[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vasar ‹-a 2› ‹s›

1. varrega varustatud löögitööriist, haamer. Terasest, alumiiniumist, puidust vasar. Vasara jämedam osa on põhi ja peenem on pinn. Vasara vars. Ava vasara keskel nimetatakse silmaks. Vasar kõlksub vastu alasit. Sepapajas kilksuvad vasarad. Taob suure vasaraga rauda. Viibutab vasarat. Lööb vasaraga naelu seina. Pottkivide tahumise vasar. Sirp ja vasar (töölisklassi ja talurahva liidu sümbolina NSV Liidus). | (võrdlustes). Süda taob nagu vasar. Nagu tuhat vasarat taoks peas. Meelekohas tagus justkui väike vasar. Vihm põrutab nagu vasaraga pähe. Pikne kõmises nagu oleks keegi raske vasaraga tagunud vastu tõrrepõhja. || tehn masina v. mehhanismi löögiosa
▷ Liitsõnad: kingsepa|vasar, laudsepa|vasar, lukksepa|vasar, müüri|vasar, müürsepa|vasar, needi|vasar, pottsepa|vasar, ramm(i)|vasar, sepa|vasar, stants(imis)|vasar, tahumis|vasar, tellisevasar; puit|vasar, puuvasar; auru|vasar, hark|vasar, käsi|vasar, piik|vasar, pneumo|vasar, puur|vasar, suruõhu|vasar, suurvasar.
2. sport metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist koosnev heitevahend. Vasarat heitma. Lennutas vasara väga kaugele.
3. anat üks kõrva kuulmeluukesi. Vasar, alasi ja jalus.