumise 'kodu rajamise' aeg kätte jõudnud. Tütred lendasid pesast välja: nad läksid mehele. Kahju oli lahkuda kodust, vanast hubasest pesast. *Härrased kolisid teise pessa, mõis jäi tühjaks. E. Krusten (tlk). *Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalaosas ära. P. Kuusberg.
3. piltl kolgas. Mina sinna pessa ei sõida, jään pealinna. Tollal oli Värska veel armetu pesa. *Ning mida ilusam koht ja mida puutumatum, seda pimedam pesa oma mõtteviisi poolest.. A. Kaal.
4. hrl. millegi halva, ebameeldivuste asupaik, pesapaik. Röövlite, intrigantide, bürokraatide, ässitajate, riigivastaste pesa. Korruptsiooni, saksa militarismi pesa. Lastekodu peeti ulakate pesaks. Teater on igavene intriigide pesa. See jutulõksutajate pesa tuleks laiali puistata. Vargad olid põgenenud, pesa tühi. See siin on vaesuse, viletsuse pesa. *.. ise heast perekonnast, aga naiseks võtab niisuguse punasest pesast tüdruku.. V. Ilus. *„Seal on külalisi koos,” ümises ratsanik lossi poole vaadates, „nüüd oleks kerge kogu pesa hävitada. ..” E. Bornhöhe. || haiguslik moodustis, kolle. Juurepess levib pesadena tüves ülespoole. Põletikulised pesad organismis.
▷ Liitsõnad: haigus|pesa, katku|pesa, mäda|pesa, nakkuspesa; lutika|pesa, röövli|pesa, tule|pesa, ussi|pesa, vargapesa.
5. lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib. Peitluku pesa. Tappide, tullide, süüteküünalde pesad. Spindli kooniline pesa. Vedru hoiab lukukeelt pesas. Lükkas padrunipideme pessa. Keeras pirni pesasse, pesast välja. Tõmbasin pistiku pesast välja. Sahtli põhjas on ruudukujulised pesad müntide jaoks. Tööriistakast vastavate vahede ja pesadega. Uksepiidale ja -raamile raiutakse peitliga pesad hingede tarvis. Mast oli pesast välja karanud. Nihestuse puhul väljub liigesepea oma pesast. Igasse pesasse istutati mitu taime.
▷ Liitsõnad: küünla|pesa, laagri|pesa, lambi|pesa, luku|pesa, padruni|pesa, pistiku|pesa, pooli|pesa, spindli|pesa, sütiku|pesa, tapipesa; peo|pesa, pihupesa.
6. sõj kaevik laskuri v. kollektiivtulirelva ja seda teenindavate võitlejate jaoks. Raskekuulipildujate pesad. Võitlejad hakkasid endile kiiresti pesi kaevama.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|pesa, laske|pesa, laskuripesa.
7. bot sigimikus, viljas v. tolmukapeas olev õõs. Piprakauna viljaõõs jaguneb 2–4 pesaks. Tolmukotis on kaks pesa tolmuteradega.
8. tehn elektronarvuti mäluseadme osa, kuhu salvestub üks sõna. Arvuti nummerdatud pesad.
9. sport pesapalli mänguväljakul koht, mida jooksja peab läbima ja kus ta on vastase visete eest kaitstud
▷ Liitsõnad: kodu|pesa, mängupesa.
10. millegi lähestikku asetseva v. omavahel kokkukuuluva kogum. a. (üheliigiliste taimede, eriti nende mugulate v. sibulate kohta). Varajase kartuli pesa. Igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat. Sibulal oli suur pesa all. Mitme tütarsibulaga krookuse pesa. Pesadena kasvavad seened. b. ühe aine kogum teises, hrl. kivimis v. maagis. Peeneteralise korundi pesad kvartsiidis. Kulda leidus kivimis üksikute pesadena. c. keel rühm ühest tüvest tulenevaid v. morfoloogiliste ja semantiliste seoste alusel omaette kogumikuks koondatavaid sõnu
▷ Liitsõnad: eos|pesa, kartuli|pesa, kristalli|pesa, sibulapesa.

pette|liigutus
ka sport vastase eksitamiseks sooritatud liigutus. Poiss tegi peaga, kehaga kiire petteliigutuse. Ründajal õnnestus ilusa petteliigutusega vastasmeeskonna kaitsest mööduda.

