[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vask ‹vase 22› ‹s›

1. keemiline element, punakas pehme hästi soojust ja elektrit juhtiv metall (Cu); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Puhas, ehe vask. Vase ühendid, sulamid. Vase leiukohad. Vaske otsima, kaevandama, sulatama, töötlema. Pronks on vase ja tina sulam. Vasest ehted, mündid, toidunõud, hobuseriistad, ukselink. Vasest valatud peeker. Vasega rautatud kirst. Vase puudumine organismis võib põhjustada kehvveresust. Valge vask 'valgevask, messing'. Punane vask 'puhas vask; tombak'. Ta juuksed on punased kui vask. Kunstnik lõikas vaske linnapea portree (vaselõike tegemise kohta). Vask vaese kuld, tina kehva hõbe.
▷ Liitsõnad: leht|vask, toorvask; valgevask.
2. sellest materjalist münt (mündid) vm. ese(med). Taskupõhjas oli ainult pisut vaske. Kaupmees loeb vaske kokku. Majapidamises leiduv vask ja hõbe hõõruti läikima. Kellatornis kumiseb vask. *Viskas kõlinal hunniku vaske kõrtsimehe näo alla lauale .. R. Roht. || (vaskpillide kohta). *Viiulid ja vask, olge vait! Kuulame praegu oboed .. E. Vetemaa. || ‹hrl. pl.› (vasest kaunistuste kohta). Vaskedega nahkvöö. Vanaisal on vaskedega piip. Päike sädeles nahkkiivri vaskedel. *.. valjaste ja sedelgate küljes haljakshõõrutud vased kiirgavad päikese säras. J. Mändmets.
3. (vaskjate värvide kohta). Haabadesse ilmus punast vaske. Ikka raskemaks muutus pilvede vask. *Kaskede kollane kuld, vahtrate puna ja tammede raske vask viirastus akendes valusalt ning rusuvalt. J. Kärner. *Valged juuksepahmad, / kaelte punav vask. H. Suislepp.

asi (on) vask vt asi