pette|manööver
vastase eksitamiseks sooritatud toiming v. võte. Vaenlase väesalga hommikune rünnak oli vaid pettemanööver. Osava pettemanöövriga saadeti litter väravasse. Jänes on põgenemisel suur pettemanöövrite meister. | piltl. Antud lubadused osutusid järjekordseks pettemanöövriks.

piirama ‹piirata 48›

1. midagi ümbritsema, millegi ümber olema. Eestit piirab kahest küljest meri. Vahemerd piirab peaaegu igast küljest mander. Põhja-eesti keskmurde ala piiravad põhjas rannikumurre, läänes läänemurre ja idas idamurre. Soodega piiratud ala. Rabast piiratud metsajärv. Tihe kuusik piiras kaarena heinamaad. Kahest küljest piiras küla kõrge mäeahelik. Põldusid piirasid kiviaiad. Ümberringi piiravad madalat hoonet põlised puud. Ehitusplatsi piirab kõrge plank. Hekiga piiratud viljapuuaed. Traataiaga piiratud vangilaager. Kindlust piiras vallikraav. Kloostrit piirasid paksud müürid. Hoonetest piiratud õu. Lumehangedest piiratud onnile oli raske ligi pääseda. Aknaid piiravad pruunid raamid. Lõuga piiras võruna tihe habe. Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Ta silmi piirasid kortsukeste võrgud. | piltl. Küünal kustus ja pilkane pimedus piiras mind äkki. *Ta tahtis .. mõneks ajaks kõigest sellest tüütavast ja üksluisest eemale pääseda, mis teda Karjamäel piiras. M. Traat. || (inimeste kohta:) koondununa ümbritsema. Õnnetuspaika piiras tihe rahvahulk. Noormeeste summ piiras uut autot. Uudishimulik lasteparv piiras maalivat kunstnikku. *.. jalavägi püssidega ja kasakad hobuste seljas, kes voori tihedalt piirasid, hoidsid kõik neist [= vangidest] eemale. E. Vilde.
2. midagi millegagi ümbritsema v. piirjoontega, piirimärkidega tähistama. Mu vanaisa piiras põllud kiviaedadega. Istandus piirati taraga kaitseks metsloomade eest. Koppel piirati lattaia või traadiga. Tööstusettevõtte territoorium peab olema millegagi piiratud. Tulease piirati kividega. Ujumisala on piiratud poidega. Enne võistlusi tuli spordiväljak piirata valge joonega. Puude langetamise koht tuleb piirata keelumärkidega. Seinnoodapüügil piiratakse kalaparv poole kilomeetri pikkuse noodaga, mis siis alt kokku veetakse.
3. tiirutades millegi v. kellegi läheduses liikuma; millegi v. kellegi kohal tiirlema. Kass piiras nurru lüües perenaise jalgu. Liblikas piirab õit. Mesilased piirasid õitsvat pärnapuud. Parmud piirasid hobust. Poiss piiras hulk aega ümber maja ega julgenud sisse astuda. *Äkisti lendasid kaks suurt kulli minu poole ning jäid mu pea kohale piirama. A. Saal. || millestki kaarega mööduma. *Õhtuti nähti mõnd noormeest naabrusse minemas, lompisid piirates, kivilt kivile hüpates.. M. Metsanurk. *Nad piirasid [laevaga] ümber Skandinaavia põhjanurga, rand nihkus kaugemale, aga jäi siiski kogu ajaks tüürpoordi. A. Hint.
4. kedagi v. midagi mingi eesmärgiga luurama, jälitama v. passima. Kull piiras õuel siblivat kanakarja. Jahimehed hakkasid hunti piirama mitmest küljest. Vargad piirasid pikemat aega kauplust, oodates soodsat hetke. Ta langes tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Lehemehed piirasid olümpiavõitjat. Väljarändajate hulgad piirasid konsulaati. *Järvamaa piiril on liikumas foogti sõjasulaste salgad, piiratakse vabadusse pagenud maarahvast. A. Sinkel. *Mõni päev hiljem piiras ta silla juures seisvaid autosid. Pidi ju padruneid kusagilt saama.. M. Rebane.
5. kellegagi lähemat kontakti taotlema, ligi tikkuma, kellegi tähelepanu, poolehoidu, sümpaatiat, armastust taotlema. Jaan piiras ja jahtis Malle. Noormees oli piiranud tüdrukut kauemat aega: oli kutsunud teda jalutama, kinno ja tantsupidudele. Haigla õed hakkasid noort arsti piirama. Sõbranna on Riina meest piirama hakanud. *Kogu oma vaba aja pühendas Loog tutvuste ja sidemete soetamisele. Tükk aega piiras ta pataljoni adjutanti. P. Kuusberg.
6. sõj mingit vastase objekti v. väeüksusi piiramisrõngasse võtma ning vallutada v. hävitada püüdma. Linnust, kindlust, linna piirama. Liivi sõja ajal piirasid Tallinna edutult Vene väed. Vanad kreeklased piirasid Troojat kümme aastat. Mitu päeva piirati maja, kus asus ülestõusnute staap. Mässuliste poolt piiratud kindlus alistus.
7. millegi v. kellegi esinemusele, levikule, tegevusele, toimele kindlaid, hrl. kitsendavaid piire seadma, midagi v. kedagi tõkestama, tagasi hoidma v. midagi vähendama. Suitsetamist, joomist, söömist piirama. Peame oma väljaminekuid, tarbimist piirama. Mu väitekirja teemat piirati. Kalapüüki järves tuli ajutiseks piirata. Piirati relvade, alkoholi müüki. Peaks piirama autode kiirust. Seltsi juhatuse liikmete arv piirati kümnelt seitsmele. Üürikasarmute kõrgust piirati tollal 21 meetrini. Piirati vastuvõetavate õpilaste arvu. Huntide arvu peab piirama nii, et nad säiliksid vaid liigina. Esinemisaega ei piiratud. Jahiaeg, kalapüügiaeg on kuupäevadega piiratud. Põllumeeste piiramata tööpäev. Piiramata vabadus, võim. Saate asjaajamiseks piiramata voli. Rootsi valitsus piiras Liivimaa aadli poliitilisi õigusi. Ilmalik võim hakkas pikapeale vaimulikku võimu piirama. Mu liikumisvabadust piirati paljude keeldudega. Meie tegevus on mitmesuguste eeskirjade ja määrustega üsnagi piiratud. Termini puhul võib sõna üldkasutatavat tähendust piirata. Rõugepuhanguid õnnestus kiiresti piirata ja lokaliseerida. Väike palk piiras ta ostuvõimalusi. Veekogude reostatus piirab nende kasutamist. Ajalehtede levikut piiras esialgu rahva umbusk kirjasõna vastu. Antibiootikumid ei ole alati suutelised puhkenud epideemiat piirama. Fanatism piirab silmaringi. Igal pool piirasid mind mu kohustused. Tundis end vabana: miski ei seganud ega piiranud. Silmaringi piirav mets. Nähtavust piirav sadu. Tegevusvabadust piiravad asjaolud. *.. algul veel paluvad, siis juba raevused / nõuded, et šahh ja ta nõunikud piiraksid / liiale minevat kuberner Iraxit. J. Kross. *Piirata ennast [= oma tarbimist] aastate jooksul, koguda rubla rubla kõrvale, et siis istuda peremehetundega rooli taha – mina pole selleks võimeline. Mart Kalda. || ‹hrl. tud-partitsiibis› vähene, kitsas, (liiga) väike, kitsendatud, limiteeritud. Vorsti sortiment on piiratud. Uudistoodet valmistati piiratud koguses. Uuendusi võidi teostada piiratud ulatuses. Raamatu piiratud maht ei luba teemat põhjalikumalt käsitleda. Kikkapuu levimisala Eestis on väga piiratud. Teose tegelaste arv on üsna piiratud. Piiratud majanduslikud võimalused. Orkestri võimed olid piiratud: osati mängida ainult mõnda marssi. Selline ettekanne on mõistetav väga piiratud auditooriumile, ainult selle eriala spetsialistidele. Vigastatud liigese liikuvus on piiratud. Turistide majutusvõimalused on esialgu väga piiratud. Nõupidamine oli ajaliselt piiratud. Piiratud aeg ei luba mul siia kauemaks jääda. Selle ajalehe tellimine on piiratud.
8. piiratud mitte eriti arukas v. arenemisvõimeline, vaimselt vähe arenenud, kitsarinnaline, ahta silmaringiga. Piiratud mõistusega, huvidega, võimetega, silmaringiga inimene. Ta on tubli töömees, ehkki mõnevõrra piiratud. Ta on üks piiratud ja nüri inimene. Mida piiratuma muusikalise silmaringiga kuulaja, seda vähenõudlikum ta on. Tema vaadetes on veel palju naiivset ja piiratut. *Tema jutuaine on harilikult piiratud: mõni jube anekdoot, ajalehe kriminaalne sõnum.. F. Tuglas.
9. (korrapäraselt) lõikama, kärpima; pügama. Juukseid, habet piirama. Laskis kord kuus endal juukseid piirata. Ta vurrud olid alati korralikult piiratud. Nüriks piiratud habe. Nudiks piiratud pea. Piirake oma küüsi igal nädalal. Piirasime hobuse lakka, saba. Aednik piiras kääridega hekki, põõsaid. Piiramata kuusehekk oli suureks kasvanud.

piiramis|seisukord
jur riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks vastase blokeeritud piirkondades, kallaletungiohu vm. erakordse asjaolu puhul kehtestatav sõjaseisukord. Riigis on välja kuulutatud piiramisseisukord.

polo ‹11 või 6› ‹s›
sport pallimäng kahe 4-liikmelise ratsameeskonna vahel, kes püüavad kummipalli puitvasara abil vastase väravasse lüüa

puusa|heide [-heite]
sport püstimaadluse võte, kus maadleja heidab vastase üle oma puusa maha

raadio|luure
sõj vastase kohta andmete kogumine tema raadiojaamade avastamise ja raadiokõneluste kinnipüüdmise teel. Töötas Saksa raadioluures.

raketi|tõrje
sõj kaitse vastase raketirünnakute eest (õhutõrje osa)

ramm ‹-i 21› ‹s›

1. ehit tehn vasarast ja juhtraamiga pukist koosnev vaiade rammimise seade, rammivasar. Raudbetoonist sambad rammiti mudasesse põhja mitmetonnise raske rammiga.
▷ Liitsõnad: auru|ramm, diisel|ramm, vibroramm.
2. aj mer sõjalaeva esileulatuv vööriosa, millega rammiti vastase laeva ja tekitati sellele purustusi

reetma ‹reedan 46›

1. kellegi usaldust petma v. kuritarvitama; oma (kodaniku)kohuse, truudusvande v. lubaduse vastaselt talitama; ära andma (2. täh.). a. (vaenlase teenistusse asudes v. vastase poole üle minnes). Isamaad, kodumaad reetma. Kas Kaupo reetis oma rahva? b. (vaenlasele) kellestki v. millestki teatama, kedagi v. midagi üles v. välja andma; (pärimise, nõudmise peale) saladusi paljastama, midagi välja rääkima v. lobisema. Ülestõusu juht reedeti. Vaatamata peksmisele, piinamisele ei reetnud ta oma kaaslasi. Sõjasaladusi reetma. Kindlus reedeti vaenlasele. Kes reetis meie peidukoha? Vaata, et sa ei reeda kellelegi mu aadressi. c. kedagi v. midagi ära salgama v. põlgama, hülgama. Olin sunnitud reetma oma põhimõtted. Reedetud armastus, unistused. Ta reetis iga kodaniku püha kohuse kaitsta oma isamaad ja põgenes. *Ta oli reetnud ema, isa ja kodu. Ta oli neid põlanud, häbenenud ja maha salanud. L. Promet.
2. piltl millestki (varjatavast) tunnistust andma, midagi (v. kedagi) märgatavaks, nähtavaks tegema, välja paista laskma, näitama. Tema pilk, nägu reedab ärevust, erutust. Sinu ilme reedab, et sa ei räägi õigust. Kokkusurutud huuled reetsid viha. Silmad reedavad tundeid kõige selgemini. Kannuste kõlin reetis juba eemalt ta tuleku. Iga liigutus võib mu asukoha reeta. Miski ei reetnud ta tegelikke mõtteid, kavatsusi. Tema käitumine reedab härrasmeest. Kael reedab naise vanuse. Aktsent, hääldus reetis mu päritolu. Stiilianalüüs võib reeta romaani tegeliku autori. Vaata, et sa ennast millegagi ei reeda! Jääb vaid loota, et õige mõrvar end kunagi reedab. Taevasina kahvatus reedab saabuvat sügist. *Ainult päästepaadi kohal rippuv pesupaar, kolm triibulist särki ja kokapõll reedavad, et siin elatakse. J. Smuul.
3. usalduslikult teada andma v. tunnistama. Konsultatsioonidel oli proua arstile reetnud, et ta usub astroloogiat. *Kirjaniku abikaasa .. reedab uudishimulikele, et Mart Raua romaan küpseb aegamisi .. A. Siig.

reider ‹-i, -it 2› ‹s›
mer avamerel tegutsev lahingulaev v. ristleja, mille ülesandeks on vastase kaubalaevade hävitamine

rünnak ‹-u 2› ‹s›

1. ründamise üksikjuhtum. a. kallaletung; pealetung. Teekäija langes röövlite rünnaku ohvriks. Sumeri riik varises kokku metsikute suguharude rünnakutest. Poiss kaotas ootamatust rünnakust tasakaalu ja kukkus. Rünnakuks valmistuv jäär taganes hoogu võtma. Meie vetes pole karta haide rünnakut. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Ajakirjanduses on olnud mitmeid ägedaid rünnakuid korruptsiooni vastu. Teos sisaldab ohtrasti poleemilisi rünnakuid autori vastastele. Romaanil oli ilmumisel tohutu menu, kuid kutsus esile ka teravaid rünnakuid. Dissertant lõi tagasi oponendi rünnaku. || (spordis). Meeskonna kiired rünnakud lõppesid enamasti korviga. Meie maletaja asus rünnakule, viis tugeva rünnakuga partii võidule. | piltl. Laev pidas jää, tugeva tuule rünnakutele vastu. b. aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks. Kohe pärast võistluse lõppu algas reporterite ja fotograafide rünnak värskele maailmameistrile. Uisutaja kukkus, kuid ei loobunud esikoha rünnakust. *Naiste juures on passiivsus sageli kõige edukamaks rünnakuks. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kontra|rünnak, kuninga|rünnak, mati|rünnak, otse|rünnak, rüüste|rünnak, vastu|rünnak, üllatusrünnak; ajurünnak.
2. sõj pealetungi olulisim osa, kus väeosad, allüksused sööstavad vastase positsioonile, kusjuures hrl. tulistatakse kõikidest relvadest, atakk. Rünnak lainetena. Rünnak käigult, marsilt. Rünnak tagalast. Öine, päevane rünnak. Rünnakut ette valmistama. Ees seisab otsustav rünnak. Jalaväelased valmistusid rünnakuks. Pataljon läks, asus rünnakule. Vastase rünnak löödi, tõrjuti tagasi. Linn võeti rünnakuga ära. *Suures lõpulahingus oli ta rügement vaid väikeste puhkustega peaaegu kaks ööd-päeva rünnakus.. R. Roht.
▷ Liitsõnad: aatomi|rünnak, frontaal|rünnak, gaasi|rünnak, jalaväe|rünnak, lähi|rünnak, mere|rünnak, otse|rünnak, pommi|rünnak, raketi|rünnak, ratsa|rünnak, suurtükiväe|rünnak, tanki|rünnak, torpeedo|rünnak, tuuma|rünnak, täägi|rünnak, vastu|rünnak, õhu|rünnak, äkkrünnak.

sala|post
sõj varjatult paiknev valvepost allüksuse positsiooni ees vastase lähenemise avastamiseks

selja|võit
sport maadluses vastase seljatamisega saavutatav võit. Saavutas kiire seljavõidu. Lõpetas kõik viis matši seljavõiduga.

siht|märk [-märgi]

1. tabamiseks valitud (vastase) objekt. Tabas sihtmärki esimese lasuga. Avas sihtmärgi pihta tule. Missuguste sihtmärkide pihta tuleb kahurituli suunata? Lagedal väljal oli põgenik heaks sihtmärgiks. *Mida kaugemasse sihtmärki keegi oma kivikese sai, seda uhkem ta oli. L. Kahas.
2. mer (üksteise taga eri kõrgusel paiknevate kaldamärkide kohta). Neemele ehitati sihtmärgid, mis võimaldavad madalikust mööda sõita. | piltl. *Oleviste oli Tallinna sadama sihtmärk, kaugele ulgumerele ja Soome saarteni ulatuv orientiir. L. Meri.
3. siht, eesmärk. Tema elu sihtmärk oli meri. || sihtkoht, sihtpunkt. Hommikul asus käskjalg sihtmärgi poole teele.

sisse|murre
jõuga sissemurdmine vastase kaitsesse vms. Sissemurre vaenlase tagalasse. *Ta [= polgukomandör] soovitas ka kuulata, kui sügavale oli sissemurre juba vasakul ulatunud. J. Peegel.